kolmapäev, august 30, 2006

teisipäev, august 22, 2006

Heegeldatud komplekt pliksule

Vaat selline nägi meie Laura selle suve tähtsamatel üritustel välja. Kleidi seelikuosa- ja kotimuster pärit Novita selle aasta suvisest numbrist. Suured tänud Annelile, kes õmblustöid teostas (kleidi seelikuosal ja kotil on voodrid).
Hästi lihtne, aga minu arvates superarmas. Enda tehtud ikkagi ;)

Materjal: TopTex Sarah (50 g/165 m). Kulus - no ikka kulus. Aga mitte väga palju :)
See lõng on tohutult tänuväärne - jätab mõnusa läike ja peidab ära veidi äpardunud heegelduskohad.

Minu esimene .... pontso

Suve kõige palavamate ilmade ajal heegeldasin mina pontsosid. Tellitud. Ja just täpselt pildi järgi tehtud. Kuigi nad on väga lihtsad, oli tegemine mõnus.
Materjalideks:
1. pontso - Steinbach Wolle Tweedy (10% alpaka villa, 35% polüakrüüli, 45% villa, 10% polüamiidi. Tokk 50g/ 110m); kulus päris palju, aga tuli mõnusalt paks ja soe.
2. pontso - Bergere de France (50% tencel, 50% akrüüli. Tokk 50g/150m; kulus veidi üle 2 toki).
Kuna pontsod polnud minu mõõtu, siis ei hakanud enda selgas pilti tegema - seda oleks olnud üsna kentsakas vaadata :)
Mõnikord on nii, et asjad käivad omasoodu. Sinust sõltumatult. On see hea? On see halb? Kohe kindlasti mõlemat. Aga üks on kindel - inimesel on jälle millele mõelda. Eriti heale. Mis aitab minna edasi. Muretumalt. Mõistusega. Tunnetega. Uue jõuga.

esmaspäev, august 21, 2006

Lasteaed on uskumatu koht

Ma kohe üldse ei julgenud enne kirjutada. Tundsin, et igaks juhuks ei tohi/ pole õige/ ootame veel. Nüüd aga juba natuke julgen. Millest? Eks ikka lasteaiast.
Täna on Karl Erik lasteaias 6. päeva. Plaanisime, et 1.nädal ollakse lõunauneni ja 2. nädal vaatame, mis saab (meie= mina ja Jaagupi emme).
1. nädal möödus uskumatult. Ei ühtki pisarat, ei ühtki jonni. Reedel jäin poja soovil veidi kauemaks, aga hommikusöögi ajal saime kokkuleppele, et emme nüüd läheb.
Täna hommikul, aga hakkas poiss kurtma ... tema ei taha minna, kõik tudivad jms Ilma jonni ja nututa, kuid veidi kurvalt. Arusaamatuks jäi magamise osa, aga nii ma selle jutu tol hetkel pooleli jätsin. Lasteaias pakkus kasvataja, et jäägu nad lõunaunele. Meie veidi kahtlesime (sinine esmaspäev ikkagi). Kasvataja arvas, et minu mittemagaja poiss võiks küll jääda, kuna ta on varem huvi üles näidanud. Ja .... uskuge või mitte .... poiss, kes pole juba üle 1 a lõunaund maganud, tudib praegu lasteaias koos teiste lastega. Ja ei miskit probleemi. Ja emme istub tööl tuuduluudu näoga. Hohoooo!

kolmapäev, august 16, 2006

Unise ilma mõtted

  • Vahepeal on nii, et mõnele kirjale ei taha kohe vastata. Eriti kui kiri teab mis ilus ei ole. Sageli kirun ennast, et no mida venitada. Aegajalt on aga venitamine kasuks - ajaga läheb peas nii mõnigi asi paika ja spontaanselt kurja kirja asemel õnnestub rahulik ja mõistlik vastus anda.
Vanadus mõjub mõnele asjale hästi!!!

  • Mõtlen, et kuhu see aeg küll kaob. Et lapsed juba nii suured on, et ma pole juba nädal aega siia kirjutanud, et ma pole suutnud mitu nädalat oma pilte korda teha. Ehk aitab selleski vanadus ja kogemused?

teisipäev, august 08, 2006

Lasteaed

Karl Erik läheb esmaspäeval lasteaeda. Päris 1. korda. Mida see siis tähendab?
1. tuleks kapid, riiulid, sahtlid läbi tuuseldada ja teha selgeks, mis meil veel riietest puudu on; üks on kindel - uusi tosse on meile vaja, kuna superjalg viskas suve jooksul ikka nii mõnegi cm juurde;

2. arsti juures käidud, lasteaia jaoks tõend olemas. Minu silmis puhas formaalsus. Nii nagu ka mõõtmine/kaalumine. Kaugelt vaadates saab juba igaüks aru, et ta on pikk poiss. Mis sest mõõtmisest :) (tänased andmed: viimast päeva 3 a 5k poiss 19 kg ja 106 cm - ime ka, et ma teda eriti tõsta ei jõua)

3. meeleolu on üles köetud. Eriti KE oma. Ta juba mitu nädalat on valmis aeda minema, aga näh - kinni. Minul aga väike mure L pärast - 109% olen kindel, et ta hakkab meiega sinna kaasa kippuma. Tee nüüd nii väikesele selgeks, et tema ei saa sinna minna :S On ta ju harjunud igalpool koos vennaga olema.

Aga mina? Mina olen ka positiivselt meelestatud, kuigi pole kunagi lasteaias käinud. Aga teades oma last, kes väga tahab inimestega suhelda, tahab seltskonda, arvan, et aed teeb head. Sellises vanuses juba kindlasti. Oma vaimu olen ka mõningaseks tagasilöögiks ja tõbideks valmis seadnud. Aga me saame hakkama.
Mis aga meie L-st saab - see on juba teine lugu.

neljapäev, august 03, 2006

Töö ei lõpe iial

Aga see on ju väga hea. Vaat kui kole oleks olla kui tööd poleks. Oleks ju?
Nii ka käsiTÖÖD. Mis teha, kui inimene ei suuda rahulduda ühe asjaga. Oi ei. Tal on vaja .... hmmm .... kolme. Ehk siis minu hetkel tegemises olevad tegemised:
1. jakike tellimustööna (motiivide kokkuõmblemine sakib :S)
2. poja triibusokid (Karl Erik läks pöördesse, kui nägi, et emme ta eelmise talve lemmiksokke tugevasti suurenenud jalale taaskord koob)
3. isetegijate kotivahetuse kott. See tundus mulle nii laheda ettevõtmisena, et lausa pidin osa võtma. Ärevusega teen kotti (et kas omanikule meeldib) ja ärevusega ootan oma kotti (et kas on minule sobiv). Jõulud saabuvad sel aastal varem :P