Ei saa me läbi täpita

Hommikul kiire - vaja KE-ga tips-taps lasteaeda. Ehk siis varem liikuma. Vaatan mina aga pliksukest. Ohooooo. Hohoooo. Tere tulemast tuulerõuged! Seega uuel ringil. Mina veel täpitu.

Kuri ja pettunud, ent põnevil

Eino tere tali - ärkasin üles ja süda tundis ette. Ja helistasin. Lasteaeda. Poja ju kodune ja info liikumist pole. Tuli välja, et süda tundis õigesti .... keegi kuskil otsustas ära, mind (lapsevanemat) muudatusest ei teavitatud. Huvitav miks?
Probleem tegelikult mitte teab kui suur - lasteaias mõnus traditsioon igal kevadel etendusekene kogu lasteaiale ja eraldi ka vanematele etendada. Ilus. Miskipärast välja kuulutatud lasteaiale etendamise päeval üritust ei toimunud. Toimus aga sel nädalal, kus rühmas 24-st lapsest 13 kodus tuulerõugetes. Oli kokkulepe, et vanematele etendatakse mai lõpus (nn rühma lõpetamise pidu). Täna sain teada, et ei ... teeme ära sel reedel emadepäeva puhul. Kus on loogika? Miks nii hea? Ehk reageerin üle, kui torisema hakkan? Öelda vaid et nii ei tohi või olla kurjem? Küsimused, mis kummitavad. Lapsed ju ootavad seda. Uhked kostüümid ja vahvad tegemised. Hingega asja juures. Ja nüüd jäävad üle poolte laste sellest ilma. Müstika. Kuri ja pettunud.

Põnevil olen aga eilse kogemuse pärast - lasin endale (põhiliselt uudishimust) elus esimest korda teha akupunktuurdiagnostikat - mõõdeti minu elektritakistust ja öeldi, mis pahasti. Hmmm. Õigesti ütles. Äkki mul näkku kirjutatud? :O Tegelt oli väga lahe. Ja Pille meeldis oma olemuselt mulle tohutult - ma ei suutnud kogu seda positiivsust, mida ta andis, koguda-korjata. Ma polnud valmis selleks. Ehk teinekord olen rohkem. Aga asi, mis jäi kummitama - usalda oma kolmandat silma. See pidavat olema mul hästi arenenud. Klassifitseerin hommikuse nn ilmutuse lasteaia etenduse suhtes kolmanda silma teemaks. Ja nüüd .... hoidke alt. Hakkan müstika-mutiks ;)

Täpitame aga rõõmsalt edasi. Pole kohta, kus pojal täppe pole: kõht, selg, allapoole vööd piirkond paksult, kõrvatagused, pea täies mahus, suus, käed-jalad suts vähem kui mujal. Ehk siis meil kodus rõõmus Shrek. Rõõmus alles 2. päeva, sest varasemad olid üsna palavikulised-rasked-väsitavad talle. Nüüd läheb paremaks. Meie kolmekesi aga ootame, kes veel nakatub.

Nädalavahetus oligi eelneva lõigu tõttu "töö sektsioonides":
* laupäeva hommikul valvasime Lauraga värsket tuulerõugetajat Jaagupit, õde A rallis emaga linnas ringi.
* edasi suts koju ja mamma poole rallima (Laura vapralt kaasas). Oma katkise amordiga :S Kohale saime ja surnuaia ilusaks tegime (võtsime veidi kõrvalolevat valli maha - tasandasime ümbrust, istutasime võõrasemasid ja hekiks pisikesi ilusaid ümmargusi elupuukesi).
* pühapäeval auto remont (remondimehe poolt ikka :)), muidu rändamine ja lõpuks millalgi koju. Tihedalt tegemist, veidi looderdamist, niisama mõnusas ilmas jalutamist.

Meil on täpid - KE tuulerõugetes.

Kevadväsimus

Ma arvan, et mul on kevadväsimus. Mjah - kellel ei oleks. Aga olemine on igatahes kiiksuga - pool päeva olen triks-traks, teen tööd, reaalselt ja mõtteis aktiivne, aga siis .... urrrr .... ei suuda midagi. Ainuke mõte - keeraks pikali ja tukuks. No on elu.
Kuduelu ka soiku jäänud: ideid nagu on, aga konkreetselt ei ole ka, tahaks midagi, aga tegema ei jõua. Loodetavasti vaid paus. Veidiks ajaks. Sest eks lähe õhtuid vaja ka muudeks asjadeks: paneme tapeeti ja siis osa kakun maha ja panen uuesti. Ei friikle, vaid püüan sutsukenegi suuremaid jamasid veel lappida. Iseenda silma jaoks suuremaid.

KE ja L on mingid mängud, mille tekkelugu pole ma tuvastanud. Näiteks kutsub KE õekest Teie Kõrgeaususeks. "Mida Teie Kõrgeausus soovib?", "Jah, Teie Kõrgeausus!". Lisaks on mõlemal tekkinud kindel soov saada tagasi titaks. Nii räägitakse aegajalt titakeelset juttu, ei osata kõndida (emme tassigu :O) ja kuulda võib ka titanuttu. Ja mina juba rõõmustasin, et titaaeg saab otsa. Heheee :P

Homme aga lasteaeda arenguvestlusele. Ja ülehomme arstile, ja ....

Ring ümber .....minu

Nädalavahetus oli kirjult ühtlane:

• laupäeva ülimõnusal hommikul läksime shoppana - Laurale tossukesi vaja. Ja jopet ka. Kui jopega sain veel mina vaadata ja mõelda ja pakkuda, siis tossudega ... no looda sa. Pliks nägi printsessidega tossusid ja jutt oli läbi. Need peab tema saama. Saigi :O Sest õnneks oli õige suurus olemas.
• sealt edasi mamma poole. Saime veel suurnuaial madistada (korrastustööd), autoga sinna-tänna suure kauplemise kajal sõidetud (kauplema pidin otseloomulikult mina).
• Õhtul läksid puslikud onu J-ga nende poole. Enne otsustasid poodi minna. Ja otseloomulikult käis L enne poeni jõudmist ninuli. Sõna kõige otsesemas mõttes, sest nina lõhki, veri väljas. Onu paanikas. Mina sain suts hiljem vaid verist jopet pesta. Ja lohutada onu, et see meil tavaline värk.
• KE aga, kes meil kodus olude sunnil arvutiga enam ei sutle, jäi onu poole ööseks. Sest seal oli ARVUTI. Hohooooo!!! See siis 1. kord seal kodus ööseks jäämist. Öösel aga saime L-ga kahekesi tunda suviseid rõõme - sääsed.
  
• Pühapäeva hommik: kirikus (minu kannatused tahtsid vahepeal katkeda, aga pidin veel vastu), eelmisel õhtul toodud haugedega sahmerdamine ja kojusõit.
  

Märts lännu

Läks tormide/tuiskude/suurte lumehangedega. Läks meie viirusest paksude peade-ninade-kurkudega. Läks minu uue töökoha esimese kuuna. Läks meie Laura 3-aastaseks saamisega.

Ja aprill tuleb veel ilusam. Raudselt.

• Täna põikasin korra ühte second hand poodi. Piilusin-vaatasin-katsusin. Ära minnes tuli müüja minu juurde: "Vaata-vaata, tütreke! Mida sa otsid?" Väljusin naeratades.
• Lippasin eile kiire-kiiresti töölt koju. Maakeeli seletades Pauluse kiriku kandist kesklinna. No ja uskuge või mitte, aga kella 17.30 paiku liikusin ma sel trajektooril jalgsi sama kiiresti kui autod mu kõrval. Sutsuke nemad ette ja mina jälle järgi ja nemad ette, mina järgi. Ütle veel, et autoga sõit on aja võit :O
• Täna arsti juures palus arst KE-l hoolikalt hingata (kuulas kopsusid). Poiss nikerdas ja katsetas, aga väga hästi välja ei tulnud. Mina: "Kas sa ei oska enam hingata?" KE: "Ei oska jah. Hing läks ära!"

Kevadised mõõdud:
KE (5 a 1 k) - 118 cm / 23 kg
L (3 a) - 100 cm / 17 kg

No ime ka, et kui nad mul mõlemad põsti olles süles, siis mu põlved annavad tunda. 40 kg lisaks pole üldse nalja asi.

Metsas. Haige olen. Reedest saadik. Palavikku pole, köha pole, nohu on, vastik paks röga on ja kurk sutsu valus. Ja tohutult uimane. Kahtlaselt uimane. Nii ma pühapäeval EMOsse läksin (täpsustan: herr abikaasa viis, sest rooli ise ma ei riskinud minna). Vaadati, et mis sa ullike tulid. Oled ju viirusega haige. Mina muidugi vastu, et mismoodi - palavikku pole ju. No vaidlesime mis me vaidlesime, aga vererõhk sai mõõdetud. Hea, et ma istusin. Masin näitas 184/132. Ossa sadede sademed. Nii ma koju saabusin teadmisega, et rahunemist ja magamist kõvasti vaja. Siin need mu magamata ööd ja väsitavad päevad siis kuhjunud on. Õhtul oli vererõhk juba inimese moodi.
Ja nii ma rögisen ja uimatsen ja puhkan siin nüüd. No täitsa keeks. Sõnatu. Ja mõtteid edasise suhtes puuduvad :O

Tükike loodusele

Väga hea uudis: Selver alustas biolagunevate kilekottide müüki. Eriti minusuguse udupea jaoks, kes ikka unustab kodunt miskit kaasa võtta ja peab taas uue kilekoti ostma. Nüüd vähemalt jääb siin südamevalu ära.

Kõik müügiks ... uuesti

No mis sa teed kui teed asju, mida ise ei kasuta. Mis sa ikka teed, kui pakud teistele. Ehk siis sel korral eestikeelne, -meelne pakkumiskoht.

Head nuuskimist!

Jesver-susver

No vaadake neid. Või neid. Urrr-njau kuidas need meeldivad.

Ja mis siin salata - et koju on tekkinud üsna palju valmiskäsitööd, siis mõningaid võib leida siit. Pisitasa täiendan.

Kingieri jõul 2007/08

Teate ju, et parem hilja kui üldse mitte kunagi.
Seega esitlen viimase aastavahetuse kingieri.
Asjade autor - mina.
Kingisaajad - kallid sugulased.
Tiigrisokid J ja H-le
Oli kaval plaan kududa triibulised tiibrisokid. Näoga ja puha. Aga kui näo tegemiseni jõudsin, siis kippus see tulema hoopis roti oma. Nii said sõbrad sokid lihtsate triibikutena.
Sokid suuruses 31 ja 37.

Materjal: Jil ( 50g/125m; 100% vill); Liannist
Vardad: 2,5 cm
Triibikud M-le
Tuli plaan, et teeks sokid :) No otsige teist hullu, kes teeb jalale nr 45 sokid nii peenikesest lõngast. Oh jah, aga valmis sain. Lõnga värvid/värvide jooks meeldis kududes ja meeldib ka valmiskujul :)

Materjal: Hobby (100 g/390 m; 75% villa/25% polüamiidi); Hõbelõngast
Vardad: 2 cm
Lõngakulu: 100 g tokist jäi pisemate sokkide jagu üle
Pitsikad H-le
H-le tahtsin teha salli. Lahedat salli. Isegi materjal oli varutud. Aga ... aga elu tegi nii, et kingiks sai ta hoopis sokid :P No ei tulnud mul too salliidee välja. Vähemalt mitte sel korral.
Seega sokid. Imepehmed. Materjali valik lähtus lõngast - silmade ees olid konkreetsed värvid. See sinine tundus kõige mõnusamana.

Muster: sokieri ajakirjast (täpsustan)
Materjal: Winner (50g/160 m; 100% meriino villa), Liannist
Vardad: 2 cm
Lõngakulu: 100 g jäi üle pisemate sokkide jagu

Klappide ja poolikute sõrmedega kindad K-le
Sõber K sai sellised klapikad. Võib nüüd minna jahile. Värvid on hoolikalt vaadatud ja meelde jäetud. Ehk siis umbestäpselt tema jope värvid. Kandja silmist oli näha üllatust ja headmeelt - popp värk ju :)
Muster: Heleni poolt muudel põhjustel saadetud skeem kohandatud variandis
Materjal: Jil ( 50g/125m; 100% vill); Liannist
Vardad: 2,5 cm
Lõngakulu: 100 g

Pääsusaba mammale
Nii see juhtus - andsin oma sõrme. Rätikutele. See minu esimene rätik. Imeilus pääsusaba. Oma tööga ma eriti rahul polnud - et ma ka venitamist katsetasin esimest korda elus, siis see eriti ei õnnestunud. Sakid ei tulnud ilusad. Aga eks ma harjuta.

Muster: Swallowtail Shawl
Materjal: Novita Florica ( 50g/157m; 100% villa); suured tänud lõnga hankimisel Mari-Liisile
Vardad: 3,5 cm
Lõngakulu: natuke üle 100 g

Edasi ja tagasi

Täna siis vaadatud-kuulatud-üleelatud tagasiside (või mõningas mõttes ka edasiside) andmise/vastuvõtmise kursused. Vahva-vahva-vahva ja väsitav. Vaat sellises situtsioonis hakkad tajuma kui vähe me teineteisele ikkagi tagasisidet anname. Eriti positiivset. No on ju nii? Mina paraku küll. Ja minule ka senistes töökohtades. Seega suund, mida jälgida. Mõlematpidi ja mõlemas suunas.
Nali naljaks, aga tagasisidet ma lõunalauas ka juba sain. Positiivset! Kolleeg-kursavenna suust. Midagi sellist, mida pole mulle eriti öeldud. Ja viimaste aastate jooksul kohe kindlasti mitte. Mu pilk/olek olevat nii realistlik, et hea kohe vaadata. Minul naeratus näol ja hea tuju mõneks ajaks. Vaat kui lihtsalt. Vaat kui möödaminnes. Vaat kui õigesse kohta. Hää kolleeg mul.

Pea huugab otsas ja esimene tööpäev hakkab lõppema. Tohutult palju uut infot, palju uusi nägusid, palju-palju lugemist. No kui natukenegi sellest meelde jäi, siis oli hästi. Ja ootuspärase 2 tuttava näo asemel leidsin 5. Vaat kus lops. Tartu va tilluke linnake ju. Tegelikult on väga lahe kohata taas ammu unustatud nägusid. Ja hea meel tõdeda, et mindki tuntakse ära. Ja naljakas kui nn meestekorrus on rahul naissoost näo lisandumise pärast. Häh - naljatilgad. Ma ju harjunudki meestega. Amet ju siuke. Arvavad, et nüüd miskit muutub. Vaat ei taha uskuda.
Ja homme juba koolitusel.

Ja nii ma läksin. Ostsin suure kausitäie komme, jagasin ja soovisin head jäämist. Vastu suurt ei soovitud. Kõle-kurb-nukker. Ja hea meel, et ma õigel ajal mõistusele tulin ja äraminekut korraldama hakkasin. Ja ära läksin. Ja homseks uueks kohaks vaimselt valmistun. Ja mitte ainult vaimselt - sai soetatud ka siuke eputamishilp. Väga mitteminulik. Aga seljas oli isegi peeglisse vaadatav.
Tegelikult oli mu töötuaeg tihe:
eile: 85 km Värskasse - kirik, surnuaed, korraks ema poole. Edasi ca 50 km Võrru - tädi ja täditütart sünnipäeva puhul külastamas ja lõpuks 70 km koju. Väsi-väsi-väsinud.
täna: KE kauaoodatus sünnipäevapidu - sõpradega bowlingut, mängunurka, Hesbugeris söömas. Väga lahe oli. Bowling andis kustumatu mulje, sest enamus kohalolijaid tegi miskit sellist esimest korda. Mina kaasaarvatud. KE arvas, et võiks veel minna. Mina arvan ka :) Sest (no olgem ausad) meil tuli juba täitsa hästi välja.
Ja nii need leheküljed (päevad-nädalad-kuud-aastad) vahetuvad.

Uudised

Uskumatu juhtum - mina jäin üksi. Terveks õhtuks ja ööseks. Täiesti üksi. Appiiiii .... ei tea kuhupoole jooksma hakata. Mida teha, mida teha. Plaan - telekas ja korralik uni.

Infoks - lapsed Tädi A juures (tänud-tänud-tänud), herr abikaas tööl.

Et kui juba, siis juba ... infoks veel - järgmisel reedel jään töötuks. St olen sel kohal ses firmas viimast päeva. Tunded? Puuduvad. Tegelikult olen rahul, et võtsin asja ette. Ja muudan oma elu. Mjaaaaa ... tervelt 2 päev töötuelu :P Sest esmaspäevast uues ametis uues kohas. Uus elu. Hmmm ... täitsa ärevuses ja põnevuses kui mõtlen.

Aga tegelikult on tööturg tööd täis - kandideerisin 6 kohta, käisin 5 kohas vestlus(t)el, valitud sain 4 kohta. Ehk siis minule jäi kaalumine ja otsustamine. Põnev. Silmaring laienes, enesekindlust sain juurde. Igati tervendav tegevus :) Siiski loodan, et mõneks ajaks jääb CV saatmine ära.Puhkan ja naudin elu.

Laps teab, mis on hea

Ostsin taas nn toorpiima (uh, kuidas see sõna mulle võõras on). Ehk siis külmkapis piim pakis (poe kaup) ja piim pudelis (taluniku kaup). KE tirib muudkui pudelit lauale - see on parem. On muidugi. 1,5 l läks nagu niuhti. Eile sai siis 3 l varutud. Näis kauaks.

Pean oma käike nüüd veidi rohkem organiseerima. Et kodus oleks pea alati head piima. Peres ju 3 piimaarmastajat.

Kui aega üle

Omamoodi elu, kui lapsed on haiged. Sest nad magavad. Palju magavad. Pidevalt magavad. Mina käin ümber nende ja kraadin ja topin rohtu ja jahutan ja katan ja vaatan, mis saab (Laural täna mitu korda 39,5-ni palavik jõudnud). Ja loen imelikke asju. Näiteks OPist kuuldud uue luulekogu "Äramõte" autori Maria Lee kohta. Mina ja luule? Oh ei .... ei klapi kokku. Aga mina ja uurimine klapime. Tegemist üsna põneva tugeva kirjandusliku taustaga noore inimesega.
Nüüd aga taas tõbilaring.

Eile...

... sai kalli pojake 5-aastaseks. Juba? Vat ei teagi. Juba mõnda aega on ta parajalt suur/asjalik. Ja tubli. Ja emme poja.
Plaanisime sünnipäevaks nii mõndagi ägedat, aga ..... öösel tõusis KE-l palavik+tohutu nohu ja päeval minul. Ja sõber J-l ka ja tädi A-l. Epideemia. Vastik-vastik-vastik. Torti ikka sõime. Ja püüdsime püsti püsida. Vähemalt minul oli sellega probleeme. Uuuh .... olla üksi 2-lapsega kodus, ise täitsa haige, söögilõhna ei talu - lastele vaja süüa orgunnida, püsti ei püsi - lapsed tahavad süüa/juua/... ........ karm igatahes. Püüan tänase päeva vastu pidada - eks siis näis. KE-l õnneks parem. Haigena haiget põetada on ju veel hullem.

Vahepeal ma ei saa aru. Inimestest. Arvad ikka naiivselt ja lootvalt, et inimesed on normaalsed/arusaajad/abistavad/mõistvad. On ikka. Aga mingil imekombel olen viimasel ajal kohanud liig palju teistsuguseid. Tõesti liig palju. Ja mul on lihtsalt kahju neist. Ja heameel, et tegin õige otsuse. Otsuse minna edasi. Areneda/kogeda/saada ilusamaks, paremaks ja targemaks. Miskipärast tuleb aegajalt õigete asjade arusaamiseks kogema ka mittemeeldivaid asju. Vähemalt on lõpptulemus seda väärt. Ma usun seda. Teisiti ei saa lihtsalt olla.

/mõistukõne selgitus - käsil on veebruarikuusse soovitud muudatus, seotud leivaga ja vorstiga selle peale

Värvilise inimese heietused

Vahel on selline masendus peal, et kuku kummuli. Iga võimalik vaba hetk vehin rulliga mööda lagesid-seinu-põrandaid, aga midagi sellist, millel silm puhkaks, ikka pole. Kõik on poolik. Ja osaliselt veel otsustamata. Aga taktika muudatust on tunda - enam väga ei mõtle, pigem hindame oma vaistu. No ja mis siis kui saab imelik. Kes ütles, et meie normaalsed oleme.
Väsinud olen. Ja värviline (põhiliselt käed). KE-poja loodab koos meiega, et ehk saab mingil moel tema sünnipäeval (mis läheneb liig kiiresti) uues kodus pikniku pidada. Ikkagi uus ja põnev. Kui ma vaid homme esiku lae ära värviks ja seinad krundiks ja lastetoa ja magamistoa põrandad korra üle lakiks ja .... siis olen vist surnud ka.

Ei ta valeta

Jalutasime eile õhtul lastega tädi poolt koju. Paras vahemaa, et igasugu põnevat näha, omavahel päevauudised vahetada.
** Mööda jalutab suitsetav keskealine mees. KE: "Keegi suitsetab. Talle on plaastrit vaja!" Plaaster - Nicoret plaaster, mida suitsetamisest loobumise aitamiseks tõsiselt reklaamitakse.

**Maja nurgal noored tugevas embuses. KE: "Keegi armastab oma kallikest." L: "Miks armastab? Jah-jah, armastab ja musitab"

Arvestada tuleb sellega, et eriti vaikselt need laused öeldud ei olnud.
Lapsesuu ei valeta!

Karm, aga ... karm

Täielik ralli:

• ööl vastu teisipäeva KE taas ninaverejooks, hommikul läksime erakorraliselt LOR juurde, kes märkamatult kõrvetas 1 poole ära (st sealt ei tohiks enam verd lihtsalt niisama tulema hakata). Poja uskumatult tubli ja käitus kui täitsamees
• neljapäeval perearsti juures - KE sõrmeverd uurimas. Poja taas uskumatult tubli ja arstitädi küsimise peale vastas, et valus ei saanud. Veri korras.
• reedel röntgenis - KE adenoidid teemaks. Saime supsti käidud. Poisi tublidusest ei hakka taas vist rääkima :) AGa käik oli nii supsti, et ta ei saanud aru, et mis me sinna üldse läksime :P
• järgmine teispäev taas LOR juurde - eks näis, mida adenoidide kohta arvatakse

Kui kõige selle siblimise ümber panna veel ka kiire tööaeg ning peaaegu igapäevane töövestlustel käimine, siis ... õhtuks üpris läbi. Vahel õnnelikult läbi, vahel õnnetumalt. Aga iseendaga olen rahul. Et ma suudan ka nii segasel ajal naeratades tööd otsida ja ennast kiita. Psssst! Ei tohi miskit ära sõnuda.

Kui arvutit pole

... siis mängime meie lauamänge, teeme ristsõnu, harrastame rebimistehnikat jms. Sest meie truu kaaslane otsustas peale 5 a usinat tööd sussid püsti ajada. Diagnoos: toitekas väsind.

Eile õhtul mõtlesin, et kas täna hommikul tööl julgengi meilipostkasti lahti teha (äkki milioon kirja). Õnneks nii hull polnud. Ja meilid ja blogid ja foorumite tähtsad asjad juba loetud.

Kui nüüd pildid saaks ka fotokast kätte. Ja osad asjad juurde pildistatud. Ja need siia-sinna üles pandud. Vaat siis võiks selle nädala edukaks nimetada :)

Sammud

Eile tegin otsuse. Tegelikult oli otsus juba ammu valmis, aga eile kinnitasin ja edasikaebamisele ei kuulu. Sest nii ma ei suuda edasi minna. Peab muutuma/muutma. Siis jääb vähem torkeid. Loodetavasti. Usutavasti. Sest valge leht on ju parem kui sikerdatud ja arusaamatu nutsakas.

Et mu mõistujutt veel imelikum oleks, siis .....
* 2 asja saada korda jaanuarikuu jooksul (----- lihtne värk, kuna sõltuvad minust)
* 2 asja saada korda hiljemalt veebruarikuu jooksul (----- suts keerulisem, kuna ei sõltu vaid minust)
* 1 asi lükata käima ja torkida end tagant, et alla ei annaks (-----üsna keeruline, kuna minu osa üsna tilluke)

Ei ole lihtne. Aga õnneks saab tibusid üsna pea üle lugema hakata.

Herr poja tunnistas eile, et ta ikka on minu tibulinnuke. Elu kui komm!

Kadumata

Nii kui ma sutsukesekene end tööga taas seon, nii aeg lippab sinna. Lausa kaob. Mutiauku. Ja väsimus tohutu. Ja pinge ja muud "vanad" asjad. Krrrrrrr. Aga lootus pole kadund. Üldse veel pole.

Telekast jooksis Skautpataljoni reklaam. Laura hõikas: "Ma tahan ka sinna. Mina hakkan politseinikuks - püüan pätte!" ---- no vaata nüüd noore plika unistusi.

Karl Erik jäi tädi poole ööseks ja koju ei taha tulla. Et tema tahab veel jääda. Tema nüüd tädi tibulinnuke ja tädi tema emme jne Minu moss näole kommentaar: "Emme - sina ära nuta! Ära kurvasta ka. Sa ei ole üksi - sul on issi ja Laura!" ....... noo jaaa. Kuidagi väga uskumatu tunne olid seda kuuldes.

Külm ilm ei hüüa tulles

Oli plaan täna pärast pikemat pausi tegelased taas lasteaeda/hoidja juurde viia. Algus oli ilus (lapsed ärkasid suurema hädata), vantsisime vapralt õue ...... jesssss - autol uksed avanesid. Ja seejärel köss .... autol aku söss mis söss. Nii me jälle tuppa vantsisime. Ja oleks siis külma - ilm.ee näitab hetkel -7 C. Külm või asi. Hea, et mul puhkus on. No näis mis tänastest võimastest plaanidest realiseeritud saab :O

Pilt pärit: http://ilm.ee/tartu

Matsudega tuligi

... uus aasta. Meie jaoks traditsiooniliselt minu õe Anneli perega nende pool. Rakettide, maitsva söögi, šampuse, teleka ja rohke jutuga. Nii nagu jõuludki (jõulude puhul puuduvad vaid raketid ja šampus :)) Selline mõnus olemine - suurimad tänud!
Sel aastal koperdasime herr kaasaga öösel koju - lapsed jäid võõrustajate poole tuttu. Uh sai magada :) Tervelt 5,5 h :P

Vana aasta kohta veel mõndagi vaja pajatada. Ajaloo tarbeks. Ehk lähipäevil. Või veel mitte. Jõuluaeg pole ju veel lõppend.

Viimastel päevadel lugesin rohkelt lubadusi/mõtteid, mida paljud teist ja paljud teisedki lubasid 2008. aastaks. Päris vahva oli. Palju edu teile! Loodan väga, et vähemalt 69 % läheks täide. Mina loodan vaid üht - et sellist aastat, nagu 2007, enam ei korduks. Liiga raske. Liiga masendav. Liiga palju kaotusi. Liiga palju ....

Pai ja kalli kõigile lugejatele!

Kingitus iseendale

Otsustasin, et sel aastal ma pole originaalne ning teen nii nagu varemgi - ehk teen iseendale jõuludeks kingituse :)
Kingitus on fantastiline - Terve Elu Kirjastuse Fred Jüssi kalender. Imeilusate looduspiltidega, trükitud ökopaberile ökovärvidega. Omapäraseks tegi selle kalendri ka see, et foto on iga nädala juures - st vasakul pool foto ja jutuke Fred Jüssi sulest ning paremal pool konkreetne nädal. Oh jah - parim, mida oskasin endale leida.

Teiste kingitusi veel ei näita. Meil ju jõulud pikaldased. Ehk siis kingid alles minu käes ;)

Kevadisest Tartust

Just selline tunne tekkis täna, kui hommikul vana ja uue kodu vahet traavisin - päike säramas, ilm soe ... justkui kevad tulemas. Säh sulle jõule :O

Aga olukorrast niipalju, et ma ikka veel haiguslehel, kuna
* Laural suus herpes, köha-nohu
* Karl Erikul köha-nohu
Täna lasteaia jõulupeole ikka silkame. Vaatame ja siis muljetame.

Ja remont edeneb väsinud teo tempos. Oh küll. Hekel on küll kole seal ringi vaadata, sest kõik on betoonine. Saaks juba värvima hakata .... oeh.

Ja tööturul vaatan ringi. Ja nuusin ja mõtlen ja tahaks arvata, et olen otsustanud.

Uni

Täna nägin unes Kalakajakat. Noh, et mina õppisin koolis ja meil olid imelikud tunnid, millest osade õpetaja oli just tema (a'la loovus ja kuidas nn titeklotsidest teha igasugu imesid jms). No mis ma oskan kosta.

Ringimängu ümber kõige

Pealkiri on segane, sest ka värgid segased. Täitsa lambist ja ilma lisadeta lõi Laurale eile palaviku. Püsib siiani. Piisavalt kõrge, et laps täitsa kuum oleks, ent piisavalt madal, et alla võtma hakata. Niiet vaatame mis sellega saab. See muidugi ei heidutanud meid sõpru ööseks kutsuma. Pikutavad hetkel siin 4-kesi reas. Jõuk mis jõuk.
Mis aga saab jõuludega - ei teagi. Võibolla oleme kodus, võibolla aga ka mitte. Vaatame, mida tervised teevad. Õnneks minul olemine juba parem. Kuigi ikkagi mitte ideaalne. Oh jah - liiga kaugele läks sel korral :S

PS Kingid aga valmivad :P

Oh seda hinge

Loe veel Oravakese blogi ma ütlen. Nüüd istun, hing laulab kaasa ja mina olen kutu. Heas mõttes. Saan elada sisse. Enda sisse. Mida mul just vaja ongi. Natuke rahu, vaikust ja olemist.

Kuulasin Cji Mai'd ka teistes variantides (kitarr, klaver, ...). Siiski on nn kelgukoerte variant minu jaoks parim. Kõrvale mõnusam.

PS. Muusika vaja üsna tugevalt laulma panna, kuna ukse taga kopsitakse mitte eriti vaikselt - trepikoja akende vahetus.

Kuidas osa lõngajuppe mehele sai

Näidake mulle palun üht kudu-heegeldajat, kel kodus lõngajuppe (ehk -ülejääke) ei oleks. No on-on. On minulgi. Ja kuna herr pojale ja tema sõber J-le on lasteaeda nühkida-poritada-lödistada kindaid vaja, siis nii need ka sündisid.

Materjal: 2-kordne Jil ja igasugu teised sama jämedusega villased või poolvillased lõngad
Vardad: 3,5 cm
Lõngakulu: ausõna - ei tea

Sõrmed sooja

Natuke nüüd käsitööjuttu minu poolt :) Olen vahepeal teinud igasugu pontsosid jms, kuid need pole hetkel minuga ning pildid-jutud jäävad ära. Küll aga tegin vahepeal 5 paari klapiga sõrmikuid. Tellimustööna.
Materjal: Jil
Vardad: 3 cm
Lõngakulu: 1 paarile umbes 100 g.

Päris parajalt pusimist. Aga väga vahva tegemine. Kindlasti teen 1 paari veel kingituseks. Sest nüüd saan rahus teha. Sest olen kodus. Lapsed haiged ja ka enda eest püüan hoolt kanda. Pikemalt ei taha rääkida - liig isiklik ja nats ka tööalane. Seega olen-puhkan-mõtlen-ravin.

Vaatame-vaatame

No vaatame-vaatame. Hetkel tundub, et tänane päev muudab mu tulevikku. Kõik oleneb lähematest tundidest. Suhtumisest. Teadasaamisest, kas kibestumisel on põhjust. Arusaamises, kus on hetkel minu koht päikese all. Mitmes mõttes.

Täitsa huvitav. Ent ootamine segab töö tegemist. Ning misiganes vastuse saamisel tahan õhtut mõtlemiseks. Mida mulle ofkoos ei võimaldata.

Hiljem lisatud: kahtlused olid õiged - on millele mõelda. Kui vaid oskaks. Kui vaid julgeks kõhutunnet usaldada. Kui vaid oleks mul teiste inimeste suhtes nii palju usaldust, nagu mõnedel. Kui vaid teaks ...

...

Suur aitäh teile kõigile! Kõigile, kes mind (meid) sel raskel ajal toetasid/toetavad. Mitte, et nüüd kerge oleks. Oh ei. Aga nüüd tuleb kuidagi uue eluga harjuda. Harjuda mõttega, et teatud asjad 100 % ei saa enam korduda, harjuda mõttega, et kui liigun Riiamäe mäes üles, siis lasteaeda ja mitte haiglasse isa vaatama. Haigla piirkonnast sooviks üldse mõni aeg kaugemale hoida. Lihtsalt ei taha sinna sattuda.
Piilusin mu blogi külastatavust ja 14. nov vaatas siia suur hulk inimesi. Mjah - isa surigi 14. nov ja õde A sel päeval juba kirjutas oma blogis kurvast uudisest. Mina aga mitte. Kuna need päevad on olnud kole segased - kolmapäeva hommikul läksin tööle ja koju jõudsin neljapäeva lõunaks. Tööd teha ma ei jõudnudki.
Tegelikult olen ma praegu täitsa rahulik. Uskumatult rahulik. Sest ma sisemiselt tunnen, et isaga on kõik hästi. Ta on rahulikult teel oma uude kodusse. Ja ootab, et ka meie oleksime vähemalt nii tublid kui me siiani olime. Seda tulebki mul püüelda. Selleks tulebki kõik rahulikult läbi mõelda. Selle eel tuleks aidata Laural terveks saada. Ja ema ja A-d toetada. Teaks vaid kuidas.

Ilusat teekonda

... isale pikal teel. Pikal teel kaugustesse (või hoopis lähedale). Teel ammu sinna läinud lähedaste juurde. Ole tubli ja tervita seal kõiki ja ütle, et meie mõtleme teie kõigi peale. Ja usume, et teil on ilus ja hea ja kerge.

Virisen

Oma blogi ja teen siin mida tahan. Vot tahan ja virisen. Nii palju kui tahan. Kas nüüd sellest virinast kasu on - no vaevalt. Õigetele inimestele virisemine ei aita. Katsetan, siis valedega.
AJUKAS on elada nii, et sa tegelikult ei ela. Tõmbled päev otsa, edasiminek minimaalne (st kuhjub rohkem kui laheneb), mure kurtmisele vastus - minul on ka raske (no ei lohuta see mind), koju komberdan poolkülili, remondis pole võimaline ei füüsiliselt ega vaimselt osalema, kodu segi kui mustlaste maja (ja jõudu pole parandada). Vat lastega suudan veel veidi tegelda ja kõmm ja uus päev ja otsast peale. Aju enam ei liigu (liiga väsinud), lahendust pole ja ei otsita. Minu viha vaheldub enesehaletsuse ja masendusega. Ja siis ma mõtlen, et miks ma seda teen. Sest koju ei saa jääda (krd laen) ja uute väljakutsete jaoks nõnna arg. Siiski mitte lootusetult. Sest tahaks elada. Tunda tööst, kodust jm rõõmu. Mitte masinstuda. Ehk siis uus eesmärk. Olgugi, et siin on supertoredad inimesed. Paraku see mu muresid ei lahenda.

Tulin täna tööle ja ...

... Google Reader'is ootas mind jube kuhi lugemata blogisid. Ja siis ma (oh seda häda küll) hakkasinma jälle mõtlema. Et miks mina midagi ei kirjuta; miks ma käsitööst üldse ei räägi; miks ma täna lohva-lohva tööle roomasin. Pähh!

Aga fakt on see, et lumi on maas (juhhai), vahelduva eduga lõpetan paari pontsot ja koon klapiga kindaid (mitte ükski nendest enda tarbeks) ja tunnen, et tahaks magada ja puhata ja mängida. No looda sa.

Õnneks on lapsed terved ja õhtul sööme kala!

Hakkab pihta

Einoh .... lihtsalt sõnu pole. Jälle periood, kus kisub ikka nii nihu kui annab. Hetkel põhiliin mul tööalane värk. Eelmisele postitusele lisandus täna minu hooletus + Laura sõnakuulmatus = läpakas sai niisutatud. Natuke liiga palju. Oletan, et korda teda ei saa. No krr tõesti. Sai lapsele x+y korda öeldud, et ei tohi pudeliga arvuti lähedal olla. Aga no iseseisva pliksu värk - ise teeb pudeli lahti. Nii kaua kui köögis süüa tegin, sai masin paraja lahmaka enda peale. Ja kui mina selle lõpuks avastasin ...

Nüüd olen nii augus, et mõelda ka ei suuda. Egas muud kui pean osa asju kuidagi taastama + arvet ootama. Nagu mul hetkel raha üle jääks :S

Pühapäev ei ole töömõtete jaoks! Vat ei ole. Aga pähe va sindrid ronivad. Lihtsalt kurvaks teeb. Sel nädalal kogesin tööl väga palju tundeid: rõõmu, kurbust, solvumist, masendust ja viha. Mitte just eriti ilus nimekiri. Püüan pidevalt mõelda, et kuidas muuta olukorda paremaks. Vat ei tea. Ja enam ei usu ka, et mul mingi muudatus õnnestub. Liiga paljude inimestega olen seotud. Igal sammul oodatakse, vajatakse, nõutakse minult midagi. Aga mina olen 1. Üksainuke. Lollakalt kohusetundlik. Ja õnneks parajalt tugevate kaitseomadustega. Enesekaitse. Vaimsel tasemel.

Nädalane puhkus ootab mind veel sellel aastal. Ehk saab natukenegi .... Siiski on uksed hetkel uuteks väljakutseteks praokil.

Elu käigud

Täna nägin üsna lähedalt, esmakordselt reaalis kuidas inimesele tehti kunstlikku hingamist. See oli kole. Kole just see, et kui õpetlikus filmis näidatakse-õpetatakse, siis võtad seda kui teooriat. Ka a'la krimisaated - et justkui lavastatud. Aga kui ikka kiirabi kihutab bussipeatuses kokku kukkunud inimese juurde ja kukub sahmima - vat siis on kole. Vanemad inimesed eemaldusid ristimärke tehes. Isegi eemalt läbi akna nähtuna oli elu mõtte teema taas päevakohane.

Sügis=haigused

No tõesti :S Päeval helistati lasteaiast, et KE magades oksendas. Sama juhtus L-ga õhtul (enne seda oli väga pirr-jorr virisev pliks). Mõlemal vaid 1 kord. Kas see on selleks korraks kõik? Kas me öösel saame magada? Mida homne päev toob?

Elu ei saa kohe üldse igav olla.

Lapsesuu - 08.10.2007

Öösel orienteerus KE taas magamistuppa minu kaissu (issi oli varahommikuni tööl). Hommikul ärkab poiss üles ja peab monoloogi: "Oeh - valge juba! Kes see on? Issi? Issi. ISSI! Enne issit ei olnud. Aga kus emme on? Õhtul oli emme veel siin. Emme läks vist ära." Emme oli üllatuseks teises toas :)

Hommikul kiire koduntminek. Laural vaja tädi poole võtta kaasa parajalt suur õhupall, mõmmi ja paar parankat. Poolel teel allaminekul (elame 5. korrusel) vaja minu sülle tulla. Üritan ühe käega koormatud last tasakaalus hoida, 2. käes mul raske kott. L:" Meil on raske!" Mina: "On jah" Laura kergendas mu vaeva suure ähkimise ja puhkimisega. Täpselt nagu Potsataja ja krokodill Gena.

Ravelry

Juhuuu. Sain Ravelry täisõiguslikuks kasutajaks. Uurisin ja nuuskisin ehk mõne minuti, aga ... oh kuidas tahaks juba kodused varud sinna üles panna (süsteem peab ju meil nüüdsest olema) ja pärast praeguste poolikute asjade valmimist rahulikult ringi tuustida. Jõulukingituste ideid oleks vaja. Natuke juba on, aga palju veel puudu. Ideedepuudust seal ei paista kohe üldse olevat.

Päevategu

Tänane päevategu oli - kodu sai koledamaks. Uus kodu. Sest kui seinal ei ole enam tapeeti, siis see on ju koledam. Ehk siis sai täna lastetoa ja osaliselt elutoa seinad vanast tapeedist puhtaks. Vannituba on ka juba plaaditu. Oh ja ah. Nii loodan, et järgmise nädalaga saavad suuremad lammutused-tolmutamised ära tehtud.

Õhtul praeguse kodu poole liikudes oli lapsed rahul - nii lahe oli remonti teha. Kuigi vedelesid pea terve päev mustal pärandal pikali ja ei osanud miskit teha. Näis-näis kaua nad on nõus sedasi kaasa tulema. Ok ... praegu lubatakse neil ka kiskuda ja lõhkuda, aga varsti enam mitte. Siis teeme tööd meeskonniti. Ehk siis 1 meeskond on lastega mujal. Murede ennetamise mõtted.

Sammuke edasi

Eile sai eelmise neljapäeva hullumeelsus osaliselt viimase lihvi - võtmed käes. Jaaajaaa. Ostsime. Uue kodu. Korteri. Suurema. Sellise vaatega. Nüüd vaja remonti teha. Ja minu pea sassis. Sest vanas (praeguses) kodus kaovad mul kõik asjad ära. Sest pole süsteemi. Peaks uues kohas aja maha võtma ja korraliku süsteemi looma. Siis ei pea vara hommikul inimesi tülitama ja uurima, kelle käes meie tagavaravõtmed on. Mitte kellegi. Ikka mu süsteemitutes kohtades peidus kuskil.

Aga bandega vist remonti ei tee. Eile olid kui vasikad kevadel - no mida iganes. Ka elektripliidi nupud said neil läbi krutitud. Peab vist korraliku (kõikvõimalike turvavärkidega) ostma. Ja autovaiba - KE idee. Ja uue lambi - L projekt. Ja kõike muud.

Kõik asjad liiguvad lõpuks sinna, kus on nende koht

Ehk siis, kui ikka mingi asi peab olema p..., siis ta seda ka on. Nagu mu tänane päev. Ei mäletagi (lühikese mäluga ma ju) millal viimati kõik sedasi nihu keeras.
Nihu algas öösel kella 5 paiku: KE harrastab öösiti rändamist (st poeb meie voodisse). Täna oli ta tulek aga õnnetu - jalg jäi kuskile kinni ja laps lendas madaki vastu meie voodi serva - silmaalune katki ja sinine. Minul aga täna Tallinna-päev. Ok ... jäid ilusasti issiga koju - minul süda rahul, et nüüd ok. Tutkit. Kus ta siis ok, siis sind süüdistatakse / põhjendatud asjaolud tembeldatakse nö luuludeks, kui mitte miski ei suju, kui saad teada, et lapsel silm ikka väga sinine (ehk peaks kellelegi näitama :O). Pisijamasid (a'la läbimärjaks pritsimine ja jätkuvad nõrkusehood) ma ei kirjeldagi.

Ja siis istud ja vesistad (vaikselt bussi nurgas) ja mõtled, et kellele k%¤# seda kõike vaja on. Ja usud, et 12 h on täis - seega ehk tänaseks lõppend. Optimist ka veel :O

Ja nii nad kasvavadki

Laura ronib diivanile, tõmbab põrandalambi alumise lambi (see, mida saab liigutada) võimalikult alla, hüppab selle juures ja laulab: "Ong - see sõitis suhh-suhh-suhh ...." Mikrofoni - andke lapsele mikrofoni.

Lapsed vannis. Laura pestud puhtaks ja kisab, et saaks juba välja. KE ergutab saunalina otsima läinud issit: "Tule võta juba see tibuke. Linnuke. Tibu-linnuke. Vares!"
(22.09.2007)

KE tuleb teisest toas ja küsib, kuidas kirjutatakse "auto". Ütlen, et oota - aitan Laura riidesse, siis tulen. Kui ma lõpuks kohale jõudsin, oli tal sisse toksitud "ato". Mina: "Vaata - sul "u" vahele jäänud." KE pobiseb vaikselt tähti omaette ja hõiskab: "Oi - ma läksin sassi!" (see siis 1. sõna, mille KE etteütlemata ise kokku pani, 2. sõna oli paari päeva pärast "buss", mis tuli kohe vigadeta).
Minu imestus kirjeldamatu :O

Kiire elu nõuab kiireid tegusid

Nonäe ... Peterburi-reisist ei jõudnudki enamat kirja panna. Ehkki reis oli töine, saime suurimad vaatamisväärsused üle vaadatud (eks ikka Ermitaaz ja Vaskratsanik jm), lahedates restodes gurmaanid oldud, natuke shopatud, metrooga sõidetud ja ... natuke shokist ka. Minu ainuke shokk oli tegelikult Peterburi liiklus. Vaat nii hullu pole mina näinud - sõideti eirates misiganes liikluseeskirju (trammiteedel rallimine, kui võimalik, siis linnas kiirus 90 km/h, sõiduradasid tekitati just nii palju kui kellelegi tundus, et on ok). Ja ummikud ka. Kohalike sõnul - kui öisel ajal (ehk siis kui autosid vähe) läheb punktist A punkti B läbimiseks 20 min, siis päeval tuleb arvestada 1,5-2 h. Kui saad 1 h-ga, siis oled õnneseen. Mjaaa.

Aga täna sain ma hakkama sellise asjaga, et ise ka ei tea mis. Siiani ei jõua mulle kohale. Ehk siis kui ma siia enne ja pärast pilte lisama hakkan, saan mina ka aru, mis toimub. Ja kuhu aeg kaduma hakkab. Ja millal läheb elu ilusamaks. Seni aga olen oimetu.

Blogger käitub vene keelselt

... sest ma olen Venemaal. St Peterburis. Tulin äsja rongiga. Hahaaaa. Lahe oli - vagunisaatjaks noor mõnus noormees, mõistlikud eesti piirivalvurid/toll, üllatavalt meeldivad vene piirivalvurid/toll, pikk-pikk sissesõit Peterburgi ... .ehk siis 7 tundi loksumist. Suure kruusitäie korraliku kohviga. Peterburi liiklusmaneerist räägin ma ehk homme. Esimesed shokid täna juba üle elatud.
Hmm ... läpakal hakkab aku tühjaks saama (pange tähele - hotellis on wifi :O). Et siis homseni.

Vastik uss

Vastik uss närib aegajalt minu sees. Kadeduseuss. On palju põhjusi, miks olla kade - mõni on minust ilusam, mõni targem, mõni andekam (misiganes vallas), mõni polulaarsem, mõni tublim, mõnel on rohkem vedanud ja mõnel on kõike seda. Ja mina olen kade. Selle asemel, et tunda rõõmu ja heameelt, et teisel läheb niiiiiii hästi, ning pingutada, et endal läheks paremini. Mina hoopis turritan nurgas, poetan 3 pisarat ja olen kade.

Vastik-vastik-vastik!!! (palun lugeda seda "Pehmete ja karvaste" jänese häälega)

PS Seda postitust kirjutades sai vist osa ussi selleks korraks tapetud. Sest (no olgem ausad) - see, mis kõrvalt paistab, võib olla vaid kest. Ja kesta taga olla hoopis teine inimene. Mina aga ei oska kestas olla. Sellises kestas. Ja näitan välja, mida arvan/oskan/tahan/mõtlen. Nagu KE-gi, kes täna hommikul tädi A-le hõikas: "Oi - kui ilusad juuksed!"

Sadu

Kingitustesadu. Ja väga käsitööliseline.
Töökaaslaste jaoks olen ma vist paras pähkel, sest juba 2. aastat ei julge (???) nad mulle kinkida muud kui käsitööga seotud asja. Sel korral siis Z. Mellor'i raamat "Mõnusad kudumid mudilastele". Ilusad pildid, mõnusad ideed - lasen lastel sealt endale midagi välja valida :)

Ka ajakirjade vahetus Liinuga sattus minu sünnipäeva kanti. Seega kingitus jällegi. Vahetuse raames saatsin meie uusima "Käsitöö" ja vastu sain nende uusima "Kauneimmat Käsityöt". Olen superhüper rahul ja tänulik :)

Värvipakivahetus2 - mulle ja talle

Nii-nii-nii. Pikka juttu ma ei räägi. Aga fakt on see, et ajastus oli mega (minu sünnipäev) ja pakk võttis nõrgaks. Sest (nüüd ma ei ütle mitte midagi originaalset) oli tunda, et seda tehes oli mõeldud minule. Pakitegija kurtis kirjas, et värv oli raske (soovisin tumesinist või musta). Tead - aga välja tuli sul superhästi. Just see õige toon ning minu jaoks antud projektis ülioluline - värv jooksis läbi kõigi asjade kenasi läbi. Ehk siis pakk oli sini-sinine.
Siin on ka kirjas, mis täpsemalt pildil olid. Ja oli kõigile - pojale, tütrele ja isegi mehele, sest tema on meie pere suurim tee tarbija. Kõrvarõngad ja käekett läksid kohe kasutusse. Täpselt minu stiil - tagasihoidlik, aga väga ilus.
Kes selle paki tegi. Vaat sellega on konksude konks. Pakil minu nime ja aadressi vaadates tunnen, et olen seda käekirja juba näinud. See inimene on mulle pakki saatnud. On nii? Kas su pärisnimi on Kirsti?
Suur-suur-suur aitäh vahva kingituse eest!

-------------------------------------
Kes mitte millestki aru ei saanud, siis tegu oli Kullaketrajates toimunud projekti Värvipakivahetus 2. Ja selleks, et mina kingi saaks, pidin ikka ise ka kellelegi paki saatma. Sel korral oli ohvriks Krista. Kristaga oli asi natuke lihtne (pole täiesti võõras inimene) ja natuke keeruline (pole täiesti võõras inimene). Tahtsin väga teha paki, mis oleks naturaalne, sisaldaks vajalikke asju. No kas ta nüüd ka välja kukkus, seda saab (viisakussõnadega tugevasti kaunistatuna) lugeda siit.

Pilt v2ikekassi blogist.

Lapsesuu

L (2 a 5 k):
Mamma ja tädi A: "Laura - sa lähed järgmisel nädalal emmega juuskurisse?"
L:" Homme vaatame, mis teeme"

KE (4 a 6 k)

"Ma olen juba väga vana. Aga varem olin uuem!"

Mina olen hea!

Aet (hea inimene) arvas, et on minulgi 10 head omadust. Mõtlesin ja kaalusin ja otsustasin, et sünnipäeva puhul võib ennast kiita ka. Et siis....
1. ma olen üpris arusaaja
2. vajadusel on mul kuhjaga kannatust
3. tavaliselt tulen abivajajale appi
4. ma ei loobi naljalt tühje lubadusi
5. ma ei karda suhelda võõrastega (eriti kui arestada, mis hirmud mu ca 13 a tagasi olid)
6. mul on tugev kriitikameel. Eriti enesekriitika.
7. kui ma mingi asja võtan ette, siis teen põhjalikult ja südamega
8. meeldib õppida ja omandada uusi teadmisi
9. mul on paras ports huumorimeelt
10. ka kriitilises situatsioonis ei kaota pead


... ehk siis - koeral on oma sabaga omad suhted ;)

Ilusat sünnipäeva mulle!

Kakelung lasteaias

Poiss tuli täna lasteaiast ja nina oli marraskil. St ta oli vastu ninajuurt päris hea matsu saanud. Ühelt poisilt. Ehk siis teda oli lasteaias käega (pakun rusikaga) näkku löödud. Nüüd siis mõtlen, et mida korralik lapsevanem sellises olukorras teeks. Jätaks nii? Tõstaks lasteaias teema üles? Õpetaks poissi rohkem enda eest seisma?

Augu äärelt

Akna taga krõbiseb vihm. Mulle meeldib selline ilm. Alati on meeldinud. Selline vaikne sabin. Sügisene. Tõmbasin kardina eest ja lausa naudin :) Peaaegu ideaalne olemine. Tööpäeva alguses.

Ideaalsest rääkides - eile oligi ideaalne päev. Tõesti uskumatu, et ma nii ütlen, aga mul oli hea. Sain parajas koguses heegeldada (õigemini narmaid panna - töid lõpetada) - olemine mõnus, käisin koos lastega bussiga Lõunakeskuses - uskumatult heade lastega, päeva jooksul pahandasin vaid paar korda -üllatas nii minu kui laste rahulikkus, poes käigud lõppesid minu jaoks üsna soodsalt - saime KE kilepüksid, toidupoes piirdusime paari magusaga, õhtul jäid mõlemad suslikud madinal magama - sain lausa veidi omaette pikutada, ... Lihtsalt 5+. Isegi tänane karvane öö ei muuda enesetunnet.

Aitäh, paha siga! Ma vist leidsin konksu nööriga. Peamine, et nöör vastu peaks :O

Lapsesuu - suvised meenutused

Krista paneb nii lahedalt kirja seiku oma lastega. Väga vahva lugemine. Isegi siis, kui mõni asi jääb kogu hiilguses võõra jaoks arusaamatuks. Minul on pigem nii, et mõtlen ... jaaa ... see vaja kirja panna, aga kui lõpuks arvuti taha saan, siis on kõik läind või olen tööl ja ülikiire. Kurb.
Siiski panen kirja meenutuse suvest (L - 2 a 3k (4k)):

** Köögikappe koristades leidsin pakikese L-aegset titaputru. KE lausa mäletas, et L sõi seda. Siit arenes välja teema titadest, nende toitumisest ja ka pambundusest. Selgitasin, et titad on väikesed ja ei oska potil käia ja seepärast ongi pambud. L pahaselt: "Paha tita! Potil peab käima! Kui tahad potile, siis vaja öelda emmele, ..." Vaat siis :P

Kõik tagasi

Täna tulin tööle jalgsi. Mõnusalt parajal ajal - natuke enne 8. Ja imestasin, et ma sel korral nii ettevalmitatud olin. Kooli alguseks. Eelmisel aastal ma kirusin ja ulusin. Meenub ka mõneaastatagune seik, kus tööle minnes tuli ületada Vanemuise-Ülikooli ristmik. Ühel päeval avastasin, et ma ei saa üle. Kõik tulevad ja pööravad ja miski hull värk. Lõpuks taipasin - oli 1. september. St suvi läbi, st kõik linnas, st ummikud ja väga palju rahvast. Huvitav fenomen see 1. september Tartu jaoks :)

Tänane pilt tuletas meelde, kuidas me eelmisel aastal lasteaeda harjutasime, L hoidjaid katsetasime, ... Raadi poolt liikuv automass seisis - Riia-Turu ristmikule jõudmiseks ootas 2 realt autod Raatuse ristmikuni ja rohkemgi veel. Paras ports!

Auk

Täna tunnen, et hakkan taas kuhugi auku kukkuma. Musta auku. Väsimus, esmakordne suurem rahulolematus töösuhetes, mokk paistes (haigusekoll aktiveerunud), tunne ja teadmine, et ka nädalavahetusel vaja teha seda ja teist ning niisama olla-puhata suurt ei õnnestu.

Pean siin vaikselt sõjaplaani. Astuks augu vastu lahingusse. Aga plaan na kehvake mul. Ehkki vitamiine söön ja üritan mõistlikult magada. Midagi on ikka puudu. Küsimus vaid - mis?

Uskumatud juhtumised - net bussis

Vaat istun hetkel Tallinn-Tartu bussis ja mu arvutis on internet. Täiesti uskumatu. Vähemalt mõni aeg tagasi oleks pidanud müstikaks. Aga hullult mugav-mõnus. Mida ma muidu siin teeks. Heegeldaks? Tukuks? Mõtleks tööasju?

Täna sattusin nii edasi kui tagasi liikudes hullude taksojuhtide otsa. Ma ei taha mõeldagi, mitu korda ja mis liikluseeskirju nad rikkusid. Appi. Väga tallinnalik liikumine oli. Liiga. Tükk aega taas ei kipu tagasi. Vähemalt bussiga-taksoga. Mitte et autoga oleks hullult parem, aga siis ehk annaks tagasitulles ka Raasikule või Karnaluksi põigata. Viimane tähendab Tallinnasse sisse sõitmist. Heameelega seda ei teeks. Aga kui ikka väga vaja (st väga on soov Karnaluksi minna), siis tuleb ka see hull temp 1. kord elus ette võtta. Millalgi. Tunne ütleb, et lähitulevikus :O

Uskumatud juhtumised - politsei

Tööl olles helises mobiiltelefon. Varjatud number. Võtan vastu tavapäraselt võõra numbri korral: "Jaa ... Maret kuuleb!" Küsitakse nimi üle koos perekonnanime täpsustamisega. Kinnitan. Helistatakse politseist! Liikluspolitseist. Mina sõnatu. Küsitakse, kas selline ja selline ja sellise nr-ga auto on minu oma. On. Mõtlemine kiilus kinni. Ootasin vaid, mida öeldakse. Öeldi vaid, et helistaksin roolis olevale inimesele ja kutsuksin ta korrale. Olevat kihutanud.

Vot see oli tase. Mina siiani suhteliselt sõnatu.

Lugu sellest, kuidas me suvepäevadel käisime ja keda ma seal nägin!!!!!

Möödunud nädalavahetuse tippsündmuseks olid suvepäevad. Meie jaoks küll suvepäev (ööseks ja järgmiseks päevaks ei jäänud), aga see on tühiasi. Olin sel korral julge ja võtsin kogu kamba (st pere) kaasa. Ehkki oli pikk ja väga palav päev. Tegelikult olin kõige rohkem väsinud vist mina ise. Sest päike ja päike ja päike ja üldsegi mitte tuult on terveks päevaks palju. Aga Pipi oli vahva. Lahutas meelt nii lastel kui ka minusugusel emmel. Seltskond oli tore. Vesi oli mõnusalt soe. Saviga mudisin mina, L ja isegi KE. Tuberkuloited mängisid nii, et KE rokkis mõnuga ja L kuulas hing kinni. Saunamõnudest, mida meie iss mitu tundi nautis, ma parem ei räägigi.

Kogu selle päeva kohta tahtsin ma aga rääkida hoopis muud. Lastega koos liikudes puutusin kokku ühe laheda poisiga, kellega meil ka pikem jutuajamine oli (teemal - kelle nimes kui palju ja milliseid tähti on). Näitas ta ka, et näe - see on minu issi. Mina vaatan - ok. Aga poisi emme oli .... kuidas nüüd öeldagi .... mõtteaine koguks päevaks. Sest ta nägu oli nii tohutult tuttav. Terve päev vaatasin ja mõtlesin, et kes ta küll on (väga vabandan, kui ma väga jõllitama kippusin). Õhtuks loobusin mõtlemast, sest mitte mingit mõtet ei tulnud. Kuni ..... kuni tuli õhtu ja läks jahedamaks. Ning minu huviisik pani selga kampsuni. Huvitav, kas sel hetkel hakkas mu pea helendama? Isegi kui mitte, siis tundsin pea et füüsiliselt, kuidas mul tuluke põlema läks. See inimene oli Ampsak, kelle kotti ma uhkusega ka suvepäevade alguses kandsin (hiljem jätsin autosse). Ka - st see minu põhikott. Seda ma ei hakka mainimagi, et jõudumööda püüan olla kursis tema tegemistega (blogi abil) ning imetlen tema töid.

Vaat nii lahe päev oli :)

Fotod: Martin Mägi

Valmistume sügiseks

Esmaspäeval töölt koju tulles lippas koduuksel vastu KE ja hõikas, et tema tahab nüüd lasteaeda. Minul silmad suured ja vastus: "Ahah!" Oli meil ju plaan lasteaiatamist sel aastal 21. augustil alustada. Aga kui laps tahab, siis laps tahab. Küsisin/uurisin mõne aja pärast üle, et noh mis mõtted on. Mõtted olid raudkindlad, et ikka lasteaeda minek.
Mis siis muud, kui sebimine alga:
* lasteaeda helistada ja uurida, kas võtaksid 2 suslikut lubatust varem vastu (2= KE + sõber J)
* Sipsiku korralik vannitamine - tuleb ju temalgi igapäevane lasteaias käimine taas ette võtta
* padja kate pesta + padi korralikult kloppida uueks hooajaks
* riided, kingad, tossud, .... - vaatame üle, kui palju neist ära andmisele, kui palju juurde soetada, kui palju laps kasvanud on :)
* logistika paika panna

Nii lihtne see ongi. Nüüd ootame veel, kuidas sõber J sellele uudisele reageeris.

Ja vaene L ootab ikka veel, mil ta saab 3-aastaseks ja saab ka lasteaeda minna.

Ei saa, ei taha

Oleks vaja suvest veel mõned käigud jäädvustada, oleks vaja oma asju korrastada, oleks vaja .... aga ma ei suuda hetkel. Vaim puudub ja lihast ja luust käib läbi väsimus.
Tööle naastes kohtusin 105 asjaga, millega nüüd maadlen. Ma oleksin vist surnud, kui ei oleks meie tädi A-d, kes vaid naeris, kui sai teada, et üleöö on tal päeval veel 2 suslikut jälgida vaja. Ja jälgib ja jändabki nendega. Ja mina tunnen end halvasti, et meie äkkelupööre jälle nii äkki käis. Oh küll :S

Isa on haiglas. Tööd on palju. Endal igasugu segadused.......Täna tundsin, et ma elan mulli sees. Sellise mulli, mis ei luba pahadel asjadel minu sisse tulla. Jäävad umber minu hõljuma. Ellu jäämise instinkt vist. Sest kui hetkel kõik mured enda sisse lasta, siis läheksin katki. Krõksti. Ma pean olema tubli ja ma olen tubli. Iseenda ja teiste jaoks. Ainult et mull ei lõhkeks.

No mida veel???

Mida kõike ei mõelda välja. Nüüd jõudis kalli Lapiliisu kaasabil minuni selline taustauuring:

1. Ma tahan: et isa oleks tubli ja peaks vastu
2. Mul on: liiga palju lõnga
3. Ma vihkan: tolerantsipuudumist, kadedust
4. Ma igatsen: aega vaid iseendale ... natuke aega
5. Ma kahetsen: hmmm ... ei teagi ... kahetsemine pole minu moodi
6. Ma armastan: oma lähedasi
7. Ma olen alati: tumedapäine olnud
8. Ma ei ole: pisike kribu eit
9. Ma tantsin: Lauraga sageli
10. Ma laulan: põhiliselt lastelaule
11. Ma nutan: siis kui olen kurb või vihane
12. Ma kaotan: kannatust sageli
13. Ma tekitan segadust: äkkmuudatustega, mis paraku alati minust ei sõltu
14. Ma peaks õppima: söögitegemist

LEMMIKUD

1. Number: 13
2. Värv: must
3. Kuu: suur ja särav
4. Laul: Mõmmi unelaul
5. Toit: tühja kõhuga soe kodune kartul+kaste+salat
6. Jook: kali

KAS SA KUNAGI...

1. Sööksid putuka? olen söönud .... juhuslikult ... mis nad siis lendavad suhu
2. Hüppaksid benjit? ei
3. Liugleksid? kes, kus?
4. Tapaksid kellegi? kärbseid, sääski pidevalt
5. Hüppaksid langevarjuga lennukist? ei
6. Kõnniksid sütel? kui vaja on
7. Läheksid sööma kellegi täiesti võõraga? jah
8. Hakkaksid taimetoitlaseks? ei vist
9. Kannaksid triipudega pleedi? miks mitte
10. Laulaksid karaoket? olen laulud ja ellu jäänud :O
11. Näitaksid punast tuld? kellele, milleks?
12. Oleksid ellujääja? elan, seega olen
13. Paneksid kellegi nutma? milleks?
14. Lööksid last? suure pättuse eest annaks laksu küll
15. Läheksid kohtingule endast 10a vanema inimesega? vabalt

10 FAKTI

1. Kodulinn: Tartu
2. Juuste värv: pruun
3. Juuste stiil: pikad
4. Silmade värv: ei viitsi vaadata
5. Kinganumber: 40
6. Tuju: keskmine
7. Naha värv: kahvanägu
8. Vasakukäeline/paremakäeline: parem
9. Elanud välismaal? Juuriidiliselt vaadatuna vist jah. Venemaal.

1. Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes? üritan vähe mõelda
2. Kus sa viimati käisid? Tallinnas
3. Kelle telefonikõne viimati maha magasid? kolleegi
4. Kellele viimati helistasid? herr abikaasale
5. Kas sa naerad tihti? see oleneb väga paljudest asjadest
6. Kas keegi mõtleb sinule praegusel hetkel? ei usu
7. Kas oled sentimentaalne? liigagi
8. Keskmine nimi? vat mina ei teagi
9. Kas sa oled kunagi kohanud kedagi kuulsat? jaaa .... näiteks Veljo Tormist
10. Kas oled sõbralik? oleneb, kas minuga ollakse sõbralik
11. Kelle voodis magasid eelmisel öösel? iseenda otseloomulikult
12. Viimased filmid, mida vaatasid? Täna õhtul veidi Miss Marplet
13. Mida sa tegid eelmisel keskööl? 100 % magasin
14. Mida viimati küpsetasid? viineripirukaid
15. Pikad või lühikesed juuksed vastassool? mis neist juustest
16. Kas kannad käevõrusid? eip
17. Hetkel kuulad? magamisnorinaid

Veel paar:

1. Lemmikbänd? põle
2. Mida sa suitsetad? ei taha ja ei suitseta
3. Oled rahul praeguse eluga? raske, aga saan hakkama
4. Teesklesid haiget, et puududa koolist? ikka
5. Mida näed esimese asjana vastassoo juures? oleneb, kas lähenen eest või tagant
6. Kas sulle meeldivad raamatud? ikka
7. Kas sa tahad abielluda? ei .... ei saa enam nagu ... mees ei lubaks vist :O
8. Järgmine kontsert, kuhu plaanid minna? ausõna - pole õrna aimugi

Lapiliisu uuris ka seda, et

1. Kas sa oled hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud?
2. Kas kallid külalised peavad veel kaua neid lollusi taluma?

No mida küsimused :O

Kõik, kes tahavad end sedasi paljastada - kinnas on teile!!!

Meenutused: jaanid nr 1 2007

Selle aasta jaanid nr 1 (jaanidest nr 2 mainisin ma juba puhkusemeenutustes :)) veetsime me eks ikka sõprade juures maal. Need meie sõbrad on meie lastele väga tähtsad. Kui mõnipäev ei kohtu, siis on igatsus oh kui suur. Kui aga saadakse kokku, siis .... eks ikka kaklemist tule ka tihedalt ette :)
Jaan tuli aga traditsiooniliselt:

• müdimadinaga õues (ilm oli sel aastal ju täiesti mittejaanilik)
• grill ja mugimine õues
  
• parajalt suur ja kiiduväärselt sääski peletav tuli

Ja õhtul vajus kõik see kamp pärast supervahvat päev-õhtut autos rahulikult unele.

J, HL, H ja KE siblimishoos

L - usin lõkkesse puude vedaja

Meenutused: Vastseliina Maarahva Laat

16-17. juunil 2007 toimus Vastseliinas taaskordne Maarahva laat. Meie jõudsime sinna esimest korda. Laupäevasel ehk esimesel laadapäeval. Ja see oli pehmelt öeldes võimas. Eelkõige rahvamass, mis sinna kohale tuli. Pole mina varem näinud sellist autoderongi ca 10 km enne laadapaika, mis sinna teosammul edasi liikus (meie närv sai mustaks ja jätsime auto ca 3 km enne Vastseliinat ning selle maa marssisime vapralt kohale. Ja tagasi ka :)).
Mida me siis nägime?

• hästi palju inimesi
• hästi palju nn poolaträni
• palju istikuid
• üllatavalt vähe lõnga-käsitöölisi (st kootud-heegeldatud käsitööd)
• rammumeeste võistlust
• suhu sai pistetud palju maasikaid
• igaühele sai soetatud midagi hingele
• KE ja L esimene iseseisev autosõit
• palju-palju kõndimist ja mõnus väsimus pärast nii pikka päeva

Kokkuvõte: järgmine aasta püüame ka kohale saada. Küll peab aga mõtlema, missugust teed pidi.

Ei minust asja saa

Taaskordselt imetlen ja austan noori emasid, kellel 3 - ... väikest last kodus. Ning kes kõike sellega kaasnevat (kokkamine, koristamine, kantseldamine) naudivad. Superinimesed!

M, kellel oli õhtul kodus 2+2 last ja see pani elu üle järele mõtlema. Taas.

Muriks muutumine

Mina olen täna ametlikult Muri. Kuri Muri. Sest kõik plaanid läksid metsa (mitmel põhjusel). Ja tunnen end petetuna. Tegelikult olengi. Sest mitte kuskil ei saa mitte kedagi usaldada. Antud juhul siis üsnagi kuulsa kinnisvarafirma maaklerit. On's loogiline, et pakkumisele pannakse pindala aga peoga juurde ja pinna tutvustamisel vehitakse ka käega suure kaarega? Urrrr! Hää, et niigi läts. Nüüd ootan härralt vastust. Et mu süda rahul oleks. Et mõni inimenegi sama reha endal tunda ei saaks.

Ja sokid tulevad ka õhukesed (kodune lõngavaru selline) - aga õhemaid villaseid ka ju vahel vaja. Ja puslikud täna virilad - nujah ... mina tige ju. Ja kodu masendavalt sassis. Ja öösel ei saanud magada. Ja .....

Mitteoriginaalne kokkuvõte - puhkus väsitab hullult!

Kudu-judu

Ehkki selle aasta puhkusel teen ma hoopis midagi muud kui käsitööd, tuleb see postitus siiski (kogun jõudu ja mõtteid et panna kirja ka viimaste kuude põnevamaid sündmusi, aga sellega läheb veel aega)

** Algas taas KK Värvivahetuspakkide smuugeldamine. Mina otseloomulikult käsi. Minu taaskordne ohver teada. Mõtted veel puuduvad. Aga soovitav värv on mõnus. Sooviks või endalegi :P

** Olgugi, et mul ikka veel x pontsot pooleli, kerisin täna mitu kera maavillast lõnga ja sokkide kudumine algab. Keset suve! Kingituseks isale. Sokke läheb ju ikka vaja :)

Muidu aga veereb elu kiirelt, sebimiste ja 3 lapsega :O

Puhkus

Puhkusest möödas 1 nädal. Tulemus:
* külaskäik kudusõber Ülle poole, veidi lobamist, veidi äri, veidi mureleid (Laura sõi 1. korda marju, millel vaja kive eraldada), veidi vaarikaid
* sõit nr 1 mamma-papa poole, kus poole tee peal tuli meelde, et täna ju jaanipäev ja saab õhtul pittu
* pidu oli lahe - kommi ja limpsi, KE sõit hobuse vankris, palju jooksmist ja möllu, suur uhke tuli
* hoovihmad
* kiire ring papa-mamma maja kõrval olevasse metsa (läksime mustikaid sööma, aga noorte plaanid muutusid ning asusime seenele - tulemuseks üsna mõnus ports kukekaid)
* osaline suurkoristus linnakodus
* ühistumuti kukutamine
* maakodus natuke rohimist, rohke marjasöömine
* autoremont
* palju möllu lastega
* käik lapseea kodulinna, kohtumine lapsepõlve tuttavatega, käik vanavanemate hauale jne ehk käik välismaale viisaga ja puha

Segane sidus jutt

... ja siis ma avastasin, et kell on 16.30. Tööl liigub aeg tohutu kiirusega. Kodus ka. Nii kiiresti, et ei märka õigel ajal magama minna. Ja siis olen hommikul kapsauss.

Ja viimasel ajal olen poolikute tööde kuhjumist harrastama hakanud. Kodus. Käsitöös. Hetkel pooleli 3!!! pontsot. Segane. Igatüht teen teatud ajal/kohas. Jama selles, et ükski neist ei sobi eriti reedesele Tallinna-reisile - kudumine pikkade varrastega/peenike lõng+pusimine/vajab päris palju mõõtmist. Et siis 4.-s poolik? Oi ei palun. Homme KÜ koosolekul pean 1 lõpetama. Ja selle asemele tekitama bussis loksumisel heegeldatud pooliku asja. Või jõuan ca 5 tunniga midagi valmis? Midagi kindlasti. Kui just harutama ei kuku. Tüüpiline mina ju.

Puhkuseni jäänud 12 päeva ja mina ikka veel ei kurda :O

Veidrikute klubi liige

Minuni liikus kiiksumäng sellist teed pidi: Signe -> Kalakajakas ->Mann->Karumammi.
-------
Pane kirja mõni oma naljakamatest või veidramatest kiiksudest, mida julged teistega jagada
1) kokkamises nt
2) majapidamises
3) muu vaba teema

Mõtle, kellele võiks teatepulga edasi anda:)
----------

Kui ma eile Signe kiiskusid lugesin, siis mõtlesin veidi enda peale. Ja tõesti - täitsa normaalse inimesena tundun. Vähemalt endale. Võta nüüd kinni, kas allpool kirjeldatud asjad on kiiksud või ei :)

1) Ma ei söö töödeldud (keedetud/praetud/hautatud) sibulat. Ja paljudele imestamistväärt on see, et kui peeneks sa ka ei haki sibulat ja kui väheke sa ka ei lisa kotletile vms, siis mina leian ikka need va sibulad üles. Ja korjan välja. Ehk siis taldriku serval sibulad reas. Suurema seltskonnaga üritusel nalja nabani.
Kui veel söömisest rääkida, siis kodumaised õunad söön alati nii ära, et järgi ei jää midagi. Kui, siis vaid see va sabajupike. Ei saa ma aru, miks peab südamiku alles jätma. Nii hea see ju :)

2) Mulle ei meeldi, kui keegi tuleb mulle koju ja hakkab seal koristama. Vot seda võib vist tõesti kiiksuks nimetada. Olgugi, et meil kodu pidevalt segi ja mitte teab mis kasitud, aga ma ei tunne ennast hästi kui keegi teine seal toimetab. Olgu või põssala, aga minu põssala.

3) Sarnaselt Elsale olen ma mingil määral trükitud tekstide kujunduse friik. Kui ikka on mitu , üksteise kõrval või tühik vales kohas või pealkiri ühel ja sellele järgnev tekst teisel lehel või kujundus nii kuis juhtub, siis see mind tõsiselt häirib. Ja sellesse võin ma uh kui palju aega matta, et tuleb kena oleks. Ehk liigagi palju :)

Lühidalt siis nii. Ehk meenub veel midagi põnevat. Hmmm :)

Tiina, Aet ja Ülle - laduge omad kiiksud lagedale.

Mehed-naised omaette

Eilne õhtu möödus mehed-naised omaette:

• mehed käisid kinos. Mida ikka kui "Shrek Kolmas" vaatama. Saabusid koju ülirahulolevas meeleolus;
• naised käisid shoppamas. Küll lohutuskülaskäigul peaaegu lähimas toidupoes, aga superhäpi ikkagi.

Ehk siis elu on võimalik üsna lihtsalt ilusaks teha :)

Suvine elu

Millest koosneb suvi?
* maasikatest
* palavusest
* osaliselt töötamisest
* lindudest akna taga
* sääskedest ja parmudest
* ringi rändamisest
* vees solberdamisest
* 100 muust asjast
Vees solberdamisega tegime algust juba ca 2 nädalat tagasi. Sel päeval oli ilm natuke jahedam ja nii piirdusime varvaste kastmisega. Nüüd on ka pärissolistamised solistatud. Kohe nii tõsine asi, et Laura käib iga päev tädi pool trikoo kaasas. Sest see peab alati igaks juhuks kaasas olema ja seda on kõigele vaja näidata.

Puhkuseni jäänud 26 päeva. Ja ma veel ei kurda :)

Müts 25/2007 (ja 26/2007 ka)

Laupäeval käisime sünnipäeval. Sõber H-L sai 5-aastaseks. Et kingitustega on alati nii nagu nendega ikka on (st üsna keeruline valida), siis sai üheks kingitusekomponendiks kübarake. Sest talle oli seda vaja ja mulle (ja sõsar A-le) tuli meelde, et ma oskan peakatteid heegeldada :)

Materjal: Katia Capri (50 g/120 m), kulus 1,5 tokki. Heegelnõel nr 3. Liblikas varudest :)
Muster: "Heegeldamise piibel" - mustri nimi vajab täpsustamist.

Üllatav oli see, et lisaks minule ja mu kaaskondlastele meeldis kübar ka sünnipäeva külalistele ning nii sain samasuguse kübara tegemise tellimuse. Mis saab numbriks 26/2007.

Mütsid ei lõpe me majas

Kui eelmise postituse mütside nr on 19 ja 20/2007, siis nädalavahetusel lisandus neile 21-24/2007. Heegeldasin autos maale sõites, maal lapsi liivakastis passides, järve ääres rohkete manitsussõnade vahel, toas niisama ja veelkord liivakasti ääres ja uuesti järve kaldal ja vormelit vaadates ja koju sõites. Tundub, nagu ma olekski ainult heegeldanud. Oijaaa - laste kõrvalt heegeldamistempo on ikka tiba teine. Sellest hoolimata said valmis. 4 valget peakatet - 1 hästi õhuline antenniga, 1 tihedam alaääres pisikese augureaga, 1 selline ning 1 kübarakene, mille mudel kingitusena õnnestus ja seda veel tegema pean (aga sellest teinekord :)). Justnimelt valget, kuna nii oli vaja :)

Nädala tegija

Ehkki tänane päev pole veel lõppenud, pean ma end selle nädala tegijaks. Miks mitte kui ma olin tõesti tubli ja üllatasin ennastki.

1) sain kiirelt ja õigeaegselt valmis tellitud mütsikesed. Sellise ja sellise (teised suurused ja võrgukas valget värvi). Klient õnnelik - mina õnnelik - kõik õnnelikud.

2) tõestasin iseendale ja teistele, et minu panus 1 inimesele oli õige. Vähemalt siiani pole kahetsenud. Inimene, kes sai mõningatest töövaevadest lahti, õnnelik - mina õnnelik - kõik õnnelikud

3) ujusin suurest supist välja + sain kinnitust, kellele võib raskel hetkel toetuda + sain kinnitust, et raskel hetkel paanikasse ei satu ----- õnnelikke on korraga palju (mina otseloomulikult eesotsas).

Hoolimata sellest, et tööpäevad on kestnud 11 h, 9 h, ..., olen rahul, rõõmus ja valmis kiirelt veel 1 kübara valmis vehkima. Sest homme on tähtis päev - kogu meie jõuk läheb just äsja 5-aastaseks saanud neiu sünnale :) PIDU!!! :)

Sinakarva esmaspäev

Mõnel hommikul ma lausa lendan tööle ja tunnen, et tahan/jõuan/saan (kusjuures just neil päevil tõesti tahan/jõuan/saan). Täna ei olnud selline hommik. Pigem väsinud/kurnatud/mõtteis. Tahaks sellest välja rabeleda. Teha-teha-teha palju asju, et kõik paha mu peast kaoks. Kuid ei tea, kas see ongi hea mõte. Sest siis on tagasikukkumine taas raskem.

Puhkuseni jäänud 35 p!

Värvipakivahetuse õnnelik lõpp

Minu jaoks on värvipakivahetus saanud õnneliku lõpu: ka minusaadetud pakk jõudis uuele omanikule. Minu "ohvriks" sai Tiina (kelle lahkel loal ma ka pilti laenan). Tema blogi olen ma lugenud juba päris tükk aega. Ja tõsiselt imetlenud tema rätikuid/sokke. Fantastilised tööd :O Kuna ta oma ankeedis vilksti mainis, et pole varem pärlitega mässanud (egas minagi eriti ole), siis sellest ka selline pärline valik. Et aga pärlite värvivalik minu kodulinnas on suhteliselt piiratud, siis ülejäänud asjad said otsitudki pärlikarp näpus :)

Minule jäi selle paki puhul paar asja veidi kripeldama. Õnneks leidsin kripeldusevastast rohtu (sellest millalgi hiljem). Ja eks veidi vähendab mu muret ka Tiina lahked sõnad paki suhtes. Aitäh!!!

Sain värvivahetuspaki

Mina sain paki ... jeee-jeee (keksib ühel jalal). Aga tegelikult on ülitore kingitust saada. Ja veel sellist, mis on tõesti hingele. Olgu, et ma ise ei teadnudki, aga tundub, et
* mu hing vajas justnimelt mohääri ja puuvillast lõnga
* mu hing polnud veel katsetanud Novita Sofiat
* mu hingel pole nii ägedat vaasi (millest üritasin eraldi klõpus teha)
* mu hinge sõpradele veidi tujutõstjat-magusat
* ja vot viimasega jään hätta ... appi .... superlahedad liblikad, mis on valmistatud (nagu ma aru saan ... lahti harutama ei hakanud) joogipurkide avamis .... no kuidas nüüd öelda ... -konksudest. Aga seda ma ei suutnud tuvastada, kas tegu on magnetiga?Vist pole.

Uh ... selle (justkui meeltesegaduses kirjutatud) jutu kokkuvõttes ütlen vaid: SUURED-SUURED TÄNUD SULLE KATRIX!!! Sa panid oma valikuga 10-sse!

Tänane raamatusaak

Tänane raamatusaak raamatukogust:

• Walt Disney "Miki õpib lendama"
  
• A. Lindgren "Karlsson katuselt tuleb sünnipäevale"
• A Lindgren "Pipi Kurrunurruvutisaarel"
  

Saalomoniseerunud

Saalomonsõlmedega pontsod,
originally uploaded by Maret&tema elu.

Olen jah saalomoniseerunud. Kuidas muidu seletada, et olen teinud nii palju saalomonisõlmi. Need 4 + 1 lumivalge pontso (nagu see kunagine). Hull värk!

Materjal: erinevad mohäärlõngad; heegelnõel nr 3.

PS All paremas nurgas olev tumepunane on minu isiklik (see va paharett), ülejäänud teiste toredate inimeste rõõmustamiseks loodud.

Nüüd on mõneks ajaks saalomoniga paus. Loodetavasti.

Kaalulangetamine by Maret

Mõned ajad tagasi alustasin kaalulangetamist. Veidi ebatraditsioonilisel moel - hull tõbi, mis söögiisu viis, viis ka mõned kg. Siis jäi asi veidi soiku. Põhjusi .... no eks neid leiab alati.
Aga õnneks on mu keha nii tark, et leiab ise taas võimalusi kaalulangetamiseks - taaskord miskine totakas tõbi, mis ajab tohutult iiveldama ja söögiisu puhas NULL (perearsti soovitusi kuulates polegi nagu midagi süüa).
Niiet - valu minu kilodele!

PS Tegelikult on olemine ikka üsna sant. Arvestades veel ka seljavalu ja palavust. Oh-ah!

Pilgupüüdja

Kõnnin mina üsnagi tavapärast tööpäeva lõuna marsruuti. Riietus ka üsna tavaline: pikk must mustlasseelik, mustad lahtised kingad, punakas pluus ja tumepunane saalomonipontšo. Imelik hakkas - väga paljud vaatasid mind! Misasja mind vaadata oli? Täitsa tavaline mina ju. Selline märkamatu vana rott (hiir ei sünni minu kohta eriti öelda). Tuleb vist pontšo hetkel igapäevasest garderoobist maha arvata. Kahtlustan, et süüdlane on just tema.

Killukesi tegelastelt

Tegelased: KE (4 a 3 k), L (2 a 1 k)

* KE kakub võililleõiest tükke: "Armastab! Ei armasta!"
* L vaatab issile otsa: "Sina oled ilus! Mina kaaaaa tahan ilus olla." (tõlge: issil uus soeng, L tahab ka uut soengut/juukseid lõigata)
* Oleme tädi pool grillimas. Piilun - L natuke pahandustes. Hüüan: " L - tule sealt ära!" ... ei midagi. Kui juba x-nda hüüdmise peale reageeringut ei kaasne, siis astun pika sammuga tema suunas. L tuleb pahanduskohast eemale, hoiab sõrme püsti ja karmi pilgu/häälega:" Äa kajju!"
* Pühapäeva kiire hommik (suundusime minu vanemate poolt oma maale, autokoorem täis inimesi, tomatitaimi jms). Suure siblimise käigus said kaasa omast arust kõik. Ca 40 km sõidetud. KE tukub minu najal ja äkki hüppab: "Minu kiiiiire auto! Kus on minu kiiiiire auto?" No muidugist jäi maha. Oh kui hea, kui lapsed kasvavad juba nii suureks, et pisikese sinise mänguauto pärast ei pea 40 km tagasi sõitma. Meie ei pidanud :)

Supijutt

Kes on parim igasugu suppidesse sattuja? - MINA!!!

Näis, mis sest supist saab. Aga näh - ära lubasin. Tegelikult lõhnab väljakutsena. Aga lõhna järgi supi headust ei julge hinnata. Egas muud kui - head isu!

Filmiuudist

Vaat see on hea uudis. Minu jaoks on õiged musketärid justnimelt need tegelased vene filmist. Ja D’Artagnan on minu silmis raudselt Mihhail Bojarski nägu :) Mihhaili lauluandest ma parem ei räägigi.

Emadepäev meie moodi

Neljapäev
KE lasteaeda järgi minnes manitses abiõpetaja last jälgima, kuna neil saadeti tol päeval 3 last oksendamisega koju.
Reede
Lasteaias emadepäeva pidu, kuhu meie ei jõudnud, sest .... KE oksendas. Ehk siis jõudis eile alanud jama meieni.
Laupäev
Sünnipäevapeolt koju sõites mainis KE, et homme on emadepäev ja tema läheb ostab mulle kingituse. See pidi olema mingi uhke asi kullast (<-- vot ei saa aru, kust lapsel küll selline mõte, kuna pole ma üldsegi kallite asjade/kulla armastaja/kandja)
Pühapäev
Minul olemine sant ja jama. Vahmilje tahab maale. Tulemus: kõik see kamp sõidab minema, mina üksi kodus. Juhhidijee. Hästi isekas minust, aga selline puhkamise päev oli mulle ülimalt vajalik. Ehk siis ülitore emadepäev, mille lõpetasime minuküpsetatud kohupiimakoogiga. Ilusaks eluks on sageli oi kui vähe vaja :)))

Kingitus ristiemale

Minu ristiemal oli ametlik sünnipäev juba märtsis, kuid pidulik üritus toimus alles sel laupäeval. Hästi tore pidu Võrus kultuurikeskuse Kannel kohvikus lähedaste inimeste ringis.

Minu poolt valmis talle kingituseks pontšo. Minu suureks rõõmuks oli sünnipäevalaps kingitusega rahul :)
Materjal: heegeldatud nr 3,5 heegelnõelaga lõngast Steinbach Wolle Merino Soft - kulus üsna palju (ainuüksi narmastele ca 100 g).
Muster: idee pärit Kelly kodulehelt.

Palju õnne ja jõudu Sulle!

Mütsid 13-18/2007

Selle aasta uued mütsid. Vaatasin just kalendrisse, et olen peaaegu graafikus - hetkel 20.-s nädal, minul valminud 18 mütsi.

Mõlemad kirjud triibulised mütsid on tegelikult ülejäänud lõngaotsade realiseerimisena tekkinud. Minu arvates ülimalt lahedad värvikombinatsioonid :)

Nende ja selle aasta varasemate mütside põhjalikuma ülevaate leiab siit.

Osad mütsid on leidnud uue omaniku. Osad on veel minuga :)

Salaja-salaja hiilitakse....

Kevad toob kooli-lasteaeda ikka igasugu lahedaid asju. Väljasõidud, pereüritused, kontserdid. Nii ka KE lasteaias, kui 03. mail toimus tore etendus vanematele. Etenduse nime ma kahjuks ei mäleta :O. Aga seal olid tibud ja kuked ja jänesed ja rebased. Meie rebane oli uskumatult tubli. Eriti kui arvestada, et ta oli tol nädalal üpris tõbine ning et jõulupeol istus ta issi süles. Sel korral siis tantsis, laulis ja rääkis kaasa. Oh seda lapsevanema üüratud rõõmu :)

Peo lõppedes sai taaskord maitsta aia toredate kokatädide ülimaitsvat kringlit, madistada-joosta-taga ajada.

PS Pildile on jäänud ka fänn L, kes kõike seda ülitõsiselt jälgis.

Ootel

Ei muud, kui et pöidlad pihus, et pikale veninud ralli kord juba lõpeks ning E&A ja nende pisipõnn juba kohtuksid.

Leiutiste küüsis

Kes küll oli see geniaalne inimene, kes mõtles välja raamatukogu? Minu jaoks on see koht äärmiselt tänuväärne ja iga kord sinna sattudes olen eluga rahul :)

Eilne saak, mille ma koju vedasin (justnimelt vedasin, kuna raamatud polnud teab mis õhukesed):
* A. Lindgren "Pipi peab sünnipäeva"
* A. Jost "Tsirkus "Bambini""
* M. Uotila "Unelmate pitsid"

PS Mõni aeg tagasi sattusin suhteliselt juhuslikult TÜ raamatukokku. Üle pika aja. St aastaid polnud ma seal käinud. Ja teate .... mul oli nii hea meel, et väga palju oli nii nagu vanasti. Näiteks 2. korrusel oleva saali lõhn ja kriuks 3. korrusele viival trepil. Oh noorusaeg-noorusaeg, mis meelde mul tuli;)

Tööinimese rõõmud

Mida teha tööl kui:
* totaalne uni murrab
* töömeilidele juurdepääs puudub
* tööfailidele juurdepääs puudub

Vastusevariandid:
* magada/molutada
* lugeda igasugu jama netist
* kududa pontsot

Mida mina teen - õhhõõõõ ... ei ütle ;)

Valge saalomonisõlmedega pontso

Valge salomoni pontso,
originally uploaded by Maret&tema elu.

Eelmises postituses mainitud pontso. Just selline õhuline ja kohev nagu saalomonisõlm mohääriga välja kukub. Mõnusalt koheva mohäärija nr 3 heegelnõelaga :)
Ehkki saalomonisõlm on minu jaoks üsna ära leierdatud tehnika, siis pean ikka ja taas tunnistama, et tulemus on ilus - lihtne ja naiselik.

Nii kuum on tunne

Laupäev oli väga tegus - pika toimega mina jõudis lõpuks rehvide vahetamiseni (siin ka põhjus, miks ilm taas kehvaks läks), sai maal veidi maad kaevatud (eks oli seegi minu kohustus) ning õhtupoolik lihtsalt niisama mõnusalt veedetud. Ja siis läks lahti .....

Öösel äratas herr abikaas mu üles, et mida ma värisen. Värisesin jah. Hullupööra. Need inimesed (ütleks lausa naised), kes on sünnitanud ja lihaste pinge tõttu pärast sünnitust imelikult üle keha värisema hakanud - need mõistavad mind. Just täpselt sama tunne. Sel korral oli põhjus siiski muus - mul oli külm. Tohutult.

Tulemuseks oli palavik. Selline, et terve pühapäeva olin pikali ja higistasin. Mitte millekski jõudu polnud. Esmaspäeval suutsin juba veidi koristada ja 1 lapsega tegelda. Teisipäeval suutsin juba 2 lapsega veidi tegelda. Kolmapäeval ronisin tööle. Aga palavik ilmutab end ikka aegajalt. Ja palav on ka. Ja huulele lõi jälle ohatise. Ja KE-l on paha nohu, mis võib rikkuda homsed lahedad plaanid (kevadpidu lasteaias). Ja mina olen kurb ja pahur.

Aga ei ole ju halba ilma heata:
* sain lõpuks taas korraliku ravimi ohatisega maadlemiseks (juba hakkab järele andma) - Acic creme;
* haigusetrall mõjub kaalule positiivselt -> tunnen ennast kompaktsemalt -> pean ennast tegijaks :P
* sain üsna rahulikult valmis tellitud lumivalge pontso - tihedate saalomonisõlmedega. Ilus tuli. Selgaproovimisel tuvastasin, et kui eelmise * samahästi edasi läheb, siis võin peagi enda garderoobi samasuguse uhkendamishilbukese tekitada :)