Laupäev, detsember 27, 2008

Lõngavarud avalikuks

Et nüüd midagi üldse vabanduseks öelda - siis ... eee .... mina ei ole süüdi. Ausõna. See oli keegi 5. persoon, kes meile koju lõnga vedas. Justnimelt vedas, sest teisiti seda nimetada ei saa. Sest no vaadake seda pilti - deed on siis lõngatuustid (pildil kilekottides) ja ka viisakamad tokid, mis mul õnnestus kottides kappi toppida.

Selgituseks (eelkõige iseendale): pildistatud pung-kilekottides on täielikud ülejäägid (st poolikud tokid jms), veidi enam eksponeeritud suts suuremates kogustes leiduvad tokid-kerad.
Kui nüüd veel ausamalt ära rääkida (mingi tõehetk või nii mul tekkinud), siis ega see siis kõik ole - on poolikuid töid ja kindlasti kuskile veel ära topitud tuustakad, mida ma siis järgmise aasta jooksul hävitada üritan.

Sest juba pildilolevad lõngad kaaluvad kokku ..... püsige nüüd püsti ... ca 31, 2 kg. Minu suu on lukus ja seda postitust peidan herr abikaasa eest hoolega. Ja hävitama hakkan ma neid ka. Vähemalt tasa ja targu.

Kingiaeg

Mis teeb jõulud lahedaks?
Puhkepäevad - jah
Mõnus söök lahedas seltskonnas - jah
Veidi teistmoodi saated - jah
Kingitused -oooooojaaaaaa

Et siis kingitustest. Sel aastal võtsin ma väga mõistusega - et aega on nii nagu on, siis ise suurt nikerdama ei hakanud. Vaid veidike.

Valmisid taas triibusokid (H ja J-le). Sel korral sinitriibulised.

Et sel aastal olen ma kõigele muule lisaks ka moosi keetnud, siis mõned toredad inimesed said minult vaat sellise lillelise mütsiga moosipurgid. Moosideks õun+ebaküdoonia või õun+ebaküdoonia+jõhvikas vähese kaneeliga.

Vaat selliselt. Laura soovil panen pildi tema jänkukesest, kes sai endale uue kampsuni (tädi Mare heegeldatud :)). Väärt asi :) Väga väärt kingitus oli ka hama nupud ja alused - L (no ja natuke ikka mina ka) nikerdasime hoolega. Väga väärt tegemine 3 a lapsele. Ja väga vahvad tulemused. Nendest ehk kunagi teinekord

Kolmapäev, detsember 17, 2008

Jõululised

Vaat praegu võib lausa "huh" öelda:
reede - lapsed lasteaiaga Mõniste päkapikumaal. Mina kaasa ei läinud, kuid õde-venda said koos kenasti hakkama. Ehkki suurim elamus oli pikk-pikk bussisõit :) Lisaks veel veidi nalja ja lund ja muidu vahvaid elamusi.
laupäev - kullakeste jõulupidu (olin seal koos lastega). Aitäh kallis päkapikk U - minu kingituseks sai maius, millest mina ei tea küll suurt midagi (2 abilist pistsid kohe nahka), vahva endatehtud küünlaalus ja Laura lemmik - roheline kaelaehe. Vahva on sellistel üritustel käia. Lausa väsitavalt vahva (arvestades, millal ma siis lõplikult koju jõudsin :O)
pühapäev - sõber M sünnipäeval. Tõsine trall ja tagaajamine :P Sain selliselt lumes sumbata-joosta, et ei mäletagi, millal viimati selliselt - selg oli märg ja keel jopel. EI hakka vist märkimagi, et koju jõudsime taas väsinuna, kui rahulolevana, sest tegime vahva avastuse - Tähtvere noortepark on lahe koht.
esmaspäev - L köhane - jäi koju; KE vapralt lasteaias ja hiljem ka ujumistrennis. Kõik oli ilus-hea, kuniks hakkasin Aura ees autot käivitama - aku kaput. No tõesti. Pärast paljude abivägede siia-sinna orgunnimist ja muidu segadusi, saime ise ja ka auto kenasti koju :)
teisipäev - lasteaias hommikul jõulupidu (ehk siis piduriided kaasa, põnevus tuli ise meiega). Jõulupidu sel korral vanemateta. Aga vahva oli ju ikkagi ja kingiks KE-l kommipakk ja L-l uhke loomaraamat. Aga see ei olnud ju kõik ...... õhtul minu leivarahaandjate juures taas trall. Lahe etendus, jõuluvana, piparkoogid, mandariinid, tohutult palju lapsi (tuli välja, et meie töötajatel on alla 14-aastaseid lapsi tervelt 60; meid = töötajaid on umbes samapalju). Taaskord kingid ja mängud ja külaskäik ja põmm magama.

Appi! Nüüd on suurem trall õnneks läbi. Järgmisel nädalal veel vaid L-ga tema sõbranna sünnale ja muidu jõul. Traditsioone rikkumata ikka õde A juures. Ja hinge tahaks tõmmata. Ja muidu olla. Sest eks aastalõpp ja muu teeb tööelu ka kiireks ja väsitavaks. Õnneks enam mitte kauaks.

Nojaa -- ajaloo huvides märgin ära, et vahepeal oleme ikka tõbitsenud ka: selle aasta 49. nädala lõpus leidis meie L üles paha kõhugripp (õnneks möödus suhteliselt kiirelt ja leebelt), 50. nädalal elas sama asja üle herr abikaas, eelmise nädala lõpust aga L-l (ja nüüd ka KE-l) nohu-köha-kögin-rögin vahelduva eduga. Mina aga nina püsti ja lipp lehvimas (st püüan kogu sigri-migris terveks ja mõistuse juurde jääda :)).

Kolmapäev, detsember 03, 2008

Sipelgad leidsid mu

... ja siblivad mööda mind.
Põhjus? Verpin andis IT ühes postituses viite(d) ja nüüd kuulan. Vaat kui võrrelda lapsepõlve-mind (on see ju meie lapsepõlves palju kuuldud lugu) ja praegust mind, siis vaks vahet on tõesti. Lapsepõlves mulle see lugu eriti ei meeldinud (ei tea miks), aga praegu kuulan kuidagi teisiti - köidab meloodilisus, väga paljude erinevate instrumentide vaheldumine, samal ajal koosmängimine. Ehk siis muusika kõigis tähendustes.

Hull on see, et isegi pisar tuli silma (ärge küsige miks ... no nii ilus ja võimas oli). Oh seda õrna hinge mul :O

Lisatud 04.12.2008:
Kui keegi sattus veel kuulama Paul Mauriat'i loomingut, siis vaat minu hing leidis veel selle ja selle ja eriti selle ... oh neid aegu ilusaid :)