laupäev, november 29, 2008

Idüllis

Laupäeva lõuna:
* lapsed mängivad rahulikult omavahel
* M ja P käisid külas
* toad juba koristatud
* pähklisai leivaahjus küpsemas
....
ja mina lihtsalt istun, vaatan suusatamist ja koon. Oeh kui hea :)

kolmapäev, november 26, 2008

Lõngajuppide hävitamine

Ei mina aru saa, kes on meie koju sokutanud sellise hulga üksikuid ja poolikuid tokke lõngu. Vastik kuju siuke! Et mul on täielik pühendumus nende hävitamiseks, siis sai ette võetud mõned tegemised:
Laura raglaankampsun e. minu esimene raglaan
Et lapsele kampsunit vaja ja üksikuid tokke hunnikus, siis sai kootud minu elu 1. raglaankapsik (alt-üles). Olgu tervitatud inimene, kes sellise kudumise peale tuli - mitte ühtegi õmblust ... no mis sa hing veel tahta võid. Neiu samuti kampsuniga rahul (igapäevane lasteaias käimise riietus). Triibud kudusin selliselt, et varruka triip läheks kokku kehaosa triibu värviga.

Muster: soonik - 4 parempidi, 2 pahempidi

Materjal: erinevad villasegused lõngaülejäägid.

Vardad: nr 3.


Karl Eriku sall
Pojakesel mure - emme kudus eelmisel aastal salli, aga sall kitsas ja paha. Mis siis ikka - sel korral sai kootud üsna paks, pikk ja lai. Saab pooleksmurtuna ümber kaela nii- ja naapidi mässida ja veel varusidki (mõõte ei oska hetkel välja tuua). Poja rahul - emme rahul - lõngajuppide hulk suuresti ei kahanenud :O
Muster: 4x4 ruudud (parem-, pahempidine ruudustik)
Materjal: erinevad villasegused lõngaülejäägid.

Vardad: nr 3.


Laura käpikud
Tuli otsus - teen igaks juhuks KE-le, J-le ja ehk ka L-le tagavarakäpikud. Triks-traks kuduma ja ..... ja siis tuli välja, et midaiganes ma arvestasin, aga kindad tulevad kitsamad kui loodetud ja seega sobivad Laurale. Nii siis saigi. Silmailuks ka eriti punased lillekesed.

Materjal: oranz ja must Jil (mõlemat kulus peaaegu 50 g), punane - tundmatu lõnga tükike.
Vardad: nr 3.


No ja mis te arvate, et mul nüüd kuhi vähenes? Hähäää - naljamehed :|

esmaspäev, november 24, 2008

Laksu all *

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama päevast (millalgi ammu), kui õde A käis ostlemas. Pileteid. Hulgim. Egas muidu ma paari kuuga NII palju teatrisse saanud oleks . Aga käidud sai ja emotsioonid olemas.
Käik nr 1 - "Võta mind" Sadamateatris.
Et varem pole ma Sadamateatris käinud, siis juba see oli elamus omaette. Lisaks täismüüdud saal (st istusime külg vastu teise külge). Etendus oli omalaadi. Kas põhjuseks oli minu mõningane kaugenemine veidi enam filosoofiat ja mõtlemist ja ridade vahel nuuskimist nõudvast kultuuri vastuvõtmisest või millesti muust, kuid tükk jäi minule kaugeks.


Käik nr 2 - "Sviit" Vanemuise väikeses majas.
Taaskord elamus, sest varem pole ma ühelgi esietendusel käinud :) Antud käik sai ette võetud kulla-kallikestega. Ehk siis etenduse järel mugisime/muljetasime Ülikooli kohvikus. Aga etendusest - oli hästi lihtne (st ajusid vastupidiselt eelmisele suurt ei vajanud) ja vaba. St lihtsalt istu ja võta vastu, mida antakse :)

Käik nr 3 - "Tähed hommikutaevas" Sadamateatris.
Taas sadamateatris, aga hoopis teist sorti tükk. Lihtne, vaba, ent minu jaoks kohati veidi veniv. Eraldi soovin siiski esile tuua Külliki Saldre Anna osatäitjana - tema sisseelamine oma rolli ja selle etendamine oli minu silmadele ja kõrvadele vaid üks lust. Väga ehe, tõetruu, igati positiivne elamus.

Käik nr 4 - "Kuidas kaotada sõpru ja võõrduda inimestest" Cinamonis.
Seekord siis kinoskäik. Herr abikaasaga. Mina 1. korda Tartu uusimas kinos. Filmi valimine käis meil üsna omamoodi:
1. lapsed oli vaja kindlaks kellaajaks tädi poole viia (st tuli vaadata hilisemaid aegasid konkreetsel päeval),
2. E ei soovinud naistekaid, mina õudukaid ja hullu äksonit. Nii jäi meile see film. Saan vaid öelda, et valik oli üsna hea: sai kõhutäie korralikult naerda, igavaks ei läinud ja lõpp polnud täies mahus ette aimatav. Soovitan vaadata :)

* Eks ikka kultuurilaksu all ;)

pühapäev, november 23, 2008

Lumine post

Fakt on see, et elu on väga lumine. Hurraaaa. Tuiskab ja sajab ja minu kuivav pesu rõdul on paksu lumekihi all. Raputan aga puhtaks ja toon tuppa tahenema (õnneks on lumest olenemata nad ikka peaaegu ära kuivanud).

Vahepeal toimus jälle nn vorstivahetus: reede õhtu - laupäeva hommik viibised meie 2 puslikut tädi A juures (kus meie herr abikaasaga käisime - räägin hiljem), laupäeva õhtu - pühapäeva hommik viibisid H ja J meie pool. Tegemist palju, söögiisud head, magasid ok .... no mida sa hing veel soovid :)

No ja veel. Suured tänud Signele, kes millalgi ammu rääkis sellest aparaadist oma blogis ja hiljuti andis mulle julgust ka veel msn teel. Et siis .... meil on uus koduloom. Ahhaaa. Ohooo. Looma nimi on .... leivaküpsetusmasin. Nüüdseks 2 korda katsetatud:
1. eile hommikul sepik, mis tuli üsna leiva maitsega. Rohkem leib oleks siis, kui oleksin rukkijahu kasutanud. Mina tegin aga VeskiMati durumjahust.
2. taimeri katsetamine ja puuviljaleib - õhtul panin asjad sisse ja hommikul kell 9 asusime sooja saia sööma. Retsepti sai osaliselt muudetud: näiteks polnud kodus muskaatpähkli puru - asendasin kaneelipuruga, polnud kuivatatud puuvilju - panin koduseid kuivatatud õuna.

Peab tõdema, et katsetamist on veel kuhjaga, aga mina juba rahul. Ehkki olen ka muidu pärmitaigna tegija ja küpsetaja, siis nüüd saab vahelduseks väga lihtsalt ka mõne saia/sepiku/ja loodav väga et leiva moodi asja soojaks hommikusöögiks valmistada.

Palju paisid, lund ja päkapikuootust kõigile :)

teisipäev, november 18, 2008

Trenn - ujumine

Eile käisime KE'ga esimest korda Auras ujumise algõpetuse kursustel. Et siis lapsed ise läksid, ise riidesse-riidest, ise mulistasid ja ca 1 h pärast toodi fuajees ootavatele emmedele-issidele tagasi. Mjah.
Reaktsioon nr 1: laps on suureks saanud ja saab ise selliste asjadega hakkama.
Reaktsioon nr 2: vees teadja inimese silma all mulistamine teeb kindlasti vaid head. Kohe kindlasti ka siis, kui pärast kursusi ta ujuda jätkuvalt ei oska. Oluline, et ta vees end mugavamalt tunneks.
Reaktsioon nr 3: külm oli. Minul, kes ma õues akna tagant nende sulistamisi piilusin. Pikalt ei tahtnud seista.
Reaktsioon nr 4: neljapäeval läheme uuesti. Ja mitte ainult .... kursused 24 tundi pikad. Nii saan isegi midagi seal oodates kootud?!?
Pildil KE, J, L ja H meie vana kodumaja trepil (vist) viimast korda.

PS. Lasteaiatsükkel meil hetkel 15 nädalat pikaks kujunenud. Seni (suur sülitamine) haigusteta.

neljapäev, november 06, 2008

Ja näe ... sattusingi hoogu. Teisipidi. St kirjutamislaine.

Aga asjast .... vahest ma mõtlen ilmaasjade peale. Et miks on miski nii ja ei ole teisiti. Või et miks on mõni inimene just selline nagu ta on ja miks ma lasen ennast sellest härida. Kuigi üsna võõras mu jaoks ja peaks suht suva ta'st olema. Aga no näe ... ei saa, pean ikka ohhetama ja ahhetama ja kobisema ja suts mürgine olema. Vähemalt mõtetes. Sest tõeliselt turri ajavad mind inimesed, kes peavad end igas poosis ja võimalusel upitama, rääkima kui edukas/tark/ilus/andekas tema, tema lapsed, tema lehma lellepoeg või kes iganes on, aga ... aga tegelikult on ta täitsa tavaline ja vaat et paljudest nö ei-midagi inimestest oluliselt nõrgemad, rumalamad, labasemad .... Hoolimatusest ei hakka parem rääkima.

Masendavalt palju on selliseid. Õnneks enam on aga enda olemusega tutvunud inimesi, kes ei vaja pidevalt teiste silmi enda peale. Edu elutarkadele!

Ajaloo tarbeks

Täna oli selle aasta suve järel 1. hommik, kus tuli auto vaateväli jääkihi alt välja kraapida. Lapsed rõõmustasid - talv (ja järelikult ka päkapikud) pole enam kaugel.

Sel reedel tuleb Tartu Kaubamaja ostuöö. Kaalun Apollo külastamist. Ehk saab kingitustega algust teha :O

esmaspäev, november 03, 2008

Olla või vähem olla

Mõned nädalad tagasi küsis tore E minult, et kas ma ei blogi enam. Veidi hiljem lisas samasisulise kommentaari hää H. No mis ma oskan kosta .... blogin, oi kuidas blogin, aga seda kõike vaid enda peas. Vaat on selline periood, et nii kui mõtlen, et peaks selle ja tolle kirja panema ja istun arvuti juurde, siis kohe klõps ja vsjoo. St kirjutada ei suuda. Kollaka varjundiga hall periood - mis ikka muud.
Elust-olust: elus olen ja järjest rohkem elusaks muutun. Pika sülitamise saatel tunnistan fakti, et me oleme juba 13 nädalat jutti lasteaias käinud (paar heast südamest antud vaba päeva nende hulgas vaid). Minu jaoks müstika. Seda enam, et L meil 1. aastat aialaps. Aga lasteaias on vahva - saab laulda ja rütmikas käia ja on sõber ja mis kõik veel.
KE-ga saime vahepeal veidi rohkem arstide uksi kulutatud, aga asi laheneb ja järjest paremaks läheb.... käime võimlemas ja hakkame ujumist õppima. Mina ikka ka kaasas igalpool (sellest ka see agar meietamine :)) Et siis poisil lihasnõrkus. Mis aga ei takista tal üldse õppimise vastu huvi tundmast ... ehk siis igal õhtul tegeleme (khmmm-khmmm) matemaatikaga. Sai mingi aeg tagasi 5-6-aastastele mõeldud töövihik soetatud. Justkui valmistume kooliminekuks (mis siis et sinna pea 2 a aega :P)

Niipaljukest siis selleks korraks. Millal uuesti? Ei tea. Vaatame. Millal suudan paar pildiklõpsu teha ja omad napid edasiminekud käsitöö vallas jäädvustada. Motivatsioon selles osas kaduma läinud. Püüan leida, kuhu läks.