Neljapäev, august 16, 2007

Uskumatud juhtumised - politsei

Tööl olles helises mobiiltelefon. Varjatud number. Võtan vastu tavapäraselt võõra numbri korral: "Jaa ... Maret kuuleb!" Küsitakse nimi üle koos perekonnanime täpsustamisega. Kinnitan. Helistatakse politseist! Liikluspolitseist. Mina sõnatu. Küsitakse, kas selline ja selline ja sellise nr-ga auto on minu oma. On. Mõtlemine kiilus kinni. Ootasin vaid, mida öeldakse. Öeldi vaid, et helistaksin roolis olevale inimesele ja kutsuksin ta korrale. Olevat kihutanud.

Vot see oli tase. Mina siiani suhteliselt sõnatu.

5 kommentaari:

KK ütles ...

jessusmaria, kaamerad? pealtnägijad?
Viimati kui Viljandimaalt tulin, märkasin mitmel pool teateid kaameratest. Samas kaameraid ma kuskil ei näinud, ettevaatlikum oli küll. Aga ega ma eriti ei kihuta ka.

Maret ütles ...

Konkreetselt ei öeldud, aga sain aru, et pealtnägijad. Ja roolisolija hiljem tunnistas, et oli tõesti kihutanud. Urrrr.

Anonüümne ütles ...

lõuna-eestis on mingi infoliin minu teada, kuhu pealtnägijad rikkujatest teada annavad ja siis helistataksegi omanikule ja tehakse sõrmevibutus!

Anonüümne ütles ...

Liiklus on niigi m2racejaid t2is. V6tame rahuliqlt - viisakal liiklejal pole midagi karta. Muide, mina oma ciklit ei laena vennale qnagi - ta on hoolimatu liikleja & paar ratast purux s6itnud. Soovitan ka m6elda enne q laenata.

Maret ütles ...

Usun jah, et keegi helistas sel infoliinil. Tegelikult äga tänuväärne number. Sest kui ikka vibutatakse ja see distsiplineerib, siis ... no mis sa hing veel tahad.

Auto laenamisest - tegemist meie pere autoga. St auto minu nimel, aga kasutame mitmekesi. Ja remondime. Ja ostame kütet :P