Laupäev, veebruar 23, 2008

Uudised

Uskumatu juhtum - mina jäin üksi. Terveks õhtuks ja ööseks. Täiesti üksi. Appiiiii .... ei tea kuhupoole jooksma hakata. Mida teha, mida teha. Plaan - telekas ja korralik uni.

Infoks - lapsed Tädi A juures (tänud-tänud-tänud), herr abikaas tööl.

Et kui juba, siis juba ... infoks veel - järgmisel reedel jään töötuks. St olen sel kohal ses firmas viimast päeva. Tunded? Puuduvad. Tegelikult olen rahul, et võtsin asja ette. Ja muudan oma elu. Mjaaaaa ... tervelt 2 päev töötuelu :P Sest esmaspäevast uues ametis uues kohas. Uus elu. Hmmm ... täitsa ärevuses ja põnevuses kui mõtlen.

Aga tegelikult on tööturg tööd täis - kandideerisin 6 kohta, käisin 5 kohas vestlus(t)el, valitud sain 4 kohta. Ehk siis minule jäi kaalumine ja otsustamine. Põnev. Silmaring laienes, enesekindlust sain juurde. Igati tervendav tegevus :) Siiski loodan, et mõneks ajaks jääb CV saatmine ära.Puhkan ja naudin elu.

Teisipäev, veebruar 19, 2008

Laps teab, mis on hea

Ostsin taas nn toorpiima (uh, kuidas see sõna mulle võõras on). Ehk siis külmkapis piim pakis (poe kaup) ja piim pudelis (taluniku kaup). KE tirib muudkui pudelit lauale - see on parem. On muidugi. 1,5 l läks nagu niuhti. Eile sai siis 3 l varutud. Näis kauaks.

Pean oma käike nüüd veidi rohkem organiseerima. Et kodus oleks pea alati head piima. Peres ju 3 piimaarmastajat.

Teisipäev, veebruar 12, 2008

Kui aega üle

Omamoodi elu, kui lapsed on haiged. Sest nad magavad. Palju magavad. Pidevalt magavad. Mina käin ümber nende ja kraadin ja topin rohtu ja jahutan ja katan ja vaatan, mis saab (Laural täna mitu korda 39,5-ni palavik jõudnud). Ja loen imelikke asju. Näiteks OPist kuuldud uue luulekogu "Äramõte" autori Maria Lee kohta. Mina ja luule? Oh ei .... ei klapi kokku. Aga mina ja uurimine klapime. Tegemist üsna põneva tugeva kirjandusliku taustaga noore inimesega.
Nüüd aga taas tõbilaring.

Pühapäev, veebruar 10, 2008

Eile...

... sai kalli pojake 5-aastaseks. Juba? Vat ei teagi. Juba mõnda aega on ta parajalt suur/asjalik. Ja tubli. Ja emme poja.
Plaanisime sünnipäevaks nii mõndagi ägedat, aga ..... öösel tõusis KE-l palavik+tohutu nohu ja päeval minul. Ja sõber J-l ka ja tädi A-l. Epideemia. Vastik-vastik-vastik. Torti ikka sõime. Ja püüdsime püsti püsida. Vähemalt minul oli sellega probleeme. Uuuh .... olla üksi 2-lapsega kodus, ise täitsa haige, söögilõhna ei talu - lastele vaja süüa orgunnida, püsti ei püsi - lapsed tahavad süüa/juua/... ........ karm igatahes. Püüan tänase päeva vastu pidada - eks siis näis. KE-l õnneks parem. Haigena haiget põetada on ju veel hullem.

Neljapäev, veebruar 07, 2008

Vahepeal ma ei saa aru. Inimestest. Arvad ikka naiivselt ja lootvalt, et inimesed on normaalsed/arusaajad/abistavad/mõistvad. On ikka. Aga mingil imekombel olen viimasel ajal kohanud liig palju teistsuguseid. Tõesti liig palju. Ja mul on lihtsalt kahju neist. Ja heameel, et tegin õige otsuse. Otsuse minna edasi. Areneda/kogeda/saada ilusamaks, paremaks ja targemaks. Miskipärast tuleb aegajalt õigete asjade arusaamiseks kogema ka mittemeeldivaid asju. Vähemalt on lõpptulemus seda väärt. Ma usun seda. Teisiti ei saa lihtsalt olla.

/mõistukõne selgitus - käsil on veebruarikuusse soovitud muudatus, seotud leivaga ja vorstiga selle peale

Pühapäev, veebruar 03, 2008

Värvilise inimese heietused

Vahel on selline masendus peal, et kuku kummuli. Iga võimalik vaba hetk vehin rulliga mööda lagesid-seinu-põrandaid, aga midagi sellist, millel silm puhkaks, ikka pole. Kõik on poolik. Ja osaliselt veel otsustamata. Aga taktika muudatust on tunda - enam väga ei mõtle, pigem hindame oma vaistu. No ja mis siis kui saab imelik. Kes ütles, et meie normaalsed oleme.
Väsinud olen. Ja värviline (põhiliselt käed). KE-poja loodab koos meiega, et ehk saab mingil moel tema sünnipäeval (mis läheneb liig kiiresti) uues kodus pikniku pidada. Ikkagi uus ja põnev. Kui ma vaid homme esiku lae ära värviks ja seinad krundiks ja lastetoa ja magamistoa põrandad korra üle lakiks ja .... siis olen vist surnud ka.

Reede, veebruar 01, 2008

Ei ta valeta

Jalutasime eile õhtul lastega tädi poolt koju. Paras vahemaa, et igasugu põnevat näha, omavahel päevauudised vahetada.
** Mööda jalutab suitsetav keskealine mees. KE: "Keegi suitsetab. Talle on plaastrit vaja!" Plaaster - Nicoret plaaster, mida suitsetamisest loobumise aitamiseks tõsiselt reklaamitakse.

**Maja nurgal noored tugevas embuses. KE: "Keegi armastab oma kallikest." L: "Miks armastab? Jah-jah, armastab ja musitab"

Arvestada tuleb sellega, et eriti vaikselt need laused öeldud ei olnud.
Lapsesuu ei valeta!