Elukesest enesest (10.-11.ndl)

Olen selle blogi unarusse jätnud. Aga uuele aastale tahaks vanade võlgadeta minna. Niisiis hakakem meenutama :)

Esmaspäev 08.03.2010
Väga tegus naistepäev :) Lapsed käisid traditsiooniliselt lasteaiaga uisutamas, seejärel teatris ("Onu Remuse lood" Rakvere teatri esituses). Mina aga Henriga arsti juures ja õhtul lasteaia hoolekogu koosolekul.

Teisipäev 09.03.2010
Miskipärast satuvad mõnedki asjad ikka ühele päevale. Nii nagu tänagi .... ühelt koosolekult kihutasin teisele. Õnnestus planeerida, aga tegelikult üsna tülikas.

Laupäev 13.03.2010
Kui ma selles meenutuses rääkisin, kuidas KE käis plaadile laulmas, siis nüüd sai meie KE hoopis plaadiesitluse kogemuse. Kõik see toimus vahvas kohas nimega Puhhi Lastemaailm. Niikaua kuni KE seal suure hulga lastega trallis, tegime meie ülejäänud ettevalmistusi edasiseks. Ehk siis peo lõppedes võtsime poja autosse ja sõitsime terve perega Värskasse. Nii vanaemale külla kui ka minu ristitütre H sünnipäevale.
Sünnipäeva oskas meie H "põnevaks" muuta, sest ta pole ju jätkuvalt nõus mitte ühegi inimese süles olema. V.a. mina. Oeh!

Laupäev 20.03.2010
Fantastiline päev L-le, kes li kutsutud lasteaia-sõbranna poole mängima. Tubli tüdruk jäi kenasti ilma minuta sinna ja lusti ja tralli jagus mitmeks tunniks. Kustumatu mälestus :)

Taaskord nädal, mille sisse mahtus nii mõnigi arstivisiit. Ikka H-ga. Sh maadleme allergiaga, mis nagu taandub, aga tegelikult ei taandu küll.

Elukesest enesest - 9 ndl

Eks ikka ajaloo tarbeks :)

Esmaspäev 01.03.2010
Lasteaiaga uisutamas. Sel korral olin mina kaasas (mitte uisutamas :)), sest hommikusse pidin mahutama veel ka hambaarstivisiidi (ikka selle hambajama pärast). Poisid kihutasid meeletult, uisutamise lõpus käidi wc-s kätekuivatusmasina all pead kuivatamas ja lasteaias tuli poolmärg särk seljast kiskuda.

Teisipäev 02.03.2010
KE rühma kooliminevad lapsed käisid Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis tutvumispäeval. Selles koolis seetõttu, et lasteaiale kõige lähemal ning juba mitu aastat kooli ja lasteaia vahel mõnus koostöö olnud. Väga äge oli, isegi sugulast H nägid mitu korda. Varasematest lasteaiakaaslastest rääkimata. Halvana tõi KE välja suure lärmi ning tõuklemise rõivistus. Klassi jõudes oli aga lahe.

Neljapäev 04.03.2010
KE tervisepäeval. Ehkki ta pole sportlikult teab mis tugev ja saavutused jäid ehk nappideks, oli tunne hea ja päev mõnus. Diplomil kirjas:
pikkus - 133 cm, kaal - 29,8 kg, 150 m jooks - 35,6, paigalt kaugushüpe - 130 cm, täpsusvise - 3-st 1.
Mina aga (H kaenlas) käisin TERA tutvustaval päeval. Uudishimust. Kahjuks eriti pikalt ei saanud kriuks-viuksuva H tõttu olla, kuid nii mõnegi vastuse sain.

Pühapäev 07.03.2010
Suure sõbra J sünnipäev. Mis muud kui 7-aastaseks saamine. Pidu kodune ja mõnus.

Nädalasse oli planeeritud ka H arstivisiite, mis tema haigeoleku tõttu lükkusid edasi.

Aga meie oleme haiged :S
Kõik algas eelmisel nädalal ...
1. KE - köha, hääl ära, siis tuli nohu (algul vesine, siis paks ja kole); praegu jäänud nohu (mõistlik)
2. L - jubekole kinnine köha, hääl ära, siis tuli nohu (üsna mõistlik); praegu jäänud natuke köha ja natuke nohu
3. H - hääl ära, jubekole nohu, köha ja palavik. Täna 4.-s päev.
4. M (nagu mina) - hääl ära ja kurk vahelduva eduga imelik.

Elu ei ole lill. Eriti kui suur mure pisikese H pärast ja 3 ööd vähese magamisega üle elatud. Aga küll see lill tuleb. Tuleb-tuleb.

Pikk-pikk aeg möödund

... päevast, mil viimati blogisin. Miks ma vahepeal ei kirjutanud? Natuke polnud aega + natuke polnud soovi. Lihtsalt niisama. Nüüd siis tuli soov ja võtsin aja :)
Täna tuli lumi maha. Mõnus valge ja lumepalli tegemiseks sobilik. Henri ei suutnud ära imestada, mis imeasi see on. Sai neid omavahel tutvustatud.
Lugesin üle pika aja oma blogi. Ma olen ikka mingi imelik - pea igas postituses oli juttu, et küll aga vaja koristada ja puhata, aga siga siin ja siga seal (ehk siis 100 põhjust, miks ei saa). Tegelikult päris nii ikka pole, et käin pidevalt lapiga ringi ja nühin siit ja pühin sealt. Oi ei. Aga siin uues kodus, kus meil nüüd varsti 1,5 a elatud, suudan ma end enam seda (minu jaoks tüütut) tegevust tegema sundida. Ja püüan järjepidevust tekitada. Tervisele kasulikum. Minu enda, sest kui kuskil tolmu enam, siis läheb minul olemine keerulisemaks (hakkan aevastama .... allergia).
Häh - jälle postitus koristamisest :O

Aga kõige väiksem abimees on jätkuvalt emme kaisukas, hetkel veel vähese liikumisega, lemmiktegevus - emme süles jalutada või emme kõrval pikutada. Kuniks emme selle kõigega rahul, niikaua elu kui meepott :)

Palju õnne ka ikka .... nii minule endale kui sellele blogile sünnipäevade puhul!

Foto: Päivi, päätnitsapäeval 2009 Saaboldas

Päevad lippavad. Ei teagi kuhu. Ja suvi nendega kaasa. Oleme käinud 2 päeva jooksul 3 inimest lõpupeol õnnitlemas (st 2 päeva jooksul maha sõidetud ca 170 km), oleme olnud pikema sorti puhkusel mamma pool, H ja J teise mamma-papa pool jaanitamas, oleme päris palju linnas, käisime mänguasjamuuseumis ja muidu hulkumas, Peetriga mängimas, asju ajamas, taas Värskas Henrit ristimas, täna mina Henriga hansatamas ja ülejäänud seltskond Pärnus merd nautimas jne jne Need siis mõningad asja, mis meenusid. Sest igav pole (vähemalt minul). Ja lapsed kasvavad ja mina naudin kõike seda. Naudin ja samas piilun kalendrisse lasteaia perioodi kauguse mõõtmiseks. Sest kui lahe ja tore ka poleks, hakkab pidev ninapidi koosolemine tunda andma. Veidi puhkust kõigile meile kõigist meist on väga tervendav. Kahjuks aga suve seda suurt korraldada ei anna. Paar päeva nädalas aga sõpradega lasteaias suve lõpu tähistamiseks pole sugugi paha. Sinna muidugi pikalt aega, ent arvestades kui palju nad suve jooksul taas kasvanud on (eriti pliks L), siis tasub sellest juba varem mõtlema hakata. Eriti minusugusel pika sissejuhatusega emmel.

Ehmatusega tõden, et KEl meil viimane aasta lasteaias :O

KE lookene

Ajaloo tarbeks - täna jäi meie KE õuna söömise ajal ilma oma 1.-st piimhambast. Ehk siis hammaste vahetumine algas. Plehku pistis alumine parempoolne. Uut hambakest silma ei jäänud.

Meie uus abiline

Kes? Henri
Millal? 12. mai 2009 kell 17
Kus? Tartu Maarjamõisa uues sünnitusmajas
Parameetrid? 57 cm ja 4696 g
Kuidas? Suure meelitamise ja keelitamise ja arstide hirmu ja nikerdamise ja punnimise tagajärjel. Sündis küll esilekutsutuna, kuid loomulikul teel (viimane oligi arstide suurim väljanäidatud hirm).

Mismoodi on? Väga ponks emme pojake-kaisukas. Hüüdnimigi koduses ringis - puuk. Õde-venda rahul, lõbustavad jutuajamisega, Henril silm säramas, kui laste hääli kuuleb (argipäevadel oleme enamuse ajast ju kahekesi).

Piltidel mõnetunnine ja 17-päevane

Ma pole mitte kuskile kadunud. Iga päev loen blogisid ja Postimeest ja (häbenen nüüd suts) Perekooli ja mida kõike veel, aga kirjutada/kommenteerida/arutleda ei soovi. Parim olek - kodus üksi ja väljas käin vaid siis kui PEAB. Lihtsalt selline tunne. Mis nüüdseks läind, sest nädalavahetuse olen sisuliselt 24 h lastega ja tegutsemist peab planeerima. Sest muidu läheb keeruliseks. Kõigi nende "tahan" ja "ei taha" värkidega.

Eile ja täna olid lasteaias emadepäeva üritused. Emotsioonid seinast seina: väga tasemel ja uskumatult kehva distsipliiniga, kõigil sõnad peas ja pidevad kasvataja meeldetuletused, ... Tantsu ja tralli ja kingitusi emadele jagus mõnusasti :) Väga väärt olemise sain ma kindlasti. Ehkki istuda ja tantsida liig keeruline juba.

Nüüd mul jäänud 2 päeva vabatahtlikuks lahkumiseks kodunt. Keeruline, sest lastehoid üsna keeruliseks mutunud ja nagu nimelt on herr abikaas kõik ööd pikalt tööl (seega päeval pikalt magab). Esmaspäevasele nö sunniviisilisele minekule ma veel ei mõtle.

Tänasida mõtteid ära lükka homsesse posti

Täna potsatas mu Google Readerisse hästi palju uusi postitusi. Uskumatult palju. Eks see tuletaski meelde, et võiks kirjutada.
Nädalavahetusel hakkas Laura rögisema ja nohisema, E oli siiski enamvähem (oli lasteaias), kuid õhtune väljasolek (käisime vapralt Emajõe ääres traditsioonilisel munade veeretamisel, kus meie saak oli -12 muna :O) või mis iganes avaldus T hommikul suurema rögina ja öösel lausa palavikuna. Ok - asi hakkas sujuma, kuni tänase hommikuni, kus KE ärgates oli ikka täitsa kõõks (minu lapsepõlvekodus ja sealkandis kasutati diagnoosiks väge ühest mõistet - rinnad kinni). Kuum tee aitas paremaks ja nii päevapeale täitsa hea juba. Võimlemagi jõudsime. Ja raamatukokku. Ja poodi. Mille tulemusel ei saanud Laurat tuppa, sest ta väntas. Nõrkemiseni vist. Üle 1 tunni. Ehk siis ostuks lastele rattad. Ossa säde, kus nüüd läheb tegevuseks.
Muidu aga on muutusteta. "Võlast vabaks" saate lõppedes tuli meelde, et vaja herr abikaas poodi saata. Nimekirjaga. Sel korral vaid 2 päeva menüüd arvestades. Sest rohkem kiiresti ja lambist välja ei kukkunud. Aga abiks seegi. Ma usun.

Sel nädalal sõitsin pika lõõtsabussiga, mille juht oli kena blond pikade küüntega noor naine. Kolakas buss ja selline pisike naisterahvas oli üsna võõras vaatepilt.

Täna koristasime Lauraga kappe. Tassisime aga raamatuid siia ja sinna ja klaasid puhtaks jm Natuke edeneb.

Soe ilm saabus. Avastasin, et mul jalatsiprobleem. Ja Laurale vaja kiirelt 1 õhem müts orgunnida. Tüüpiline kingsepa ja kingade teema. Kui nüüd leiaks kiire lahenduse.

Ei ole enam naljakas (vol2)

Nädal möödus niuhti. Kõige keerulisem oli L-l: teisipäeva oksendas ja magas vaheldava eduga, kolmapäeval ei söönud, jõi hästi natuke ja magas palju, neljapäeval hakkasin rohkem sööki pakkuma, tulemuseks - oksendas taas ja jätkuvalt magas, reedel hakkasid asjad vaikselt paremaks kulgema. Hetkel olukord korras. Eile õhtul kiitis isegi mu riis+liha hautist. Sellist kõige lihtsamat.

KE aga omamoodi haigusega: palavik ja nohu ja köha ja kui kõik juba justkui ok, siis eile oksendas. Lambist. 2 korda. Ja magas hästi palju. Aga hetkel tundub, et korras. No saa nüüd aru siin miskit.

Homme planeeritud lasteaiapäevaks. Ka minul - KE arenguvestlus. Millest usun rahuliku mõnusa vestluse tulevat, sest kõik me oleme juba heade ja kehvemate asjadega harjunud, aktsepteerinud ja tasapisi lihvimist harrastanud. Pimm-pomm-piraki meie noormehe puhul ei toimi.

Laura (ülehomsest 4-aastane) visioon meie perest. Teksti lisasin mina.

Ei ole enam naljakas

Täna öösel trall ja tramburai: meie Laural tuli igatsugu vedelat jama nii eest kui tagant. Ja seda öösel iga 1 h tagant ja hommikul iga 30 min tagant. Oksendada pole enam midagi, aga no teate küll: kõõksub ja krööksub wc-poti kohal. Suurim osa tema riietest on juba pesumasinast kas läbi käinud või varsti minemas. Sama ka voodipesu ja tekkide-patjadega. Mina magamata ja vaat et varsti masenduses. Et siis niipaljukest minu puhkamisest, kappide koristamisest või no millest iganes.

Urrr!

Üldse mitte millestki

No nii tihedalt tihe on see eluke.
Möödund esmaspäeval jäi L haigeks - lasteaias tõusis palavik. Nii me siis selle nädala kodus palavikutanud oleme. Näputäis kurguröginat juurde. Õnneks nüüd vaid rögin jäänud. Reedel helistasin perearstile, et tuleme näitame. Tal aga reede, esmaspäev ja teisipäev nii tihedalt täis, et ei tea millal koju saavad - haigeid nii palju. Äh - ei tahagi nagu sinna haiguste koldesse minna. Äsja tervenenuna.

Muidu aga tiksub kõik omas rütmis. Rütmis, mis on uskumatult kiire. Kui õhtul hakkan mõtlema, et mis nüüd siis tehtud sai, siis .... khmmm .... nojah. Aga oleks tegelikult vaja seda ja toda ja viiendat. Üks on kindel - kevade lõhna on tunda. Eriti päiksega. Heaaaaa :) Mjaaaa. Üheks kindlaks enam-vähem kevadekuulutajaks on sõber J sünnipäev, millest saime eile toredasti osa. Suurem kuulutaja - meie L sünnipäev, milleni on veel suts aega. Ja siis on aprill juba? No tõesti appi.

Lonkan nüüd parem vanainimeselikult aja kiiruses filosofeerides vaatama, mida saaks magava pere kõrval siba ära teha, et pisitilluke linnuke tänasesse päeva kirja saaks

Naised - rõõmsat päeva meile! ;)

Ma tahan emmet!!!

Hommikul ärgates teadsin, et tuleb teha postitus ja just selle nimega. Aga vahepealsest:
* vahepeal sai meie poja KE 6-aastaseks. Üsna matsti tuli sünnipäev. Matsti - sest igasugu muid tegemisi oli vahepeal ja aeg liikus kiirelt edasi. Peoga saime kokkuleppele - tuleb koos õekese peoga suts hiljem. Neil sünnipäevade vahe vaid 1,5 kuud ju.
* nüüdsest olen MHKP (st Meeleheitel koduperenaine). Aru sellest pole veel saanud. Aga eks aeg paneb ka selle paika :) Ei oska veel ei rõõmustada ega kurvastada. Plaanid ja kavad on aga meeletud. Sest noh jah ... see olen mina ju ja mina oskan juba igasugu asju endale paika panna :O

Pealkirjast .... mõned päevad (eriti nädalavahetused) olen olnud üsna orava moodi. Ikka selle orava, kes rattasse pistetud. "Emme - tule vaata!", "Emme - tule aita!", "Emme - ei tohi pikutada!",....... Väga palju emmetamisi. Vahest liiga palju emmetamisi. Väsitavalt palju. Aga hullult armas on see kõik. Ja väsimus kaob. Kuni järgmise tõdemiseni, et ma pole päris pikalt taas istumagi saanud :)

Aga hetkel küpsetan. Ilusa pühapäeva puhul :)

Jõululised

Vaat praegu võib lausa "huh" öelda:
reede - lapsed lasteaiaga Mõniste päkapikumaal. Mina kaasa ei läinud, kuid õde-venda said koos kenasti hakkama. Ehkki suurim elamus oli pikk-pikk bussisõit :) Lisaks veel veidi nalja ja lund ja muidu vahvaid elamusi.
laupäev - kullakeste jõulupidu (olin seal koos lastega). Aitäh kallis päkapikk U - minu kingituseks sai maius, millest mina ei tea küll suurt midagi (2 abilist pistsid kohe nahka), vahva endatehtud küünlaalus ja Laura lemmik - roheline kaelaehe. Vahva on sellistel üritustel käia. Lausa väsitavalt vahva (arvestades, millal ma siis lõplikult koju jõudsin :O)
pühapäev - sõber M sünnipäeval. Tõsine trall ja tagaajamine :P Sain selliselt lumes sumbata-joosta, et ei mäletagi, millal viimati selliselt - selg oli märg ja keel jopel. EI hakka vist märkimagi, et koju jõudsime taas väsinuna, kui rahulolevana, sest tegime vahva avastuse - Tähtvere noortepark on lahe koht.
esmaspäev - L köhane - jäi koju; KE vapralt lasteaias ja hiljem ka ujumistrennis. Kõik oli ilus-hea, kuniks hakkasin Aura ees autot käivitama - aku kaput. No tõesti. Pärast paljude abivägede siia-sinna orgunnimist ja muidu segadusi, saime ise ja ka auto kenasti koju :)
teisipäev - lasteaias hommikul jõulupidu (ehk siis piduriided kaasa, põnevus tuli ise meiega). Jõulupidu sel korral vanemateta. Aga vahva oli ju ikkagi ja kingiks KE-l kommipakk ja L-l uhke loomaraamat. Aga see ei olnud ju kõik ...... õhtul minu leivarahaandjate juures taas trall. Lahe etendus, jõuluvana, piparkoogid, mandariinid, tohutult palju lapsi (tuli välja, et meie töötajatel on alla 14-aastaseid lapsi tervelt 60; meid = töötajaid on umbes samapalju). Taaskord kingid ja mängud ja külaskäik ja põmm magama.

Appi! Nüüd on suurem trall õnneks läbi. Järgmisel nädalal veel vaid L-ga tema sõbranna sünnale ja muidu jõul. Traditsioone rikkumata ikka õde A juures. Ja hinge tahaks tõmmata. Ja muidu olla. Sest eks aastalõpp ja muu teeb tööelu ka kiireks ja väsitavaks. Õnneks enam mitte kauaks.

Nojaa -- ajaloo huvides märgin ära, et vahepeal oleme ikka tõbitsenud ka: selle aasta 49. nädala lõpus leidis meie L üles paha kõhugripp (õnneks möödus suhteliselt kiirelt ja leebelt), 50. nädalal elas sama asja üle herr abikaas, eelmise nädala lõpust aga L-l (ja nüüd ka KE-l) nohu-köha-kögin-rögin vahelduva eduga. Mina aga nina püsti ja lipp lehvimas (st püüan kogu sigri-migris terveks ja mõistuse juurde jääda :)).

Lumine post

Fakt on see, et elu on väga lumine. Hurraaaa. Tuiskab ja sajab ja minu kuivav pesu rõdul on paksu lumekihi all. Raputan aga puhtaks ja toon tuppa tahenema (õnneks on lumest olenemata nad ikka peaaegu ära kuivanud).

Vahepeal toimus jälle nn vorstivahetus: reede õhtu - laupäeva hommik viibised meie 2 puslikut tädi A juures (kus meie herr abikaasaga käisime - räägin hiljem), laupäeva õhtu - pühapäeva hommik viibisid H ja J meie pool. Tegemist palju, söögiisud head, magasid ok .... no mida sa hing veel soovid :)

No ja veel. Suured tänud Signele, kes millalgi ammu rääkis sellest aparaadist oma blogis ja hiljuti andis mulle julgust ka veel msn teel. Et siis .... meil on uus koduloom. Ahhaaa. Ohooo. Looma nimi on .... leivaküpsetusmasin. Nüüdseks 2 korda katsetatud:
1. eile hommikul sepik, mis tuli üsna leiva maitsega. Rohkem leib oleks siis, kui oleksin rukkijahu kasutanud. Mina tegin aga VeskiMati durumjahust.
2. taimeri katsetamine ja puuviljaleib - õhtul panin asjad sisse ja hommikul kell 9 asusime sooja saia sööma. Retsepti sai osaliselt muudetud: näiteks polnud kodus muskaatpähkli puru - asendasin kaneelipuruga, polnud kuivatatud puuvilju - panin koduseid kuivatatud õuna.

Peab tõdema, et katsetamist on veel kuhjaga, aga mina juba rahul. Ehkki olen ka muidu pärmitaigna tegija ja küpsetaja, siis nüüd saab vahelduseks väga lihtsalt ka mõne saia/sepiku/ja loodav väga et leiva moodi asja soojaks hommikusöögiks valmistada.

Palju paisid, lund ja päkapikuootust kõigile :)

Trenn - ujumine

Eile käisime KE'ga esimest korda Auras ujumise algõpetuse kursustel. Et siis lapsed ise läksid, ise riidesse-riidest, ise mulistasid ja ca 1 h pärast toodi fuajees ootavatele emmedele-issidele tagasi. Mjah.
Reaktsioon nr 1: laps on suureks saanud ja saab ise selliste asjadega hakkama.
Reaktsioon nr 2: vees teadja inimese silma all mulistamine teeb kindlasti vaid head. Kohe kindlasti ka siis, kui pärast kursusi ta ujuda jätkuvalt ei oska. Oluline, et ta vees end mugavamalt tunneks.
Reaktsioon nr 3: külm oli. Minul, kes ma õues akna tagant nende sulistamisi piilusin. Pikalt ei tahtnud seista.
Reaktsioon nr 4: neljapäeval läheme uuesti. Ja mitte ainult .... kursused 24 tundi pikad. Nii saan isegi midagi seal oodates kootud?!?
Pildil KE, J, L ja H meie vana kodumaja trepil (vist) viimast korda.

PS. Lasteaiatsükkel meil hetkel 15 nädalat pikaks kujunenud. Seni (suur sülitamine) haigusteta.

Olla või vähem olla

Mõned nädalad tagasi küsis tore E minult, et kas ma ei blogi enam. Veidi hiljem lisas samasisulise kommentaari hää H. No mis ma oskan kosta .... blogin, oi kuidas blogin, aga seda kõike vaid enda peas. Vaat on selline periood, et nii kui mõtlen, et peaks selle ja tolle kirja panema ja istun arvuti juurde, siis kohe klõps ja vsjoo. St kirjutada ei suuda. Kollaka varjundiga hall periood - mis ikka muud.
Elust-olust: elus olen ja järjest rohkem elusaks muutun. Pika sülitamise saatel tunnistan fakti, et me oleme juba 13 nädalat jutti lasteaias käinud (paar heast südamest antud vaba päeva nende hulgas vaid). Minu jaoks müstika. Seda enam, et L meil 1. aastat aialaps. Aga lasteaias on vahva - saab laulda ja rütmikas käia ja on sõber ja mis kõik veel.
KE-ga saime vahepeal veidi rohkem arstide uksi kulutatud, aga asi laheneb ja järjest paremaks läheb.... käime võimlemas ja hakkame ujumist õppima. Mina ikka ka kaasas igalpool (sellest ka see agar meietamine :)) Et siis poisil lihasnõrkus. Mis aga ei takista tal üldse õppimise vastu huvi tundmast ... ehk siis igal õhtul tegeleme (khmmm-khmmm) matemaatikaga. Sai mingi aeg tagasi 5-6-aastastele mõeldud töövihik soetatud. Justkui valmistume kooliminekuks (mis siis et sinna pea 2 a aega :P)

Niipaljukest siis selleks korraks. Millal uuesti? Ei tea. Vaatame. Millal suudan paar pildiklõpsu teha ja omad napid edasiminekud käsitöö vallas jäädvustada. Motivatsioon selles osas kaduma läinud. Püüan leida, kuhu läks.

Olümpiaraport nr 1

Olümpia 3 (tegelikult minu jaoks küll 2) päeva jooksul sai:
* pitsrätik - kootud 1,5 mustrikorda. Jäänud seega 4,5 mustrikorda+servamuster+venitamine.
* L top - puutumata seisus
* L kampsun - 5 cm kehaosa kootud.

*************

Aga lasteaiast siis niipalju, et täna jäi meie KE aias haigeks (vist palavik, paha olla - oksendamine); L aga olevat endale uue sõbra leidnud ning pärast minu kohalolekut hommikusöögi juures terve päeva rõõmus ja rahul olnud.

Meie käime lasteaias

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peab alustama sellest, et meie L sai juba märtsis 3-aastaseks. Ja suured lapsed (mida 3-a ju on) käivad teadupäralt lasteaias. Küll need kevad ja suvi olid ikka pikad sel aastal. Ei jõudnud ega jõudnud ära oodata, mil tuleb maagiline 4.august, kui saab juba suure lapse kombel lasteaeda minna.

Täna meil siis 2. päev lasteaias. Õnneks alguses koos vennaga ühes rühmas, hiljem eraldi. Eilne naerusuu ei olnud ka täna kadunud, sest no kuulge ... seal nii palju asju ja tehti ringmänge ja muidu vinge ju. Homsest proovime lõunaund ka juba.

Pildil ikka meie L üht minuheegeldatud mütsikest proovimas.