Metsas. Haige olen. Reedest saadik. Palavikku pole, köha pole, nohu on, vastik paks röga on ja kurk sutsu valus. Ja tohutult uimane. Kahtlaselt uimane. Nii ma pühapäeval EMOsse läksin (täpsustan: herr abikaasa viis, sest rooli ise ma ei riskinud minna). Vaadati, et mis sa ullike tulid. Oled ju viirusega haige. Mina muidugi vastu, et mismoodi - palavikku pole ju. No vaidlesime mis me vaidlesime, aga vererõhk sai mõõdetud. Hea, et ma istusin. Masin näitas 184/132. Ossa sadede sademed. Nii ma koju saabusin teadmisega, et rahunemist ja magamist kõvasti vaja. Siin need mu magamata ööd ja väsitavad päevad siis kuhjunud on. Õhtul oli vererõhk juba inimese moodi.
Ja nii ma rögisen ja uimatsen ja puhkan siin nüüd. No täitsa keeks. Sõnatu. Ja mõtteid edasise suhtes puuduvad :O

Tükike loodusele

Väga hea uudis: Selver alustas biolagunevate kilekottide müüki. Eriti minusuguse udupea jaoks, kes ikka unustab kodunt miskit kaasa võtta ja peab taas uue kilekoti ostma. Nüüd vähemalt jääb siin südamevalu ära.

Kõik müügiks ... uuesti

No mis sa teed kui teed asju, mida ise ei kasuta. Mis sa ikka teed, kui pakud teistele. Ehk siis sel korral eestikeelne, -meelne pakkumiskoht.

Head nuuskimist!

Jesver-susver

No vaadake neid. Või neid. Urrr-njau kuidas need meeldivad.

Ja mis siin salata - et koju on tekkinud üsna palju valmiskäsitööd, siis mõningaid võib leida siit. Pisitasa täiendan.

Kingieri jõul 2007/08

Teate ju, et parem hilja kui üldse mitte kunagi.
Seega esitlen viimase aastavahetuse kingieri.
Asjade autor - mina.
Kingisaajad - kallid sugulased.
Tiigrisokid J ja H-le
Oli kaval plaan kududa triibulised tiibrisokid. Näoga ja puha. Aga kui näo tegemiseni jõudsin, siis kippus see tulema hoopis roti oma. Nii said sõbrad sokid lihtsate triibikutena.
Sokid suuruses 31 ja 37.

Materjal: Jil ( 50g/125m; 100% vill); Liannist
Vardad: 2,5 cm
Triibikud M-le
Tuli plaan, et teeks sokid :) No otsige teist hullu, kes teeb jalale nr 45 sokid nii peenikesest lõngast. Oh jah, aga valmis sain. Lõnga värvid/värvide jooks meeldis kududes ja meeldib ka valmiskujul :)

Materjal: Hobby (100 g/390 m; 75% villa/25% polüamiidi); Hõbelõngast
Vardad: 2 cm
Lõngakulu: 100 g tokist jäi pisemate sokkide jagu üle
Pitsikad H-le
H-le tahtsin teha salli. Lahedat salli. Isegi materjal oli varutud. Aga ... aga elu tegi nii, et kingiks sai ta hoopis sokid :P No ei tulnud mul too salliidee välja. Vähemalt mitte sel korral.
Seega sokid. Imepehmed. Materjali valik lähtus lõngast - silmade ees olid konkreetsed värvid. See sinine tundus kõige mõnusamana.

Muster: sokieri ajakirjast (täpsustan)
Materjal: Winner (50g/160 m; 100% meriino villa), Liannist
Vardad: 2 cm
Lõngakulu: 100 g jäi üle pisemate sokkide jagu

Klappide ja poolikute sõrmedega kindad K-le
Sõber K sai sellised klapikad. Võib nüüd minna jahile. Värvid on hoolikalt vaadatud ja meelde jäetud. Ehk siis umbestäpselt tema jope värvid. Kandja silmist oli näha üllatust ja headmeelt - popp värk ju :)
Muster: Heleni poolt muudel põhjustel saadetud skeem kohandatud variandis
Materjal: Jil ( 50g/125m; 100% vill); Liannist
Vardad: 2,5 cm
Lõngakulu: 100 g

Pääsusaba mammale
Nii see juhtus - andsin oma sõrme. Rätikutele. See minu esimene rätik. Imeilus pääsusaba. Oma tööga ma eriti rahul polnud - et ma ka venitamist katsetasin esimest korda elus, siis see eriti ei õnnestunud. Sakid ei tulnud ilusad. Aga eks ma harjuta.

Muster: Swallowtail Shawl
Materjal: Novita Florica ( 50g/157m; 100% villa); suured tänud lõnga hankimisel Mari-Liisile
Vardad: 3,5 cm
Lõngakulu: natuke üle 100 g

Edasi ja tagasi

Täna siis vaadatud-kuulatud-üleelatud tagasiside (või mõningas mõttes ka edasiside) andmise/vastuvõtmise kursused. Vahva-vahva-vahva ja väsitav. Vaat sellises situtsioonis hakkad tajuma kui vähe me teineteisele ikkagi tagasisidet anname. Eriti positiivset. No on ju nii? Mina paraku küll. Ja minule ka senistes töökohtades. Seega suund, mida jälgida. Mõlematpidi ja mõlemas suunas.
Nali naljaks, aga tagasisidet ma lõunalauas ka juba sain. Positiivset! Kolleeg-kursavenna suust. Midagi sellist, mida pole mulle eriti öeldud. Ja viimaste aastate jooksul kohe kindlasti mitte. Mu pilk/olek olevat nii realistlik, et hea kohe vaadata. Minul naeratus näol ja hea tuju mõneks ajaks. Vaat kui lihtsalt. Vaat kui möödaminnes. Vaat kui õigesse kohta. Hää kolleeg mul.

Pea huugab otsas ja esimene tööpäev hakkab lõppema. Tohutult palju uut infot, palju uusi nägusid, palju-palju lugemist. No kui natukenegi sellest meelde jäi, siis oli hästi. Ja ootuspärase 2 tuttava näo asemel leidsin 5. Vaat kus lops. Tartu va tilluke linnake ju. Tegelikult on väga lahe kohata taas ammu unustatud nägusid. Ja hea meel tõdeda, et mindki tuntakse ära. Ja naljakas kui nn meestekorrus on rahul naissoost näo lisandumise pärast. Häh - naljatilgad. Ma ju harjunudki meestega. Amet ju siuke. Arvavad, et nüüd miskit muutub. Vaat ei taha uskuda.
Ja homme juba koolitusel.

Ja nii ma läksin. Ostsin suure kausitäie komme, jagasin ja soovisin head jäämist. Vastu suurt ei soovitud. Kõle-kurb-nukker. Ja hea meel, et ma õigel ajal mõistusele tulin ja äraminekut korraldama hakkasin. Ja ära läksin. Ja homseks uueks kohaks vaimselt valmistun. Ja mitte ainult vaimselt - sai soetatud ka siuke eputamishilp. Väga mitteminulik. Aga seljas oli isegi peeglisse vaadatav.
Tegelikult oli mu töötuaeg tihe:
eile: 85 km Värskasse - kirik, surnuaed, korraks ema poole. Edasi ca 50 km Võrru - tädi ja täditütart sünnipäeva puhul külastamas ja lõpuks 70 km koju. Väsi-väsi-väsinud.
täna: KE kauaoodatus sünnipäevapidu - sõpradega bowlingut, mängunurka, Hesbugeris söömas. Väga lahe oli. Bowling andis kustumatu mulje, sest enamus kohalolijaid tegi miskit sellist esimest korda. Mina kaasaarvatud. KE arvas, et võiks veel minna. Mina arvan ka :) Sest (no olgem ausad) meil tuli juba täitsa hästi välja.
Ja nii need leheküljed (päevad-nädalad-kuud-aastad) vahetuvad.