Neljapäev, veebruar 07, 2008

Vahepeal ma ei saa aru. Inimestest. Arvad ikka naiivselt ja lootvalt, et inimesed on normaalsed/arusaajad/abistavad/mõistvad. On ikka. Aga mingil imekombel olen viimasel ajal kohanud liig palju teistsuguseid. Tõesti liig palju. Ja mul on lihtsalt kahju neist. Ja heameel, et tegin õige otsuse. Otsuse minna edasi. Areneda/kogeda/saada ilusamaks, paremaks ja targemaks. Miskipärast tuleb aegajalt õigete asjade arusaamiseks kogema ka mittemeeldivaid asju. Vähemalt on lõpptulemus seda väärt. Ma usun seda. Teisiti ei saa lihtsalt olla.

/mõistukõne selgitus - käsil on veebruarikuusse soovitud muudatus, seotud leivaga ja vorstiga selle peale

2 kommentaari:

Krista ütles ...

Tore, et sa leidsid endas seda julgust edasiminekuks ja puha:) Mittemeeldivate asjade osas on sul õigus.
Kõlab klišeelikult, aga tubli oled:)

Anonüümne ütles ...

edu seal uues! :)
ja ps. head paranemist ka ühtalsi. tõved on ropud.