Esmaspäev, november 03, 2008

Olla või vähem olla

Mõned nädalad tagasi küsis tore E minult, et kas ma ei blogi enam. Veidi hiljem lisas samasisulise kommentaari hää H. No mis ma oskan kosta .... blogin, oi kuidas blogin, aga seda kõike vaid enda peas. Vaat on selline periood, et nii kui mõtlen, et peaks selle ja tolle kirja panema ja istun arvuti juurde, siis kohe klõps ja vsjoo. St kirjutada ei suuda. Kollaka varjundiga hall periood - mis ikka muud.
Elust-olust: elus olen ja järjest rohkem elusaks muutun. Pika sülitamise saatel tunnistan fakti, et me oleme juba 13 nädalat jutti lasteaias käinud (paar heast südamest antud vaba päeva nende hulgas vaid). Minu jaoks müstika. Seda enam, et L meil 1. aastat aialaps. Aga lasteaias on vahva - saab laulda ja rütmikas käia ja on sõber ja mis kõik veel.
KE-ga saime vahepeal veidi rohkem arstide uksi kulutatud, aga asi laheneb ja järjest paremaks läheb.... käime võimlemas ja hakkame ujumist õppima. Mina ikka ka kaasas igalpool (sellest ka see agar meietamine :)) Et siis poisil lihasnõrkus. Mis aga ei takista tal üldse õppimise vastu huvi tundmast ... ehk siis igal õhtul tegeleme (khmmm-khmmm) matemaatikaga. Sai mingi aeg tagasi 5-6-aastastele mõeldud töövihik soetatud. Justkui valmistume kooliminekuks (mis siis et sinna pea 2 a aega :P)

Niipaljukest siis selleks korraks. Millal uuesti? Ei tea. Vaatame. Millal suudan paar pildiklõpsu teha ja omad napid edasiminekud käsitöö vallas jäädvustada. Motivatsioon selles osas kaduma läinud. Püüan leida, kuhu läks.

2 kommentaari:

Krista ütles ...

13 nädalat on ju üle 3 kuu? Võimas!

Anonüümne ütles ...

kusjuures, eelmine aasta kui mu väiskem poiss aeda läks, olin ka igast jamadeks valmistunud, aga MITTE MIDAGI. käis nagu vana mees ja suurem pidas ka ilusti vastu.

äkki nooremate värk ongi selline, et vanem on kõik haigused juba varem koju ära vedanud ja need enne 1. lasteaiaastat läbi põetud.
või... no ma kah ei tea...