kolmapäev, aprill 11, 2012

Minuga juhtub alati midagi

Tänan küsimast - elan kenasti. Jalg astub (longates veel), aga päris-päris taastumine võtab aega. Aga see teema on hetkel minevik :)

Sõidan mina hommikul (2 koolilast ja 1 lasteaialaps autos) rõõmsalt nö kooliringile, kui äkki tuli vöötrada ja jalakäija astub teele. Pidurdan - ok. Vaatan, et tagumine auto jäi ka kenasti seisma. Hakkasin vaikselt käiku vahetama, et kohe saab edasi liikuma, kui äkki - mats-müts. Ei oskagi öelda, kas oli rohkem müks või mats, aga loll ma pole ja sain aru, et tagumine auto sõitis mulle selga.
Ohutuled peale, paar &%¤#%& sõna ja olukorda vaatama.
Olukord aga tüüpiline tipptunnil linnas: 4 autot ninad-sabad koos. Mina nendest esimene. Kõige õnnetumalt läks 3-ndal, kellel oli saba ikka väga puru ja egas ninagi ilus olnud.
Vaatan oma logukest - uusi lohke polnud juurde tulnud (tagumine lükati minu konksu otsa). Uurin tagumistelt, et noh mis värk, et minul pretensioone pole, aga kuna kõikse viimane auto ennast süüdi ei tunnistanud, siis kutsuti politsei ja läks ägedaks.
Kujutage nüüd ette Tartus Narva mnt üsna Võidusilla juures on 1 rada peaaegu 30 minutit kinni. Ja seda hommikul umbes kell 8. Ummikute-ummik tekkis. Vähemalt Tartu mõistes. Meie aga seisime ja külmetasime ja ootasime politseid. Politsei lõpuks tuli ja vaatas ja mõõtis ja rääkis ja ... mina pääsesin vaid puhkumisega (juhhhuuuuuu - 1. korda elus), teised jäid kindlustuspabereid täitma.
Elu on põnev ja mina oma töökohas (mitmed nägid olukorda) jälle jupikese kuulsam ;)