Pühapäev, oktoober 28, 2007

Hakkab pihta

Einoh .... lihtsalt sõnu pole. Jälle periood, kus kisub ikka nii nihu kui annab. Hetkel põhiliin mul tööalane värk. Eelmisele postitusele lisandus täna minu hooletus + Laura sõnakuulmatus = läpakas sai niisutatud. Natuke liiga palju. Oletan, et korda teda ei saa. No krr tõesti. Sai lapsele x+y korda öeldud, et ei tohi pudeliga arvuti lähedal olla. Aga no iseseisva pliksu värk - ise teeb pudeli lahti. Nii kaua kui köögis süüa tegin, sai masin paraja lahmaka enda peale. Ja kui mina selle lõpuks avastasin ...

Nüüd olen nii augus, et mõelda ka ei suuda. Egas muud kui pean osa asju kuidagi taastama + arvet ootama. Nagu mul hetkel raha üle jääks :S
Pühapäev ei ole töömõtete jaoks! Vat ei ole. Aga pähe va sindrid ronivad. Lihtsalt kurvaks teeb. Sel nädalal kogesin tööl väga palju tundeid: rõõmu, kurbust, solvumist, masendust ja viha. Mitte just eriti ilus nimekiri. Püüan pidevalt mõelda, et kuidas muuta olukorda paremaks. Vat ei tea. Ja enam ei usu ka, et mul mingi muudatus õnnestub. Liiga paljude inimestega olen seotud. Igal sammul oodatakse, vajatakse, nõutakse minult midagi. Aga mina olen 1. Üksainuke. Lollakalt kohusetundlik. Ja õnneks parajalt tugevate kaitseomadustega. Enesekaitse. Vaimsel tasemel.

Nädalane puhkus ootab mind veel sellel aastal. Ehk saab natukenegi .... Siiski on uksed hetkel uuteks väljakutseteks praokil.

Laupäev, oktoober 27, 2007

Elu käigud

Täna nägin üsna lähedalt, esmakordselt reaalis kuidas inimesele tehti kunstlikku hingamist. See oli kole. Kole just see, et kui õpetlikus filmis näidatakse-õpetatakse, siis võtad seda kui teooriat. Ka a'la krimisaated - et justkui lavastatud. Aga kui ikka kiirabi kihutab bussipeatuses kokku kukkunud inimese juurde ja kukub sahmima - vat siis on kole. Vanemad inimesed eemaldusid ristimärke tehes. Isegi eemalt läbi akna nähtuna oli elu mõtte teema taas päevakohane.

Kolmapäev, oktoober 17, 2007

Sügis=haigused

No tõesti :S Päeval helistati lasteaiast, et KE magades oksendas. Sama juhtus L-ga õhtul (enne seda oli väga pirr-jorr virisev pliks). Mõlemal vaid 1 kord. Kas see on selleks korraks kõik? Kas me öösel saame magada? Mida homne päev toob?

Elu ei saa kohe üldse igav olla.

Esmaspäev, oktoober 08, 2007

Lapsesuu - 08.10.2007

Öösel orienteerus KE taas magamistuppa minu kaissu (issi oli varahommikuni tööl). Hommikul ärkab poiss üles ja peab monoloogi: "Oeh - valge juba! Kes see on? Issi? Issi. ISSI! Enne issit ei olnud. Aga kus emme on? Õhtul oli emme veel siin. Emme läks vist ära." Emme oli üllatuseks teises toas :)

Hommikul kiire koduntminek. Laural vaja tädi poole võtta kaasa parajalt suur õhupall, mõmmi ja paar parankat. Poolel teel allaminekul (elame 5. korrusel) vaja minu sülle tulla. Üritan ühe käega koormatud last tasakaalus hoida, 2. käes mul raske kott. L:" Meil on raske!" Mina: "On jah" Laura kergendas mu vaeva suure ähkimise ja puhkimisega. Täpselt nagu Potsataja ja krokodill Gena.

Ravelry

Juhuuu. Sain Ravelry täisõiguslikuks kasutajaks. Uurisin ja nuuskisin ehk mõne minuti, aga ... oh kuidas tahaks juba kodused varud sinna üles panna (süsteem peab ju meil nüüdsest olema) ja pärast praeguste poolikute asjade valmimist rahulikult ringi tuustida. Jõulukingituste ideid oleks vaja. Natuke juba on, aga palju veel puudu. Ideedepuudust seal ei paista kohe üldse olevat.

Laupäev, oktoober 06, 2007

Päevategu

Tänane päevategu oli - kodu sai koledamaks. Uus kodu. Sest kui seinal ei ole enam tapeeti, siis see on ju koledam. Ehk siis sai täna lastetoa ja osaliselt elutoa seinad vanast tapeedist puhtaks. Vannituba on ka juba plaaditu. Oh ja ah. Nii loodan, et järgmise nädalaga saavad suuremad lammutused-tolmutamised ära tehtud.

Õhtul praeguse kodu poole liikudes oli lapsed rahul - nii lahe oli remonti teha. Kuigi vedelesid pea terve päev mustal pärandal pikali ja ei osanud miskit teha. Näis-näis kaua nad on nõus sedasi kaasa tulema. Ok ... praegu lubatakse neil ka kiskuda ja lõhkuda, aga varsti enam mitte. Siis teeme tööd meeskonniti. Ehk siis 1 meeskond on lastega mujal. Murede ennetamise mõtted.

Kolmapäev, oktoober 03, 2007

Sammuke edasi


Eile sai eelmise neljapäeva hullumeelsus osaliselt viimase lihvi - võtmed käes. Jaaajaaa. Ostsime. Uue kodu. Korteri. Suurema. Sellise vaatega. Nüüd vaja remonti teha. Ja minu pea sassis. Sest vanas (praeguses) kodus kaovad mul kõik asjad ära. Sest pole süsteemi. Peaks uues kohas aja maha võtma ja korraliku süsteemi looma. Siis ei pea vara hommikul inimesi tülitama ja uurima, kelle käes meie tagavaravõtmed on. Mitte kellegi. Ikka mu süsteemitutes kohtades peidus kuskil.

Aga bandega vist remonti ei tee. Eile olid kui vasikad kevadel - no mida iganes. Ka elektripliidi nupud said neil läbi krutitud. Peab vist korraliku (kõikvõimalike turvavärkidega) ostma. Ja autovaiba - KE idee. Ja uue lambi - L projekt. Ja kõike muud.

Esmaspäev, oktoober 01, 2007

Kõik asjad liiguvad lõpuks sinna, kus on nende koht

Ehk siis, kui ikka mingi asi peab olema p..., siis ta seda ka on. Nagu mu tänane päev. Ei mäletagi (lühikese mäluga ma ju) millal viimati kõik sedasi nihu keeras.
Nihu algas öösel kella 5 paiku: KE harrastab öösiti rändamist (st poeb meie voodisse). Täna oli ta tulek aga õnnetu - jalg jäi kuskile kinni ja laps lendas madaki vastu meie voodi serva - silmaalune katki ja sinine. Minul aga täna Tallinna-päev. Ok ... jäid ilusasti issiga koju - minul süda rahul, et nüüd ok. Tutkit. Kus ta siis ok, siis sind süüdistatakse / põhjendatud asjaolud tembeldatakse nö luuludeks, kui mitte miski ei suju, kui saad teada, et lapsel silm ikka väga sinine (ehk peaks kellelegi näitama :O). Pisijamasid (a'la läbimärjaks pritsimine ja jätkuvad nõrkusehood) ma ei kirjeldagi.

Ja siis istud ja vesistad (vaikselt bussi nurgas) ja mõtled, et kellele k%¤# seda kõike vaja on. Ja usud, et 12 h on täis - seega ehk tänaseks lõppend. Optimist ka veel :O