Esmaspäev, juuli 04, 2016

Reede (01.07) ei toimunud mitte midagi huvitavat. L käis trennis, meespool mängis nii arvutis kui õues. Aga mida mina tegin? Mitte midagi huvitavat - eks ikka poodi - süüa - kiire koristus - süüa - poodi - ...

Laupäev (02.07) hommik ei läinud kuidagi käima. Eks see ole minu eripära ka, et kui plaani konkreetseltpole, siis on raske jooksu pealt plaane tekitada. Aga Kvartalis L-ga käisime (ikka shoppamas) ja turul (maasikad olid veel 2,5 €/kg) ning peagi popkooripeol (mina , E, H ja tantsija L). Ilm oli imeilus, pidu oli lahe, koju saime hilja (natuke väsinud, aga rõõmsad). Ja siis tuli muidugi veel ka jalgpall. Ja missugune - Saksamaa võitis väga ägeda penaltiseeriaga :)

Pühapäev (03.07) hommikul ei jõudnud ära otsustada, et kas läheme ujuma või mis me teeme. Magasin öösel halvasti ja tohutult umbne õhk. Aga enne kui jõudsime ujuma, hakkas ilm tumedamaks minema (täitsa öö tunne tekkis) ja saabus tõsine äiksetorm ülitiheda vihmaga. N ikka nii, et varem polegi sellist vihma nähtud. Aknast ei paistnud muud kui hall kardin sähvivate välkudega. Mis siis Tartus juhtus? Täpsemalt nt siin: http://tartu.postimees.ee/3751851/galerii-tartut-tabas-kulluslik-vihmasadu
Ja nii oligi meil kodune päev. Koos vihma, äikse ja koduse pitsaga :)
Island küll kaotas (Prantsusmaale), kuid oleme nende üle uhked ja rõõmsad!


Esmaspäev (04.07) on vihmane ja jahedam päev. Öösel pladises vastu akent korralikult, hommikul veel natuke. KE läks trenni, E maale, L patuudikasse ja nii olin mina vahelduva eduga 1-3 lapsega kodus. Ja esimest korda puhkuse ajal tegin veidi tööd. Mitte väga ametlikult :P Aga ikkagi mõtlesin kaasa ja aitasin. Ja täitsa hea tunne tekkis. Ju siis olen parajalt puhata saanud. Üldises plaanis lihtsalt_olen_koristan_teen_süüa päev.

Reede, juuli 01, 2016

Päevad lippavad

Esmaspäev (27.06) hommikul KE ja J trenni ja ise põikasin tööle (küll oli hea läbi astuda, sest minul on oma ülesanneteni veel omajagu aega). L-l oli Mirtel külas, aga kogu muu kamp suundus Külitsesse ujuma (trennitaja KE võtsime ka peale). Aga vesi oli ülimalt külm. Igaüks käis 1-2 korda vees ja oligi kõik. Hästi huvitav, et vesi (palavatest ilmadest sõltumata) oli nii külmaks läinud. Ju siis vihmade mõju.
Koju jõudes taas poeringid, raamatukogu, vihma alla jäämine, Signele asjade üleandmine, väike jututamine ja suur jalgpall. ISLAND võitis jalgpallis Inglismaa (2:1)! See oli uskumatu mäng ja me kõik olime ülimalt õnnelikud Islandi üle :)

Teisipäev (28.06) poistel taas trenn ja L läks koos Marisega Kukulinna ujuma. Võtsime meie ülejäänud kambaga siis ette veemõnude teekonna Tabiverre (hea vette hüpata). Aga ka siin oli vesi väga külm. Sellegipoolest olime seal natuke ning mina ja H saime omajagu päikest. Tagasi liikusime nii, et KE ja H jõuaksid õigeks ajaks juuksurisse (kusjuures H jaoks oli see pärisjuuksuri juures esimene kord). H sai sik-sakilise soengu ja väga rahul :)

Kolmapäev (29.06) L taas oma tegemistes - Marisega Cinamonis Haldjaid vaatamas. KE jäi koju ja meie 3 liikusime ehituspoodi ja sealt maale. Meie H-a mängisime kaarte, puhastasime autot, E toimetas saunas. Koju jõudes L-ga Taskus shoppamas (avastasime CCC jalatsipoodi) ja kiirelt linna tagasi. Sest käisime A-ga Tartu linna päevade raames raekoja platsil ooperit kuulamas. Rahvast oli palju, istuda-astuda polnud kuskile. Pika jalutamise ja muusika nautimise järel leidsime koha Tavernas, kus saime muusikat edasi nautida (koos kohviga, millest oli A-le järgmine päev omad jutud rääkida :))


Neljapäev (30.06) olen mina juba väsinud - ilmad on soojad, magamine mitte väga sügav, kõik tahavad minuga rääkida (mina aga pole suuremat sorti jutumees). Aga ikkagi võtsime linnaringi: raamatukogu (minu kott oli pungil raamatuid täis), pank (KE arve ja kaardi tegemine), Kvartal, Vapiano. Nimekirja viimases käisime esimest korda - mina ja H tellisime pitsa (väga hea), KE pasta (väga hea), L salati (väga hea). Hästi mõnus istumine ja maitsvad söögid. Koju jõudes arvasin, et nüüd puhkan, aga läksime hoopis koos E-ga maale (natuke koristamist, asjade toomist). Enne jõudsime veel ka lasteaeda põigata (H dokumentide ja piltide järel). Natuke kahju, et lasteaia lõpuaeg meil segane ja keeruline oli, aga see juba eraldi jutt.
L käis pikalt rulatamas ja nüüd käib jalgpall :)
Väga siblimispuhkus :)

Reede, juuni 24, 2016

Laupäev (25.06) hommikul tõotas ilm juba üsna palavat olu. Ja nii oligi - kraade tuli ikka üle 30. Aga sellegipoolest käisime (kogu kamp - KE) Värskas Leelopäeval. See, et palav oli, sai juba öeldud. Aga oli veel palju leelot ja üsna vähe külalisi. Mis tegi meie olemise muidugi lihtsamaks. Tegin ka sajandi teo ning teretasin Aivar M. Kes mind muidugi ära ei tundnud, kuid siiski tunnistas, et mingi sarnasus meie pere teiste lastega on olemas. Õhtuks olime kultuuriga täitunud ja jalgpalli lainel :)

Pühapäev (26.06) olime Värskas. Ilm oli taas väga palav, H käis issiga ujumas, meie L-ga aitasime mammal süüa teha. Siis põikasime KE järele ja koju. Tartus saime vihma ja äikest - igatahes sai õhk palju värskemaks.


Aasta 2016

2016 aasta on juba mõnda aega olnud. Minu jaoks on see esimene poolaasta olnud viimase aja üks raskemaid. Nii tööalaselt, peresiseselt, kui veidi laiemat peret silmas pidades.
Hetkel (puhkuse lävel) saan veidi hinge tõmmata ja vaadata (nii edasi kui tagasi). Ja ainuke, mida ma seda hullu aega vaadates oskan öelda - minu õnn on see,et mul on just selline pere, just selline laiem pere ja just see töö. Üks aitas teise muredega hakkama saada. Ja välja tulla. Ja hakkama saada. Ja leida võimalikult mõistlikud lahedused.

Las see aeg jääda. Nüüd saab edasi vaid paremaks minna. Juba seetõttu, et puhkus on meie õuel. Viimastel aastatel on mul olnud komme puhkuse iga päeva paari sõnaga kirjeldada. iseenda jaoks. Seni tegin seda paberil. Sel korral tahtsin teha siia - oma kauaks unustusse jäänud blogisse.

Kolmapäev (22.06) oli alles tööpäev, aga õnneks lühike. Jõudsin koju jalgu lohistades (vahepeal veel pangast Laurale kaarti välja võttes ja turule põigates). Lihtsalt olin väga-väga väsinud. Kõigest. Hoiatasin kõiki, et nüüd algab mul puhkus ja see tähendab, et ma ei korista ega tee ka süüa. Aga sellegipoolest jõudsin veel ka poodi (šašlõki kraami ostma), kiirelt liha marineerima ja kurgid hapnema ning õhtul läksime peole - Ülenurme jaanitulele (http://www.epm.ee/). Rahvast oli tohutult palju. Aga ilm oli mõnusalt soe, jalutasime ja vaatasime ja sõime jäätist-lihapirukat ning tuju oli hää. H võitis loosiga raamatu lammastest ja Ülenurme valla kruusi. Igati väärt asjad :)

Neljapäev (23.06) - küll oli hea magada. Just nii kaua kui minule oli vaja (~ 9 ärksin üles), paraadi vaatamine telekast, veel viimane otsustamine, et kuhu jaanituletama läheme ja minek. Maale. Niisama tuiama, mängima, liha grillima. Kõik said kenasti päikest. Aga mina (tubane linnavurle) sain ikka päris korralikult. Käed ja selg on igatahes punased :)
Ilm oli taas fantastiline, päeval isegi natuke liiga palav. Aga õnneks pisikese tuulega ja seega suuremast sääskete toitmisest pääsesime. Kella 22 paiku liikusime linna tagasi, lapsed koju, ise Raadi jaanitulele. Taaskord ilm imeilus, rahvast hästi palju. Tore oli kohtuda üle pika aja Kai ja Viljariga. Svjata Vatra ja Kihnu poisid tegid parajat mürglit :)

Reede (24.06) oli oleme_kodus_ja_puhkame projekti päev. KE läks sõber J-ga maale jalgpalli taguma (ja eks ka vaatama). Meie L ja H-ga jäätise shopingul, kui sain kõne - maasikad saabuvad. Kiirelt sügavkülma sulatamine ja peaaegu 10 kg toormoosiks tegemine. Hiljem L-ga mõtlesime, et küll on hea kui plaane ei tee - plaanid tulevad ise :)

Kolmapäev, aprill 11, 2012

Minuga juhtub alati midagi

Tänan küsimast - elan kenasti. Jalg astub (longates veel), aga päris-päris taastumine võtab aega. Aga see teema on hetkel minevik :)

Sõidan mina hommikul (2 koolilast ja 1 lasteaialaps autos) rõõmsalt nö kooliringile, kui äkki tuli vöötrada ja jalakäija astub teele. Pidurdan - ok. Vaatan, et tagumine auto jäi ka kenasti seisma. Hakkasin vaikselt käiku vahetama, et kohe saab edasi liikuma, kui äkki - mats-müts. Ei oskagi öelda, kas oli rohkem müks või mats, aga loll ma pole ja sain aru, et tagumine auto sõitis mulle selga.
Ohutuled peale, paar &%¤#%& sõna ja olukorda vaatama.
Olukord aga tüüpiline tipptunnil linnas: 4 autot ninad-sabad koos. Mina nendest esimene. Kõige õnnetumalt läks 3-ndal, kellel oli saba ikka väga puru ja egas ninagi ilus olnud.
Vaatan oma logukest - uusi lohke polnud juurde tulnud (tagumine lükati minu konksu otsa). Uurin tagumistelt, et noh mis värk, et minul pretensioone pole, aga kuna kõikse viimane auto ennast süüdi ei tunnistanud, siis kutsuti politsei ja läks ägedaks.
Kujutage nüüd ette Tartus Narva mnt üsna Võidusilla juures on 1 rada peaaegu 30 minutit kinni. Ja seda hommikul umbes kell 8. Ummikute-ummik tekkis. Vähemalt Tartu mõistes. Meie aga seisime ja külmetasime ja ootasime politseid. Politsei lõpuks tuli ja vaatas ja mõõtis ja rääkis ja ... mina pääsesin vaid puhkumisega (juhhhuuuuuu - 1. korda elus), teised jäid kindlustuspabereid täitma.
Elu on põnev ja mina oma töökohas (mitmed nägid olukorda) jälle jupikese kuulsam ;)

Neljapäev, veebruar 23, 2012

Eks ta jah ... loll on see, kes plaane ei tee, aga plaanide täitmiseks vaja teist lolli.

Vähemalt minul on see pidevalt nii olnud. Mõtlen, et teen suure plaani ja panen plaani isegi kirja ja (mis veel hullem) hõikan välja ka. Aga edasi ... tuhkadivei. Plaani teostajaid napib.

Eelmisest postitusest terve igavik möödas. Terve ma veel pole, kuid ringi kargutan. Jaanuari algusest olen füüsiliselt ka tööl käima hakanud (no mis käima .... hüppama ikka). Salaja miskit teha ei saa, sest kõik teavad täpselt millal ma tulen või lähen (kõpa-kõpa liikumist on kaugele kuulda). Aga kodus olla lihtsalt enam ei suutnud.

Näputööga on mul ka veidrad lood - teen ja vahel teen palju ja asjad saavad isegi valmis, aga pildile ma neid püüda ei taha. Kui ma niigi olen piltide suhtes kriitiline, siis praeguses olekus (kus mul läheb kogu tähelepanu sellele, et koos fotokaga püsti püsida) on minu poolt tehtud fotod väljaspool misiganes arvestust. Vaat kohe nii kriitiline olen. Ehk leidub mõni hää inimene, kes oleks nõus mõne aja tagant minu poolt valminud asju kenasti pildile püüdma? Kui leidub, siis anna endast märku - räägime tasust.

Selle postituse lõpuks ei luba ega soovi ma midagi. Igaks juhuks järgmist postitust ei luba ka :O

Reede, november 04, 2011

Blogi taassünd

Möödas on peaaegu 1 a, mille sisse mahub palju põnevat, rasket, ilusat, uut, tüütavat, head ja halba. Mahub uuele töölekohale jõudmine, mahub ka nipet-näpet käsitööd. Mahub minu kullakeste suuremaks kasvamine. Aga ei mahtunud blogimine. Vaat ei tahtnud/polnud midagi öelda/ei leidnud aega/ei pidanud vajalikuks.
Mõtlesin pikalt, et mis ma nüüd teen. Soov on taas see blogi suunata minu käte kaudu valmivate asjade jäädvustamiseks. Sest nüüd on mul taas tahtmist ja aega.

Kolmapäeval (26.10.2011) tõttasin lõunapausi ajal kiirelt turule ja seejärel poodi lõunasöögi järele. Poest kiirustasin tööle tagasi. Kõik oli nii nagu alati kuni .... ma komistasin vastu kõnnitee äärekivi, püüdsin jääda püsti, kuid panin vasaku jala väga viltu maha. Ma kuulsin põlve sees raksu ja ma kukkusin (napilt enne sõiduteed). Valus ei olnud, aga kahtlane küll. Ronisin püsti, hea möödakäija aitas asjad kotti tagasi panna. Helistasin kiirabisse, kes saabus alles 15 min pärast (üsna väsitav oli nii kaua 1 jalal seista). Edasi läks kõik juba väga teisiti: röntgen, diagnoos, kompuutertomograafia, täpsustav diagnoos, ilma söömise ja joomiseta ootamist, hilisõhtune op (jube igav oli, sest keegi mulle suurt miskit ei rääkinud ja näha ka polnud), suure palaviku ja valudega järgmine päev, tutvumine rulaatori, ortoosi ja karkudega. Esmaspäeval sain koju. Täpsemalt öeldes tassiti, sest trepid pole hetkel minu sõbrad.
Ja nii ma nüüd olen suurem osa päevast pikali, natuke istuli ja praktiliselt üldsegi mitte püsti. Jalale toetuda ei lubata vähemalt 4 kuud. Pole välistatud ka, et kauem. Ma ei hakka kirjeldama, mis meeleolud mind sel nädalal valdasid. Tohutult raske on kohaneda olukorraga, kus ei saa ma kodunt välja ega koduste majapidamistöödega hakkama.

Kallis lugeja - hoia oma tervist ja lähedasi!

Esmaspäev, detsember 27, 2010

Elukesest enesest (10.-11.ndl)

Olen selle blogi unarusse jätnud. Aga uuele aastale tahaks vanade võlgadeta minna. Niisiis hakakem meenutama :)

Esmaspäev 08.03.2010
Väga tegus naistepäev :) Lapsed käisid traditsiooniliselt lasteaiaga uisutamas, seejärel teatris ("Onu Remuse lood" Rakvere teatri esituses). Mina aga Henriga arsti juures ja õhtul lasteaia hoolekogu koosolekul.

Teisipäev 09.03.2010
Miskipärast satuvad mõnedki asjad ikka ühele päevale. Nii nagu tänagi .... ühelt koosolekult kihutasin teisele. Õnnestus planeerida, aga tegelikult üsna tülikas.

Laupäev 13.03.2010
Kui ma selles meenutuses rääkisin, kuidas KE käis plaadile laulmas, siis nüüd sai meie KE hoopis plaadiesitluse kogemuse. Kõik see toimus vahvas kohas nimega Puhhi La
stemaailm. Niikaua kuni KE seal suure hulga lastega trallis, tegime meie ülejäänud ettevalmistusi edasiseks. Ehk siis peo lõppedes võtsime poja autosse ja sõitsime terve perega Värskasse. Nii vanaemale külla kui ka minu ristitütre H sünnipäevale.
Sünnipäeva oskas meie H "põnevaks" muuta, sest ta pole ju jätkuvalt nõus mitte ühegi inimese süles olema. V.a. mina. Oeh!

Laupäev 20.03.2010
Fantastiline päev L-le, kes li kutsutud lasteaia-sõbranna poole mängima. Tubli tüdruk jäi kenasti ilma minuta sinna ja lusti ja tralli jagus mitmeks tunniks. Kustumatu mälestus :)

Taaskord nädal, mille sisse mahtus nii mõnigi arstivisiit. Ikka H-ga. Sh maadleme allergiaga, mis nagu taandub, aga tegelikult ei taandu küll.