Idüllis

Laupäeva lõuna:
* lapsed mängivad rahulikult omavahel
* M ja P käisid külas
* toad juba koristatud
* pähklisai leivaahjus küpsemas
....
ja mina lihtsalt istun, vaatan suusatamist ja koon. Oeh kui hea :)

Lõngajuppide hävitamine

Ei mina aru saa, kes on meie koju sokutanud sellise hulga üksikuid ja poolikuid tokke lõngu. Vastik kuju siuke! Et mul on täielik pühendumus nende hävitamiseks, siis sai ette võetud mõned tegemised:
Laura raglaankampsun e. minu esimene raglaan
Et lapsele kampsunit vaja ja üksikuid tokke hunnikus, siis sai kootud minu elu 1. raglaankapsik (alt-üles). Olgu tervitatud inimene, kes sellise kudumise peale tuli - mitte ühtegi õmblust ... no mis sa hing veel tahta võid. Neiu samuti kampsuniga rahul (igapäevane lasteaias käimise riietus). Triibud kudusin selliselt, et varruka triip läheks kokku kehaosa triibu värviga.

Muster: soonik - 4 parempidi, 2 pahempidi
Materjal: erinevad villasegused lõngaülejäägid.
Vardad: nr 3.

Karl Eriku sall
Pojakesel mure - emme kudus eelmisel aastal salli, aga sall kitsas ja paha. Mis siis ikka - sel korral sai kootud üsna paks, pikk ja lai. Saab pooleksmurtuna ümber kaela nii- ja naapidi mässida ja veel varusidki (mõõte ei oska hetkel välja tuua). Poja rahul - emme rahul - lõngajuppide hulk suuresti ei kahanenud :O
Muster: 4x4 ruudud (parem-, pahempidine ruudustik)
Materjal: erinevad villasegused lõngaülejäägid.
Vardad: nr 3.

Laura käpikud
Tuli otsus - teen igaks juhuks KE-le, J-le ja ehk ka L-le tagavarakäpikud. Triks-traks kuduma ja ..... ja siis tuli välja, et midaiganes ma arvestasin, aga kindad tulevad kitsamad kui loodetud ja seega sobivad Laurale. Nii siis saigi. Silmailuks ka eriti punased lillekesed.

Materjal: oranz ja must Jil (mõlemat kulus peaaegu 50 g), punane - tundmatu lõnga tükike.
Vardad: nr 3.

No ja mis te arvate, et mul nüüd kuhi vähenes? Hähäää - naljamehed :|

Laksu all *

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama päevast (millalgi ammu), kui õde A käis ostlemas. Pileteid. Hulgim. Egas muidu ma paari kuuga NII palju teatrisse saanud oleks . Aga käidud sai ja emotsioonid olemas.
Käik nr 1 - "Võta mind" Sadamateatris.
Et varem pole ma Sadamateatris käinud, siis juba see oli elamus omaette. Lisaks täismüüdud saal (st istusime külg vastu teise külge). Etendus oli omalaadi. Kas põhjuseks oli minu mõningane kaugenemine veidi enam filosoofiat ja mõtlemist ja ridade vahel nuuskimist nõudvast kultuuri vastuvõtmisest või millesti muust, kuid tükk jäi minule kaugeks.


Käik nr 2 - "Sviit" Vanemuise väikeses majas.
Taaskord elamus, sest varem pole ma ühelgi esietendusel käinud :) Antud käik sai ette võetud kulla-kallikestega. Ehk siis etenduse järel mugisime/muljetasime Ülikooli kohvikus. Aga etendusest - oli hästi lihtne (st ajusid vastupidiselt eelmisele suurt ei vajanud) ja vaba. St lihtsalt istu ja võta vastu, mida antakse :)

Käik nr 3 - "Tähed hommikutaevas" Sadamateatris.
Taas sadamateatris, aga hoopis teist sorti tükk. Lihtne, vaba, ent minu jaoks kohati veidi veniv. Eraldi soovin siiski esile tuua Külliki Saldre Anna osatäitjana - tema sisseelamine oma rolli ja selle etendamine oli minu silmadele ja kõrvadele vaid üks lust. Väga ehe, tõetruu, igati positiivne elamus.

Käik nr 4 - "Kuidas kaotada sõpru ja võõrduda inimestest" Cinamonis.
Seekord siis kinoskäik. Herr abikaasaga. Mina 1. korda Tartu uusimas kinos. Filmi valimine käis meil üsna omamoodi:
1. lapsed oli vaja kindlaks kellaajaks tädi poole viia (st tuli vaadata hilisemaid aegasid konkreetsel päeval),
2. E ei soovinud naistekaid, mina õudukaid ja hullu äksonit. Nii jäi meile see film. Saan vaid öelda, et valik oli üsna hea: sai kõhutäie korralikult naerda, igavaks ei läinud ja lõpp polnud täies mahus ette aimatav. Soovitan vaadata :)

* Eks ikka kultuurilaksu all ;)

Lumine post

Fakt on see, et elu on väga lumine. Hurraaaa. Tuiskab ja sajab ja minu kuivav pesu rõdul on paksu lumekihi all. Raputan aga puhtaks ja toon tuppa tahenema (õnneks on lumest olenemata nad ikka peaaegu ära kuivanud).

Vahepeal toimus jälle nn vorstivahetus: reede õhtu - laupäeva hommik viibised meie 2 puslikut tädi A juures (kus meie herr abikaasaga käisime - räägin hiljem), laupäeva õhtu - pühapäeva hommik viibisid H ja J meie pool. Tegemist palju, söögiisud head, magasid ok .... no mida sa hing veel soovid :)

No ja veel. Suured tänud Signele, kes millalgi ammu rääkis sellest aparaadist oma blogis ja hiljuti andis mulle julgust ka veel msn teel. Et siis .... meil on uus koduloom. Ahhaaa. Ohooo. Looma nimi on .... leivaküpsetusmasin. Nüüdseks 2 korda katsetatud:
1. eile hommikul sepik, mis tuli üsna leiva maitsega. Rohkem leib oleks siis, kui oleksin rukkijahu kasutanud. Mina tegin aga VeskiMati durumjahust.
2. taimeri katsetamine ja puuviljaleib - õhtul panin asjad sisse ja hommikul kell 9 asusime sooja saia sööma. Retsepti sai osaliselt muudetud: näiteks polnud kodus muskaatpähkli puru - asendasin kaneelipuruga, polnud kuivatatud puuvilju - panin koduseid kuivatatud õuna.

Peab tõdema, et katsetamist on veel kuhjaga, aga mina juba rahul. Ehkki olen ka muidu pärmitaigna tegija ja küpsetaja, siis nüüd saab vahelduseks väga lihtsalt ka mõne saia/sepiku/ja loodav väga et leiva moodi asja soojaks hommikusöögiks valmistada.

Palju paisid, lund ja päkapikuootust kõigile :)

Trenn - ujumine

Eile käisime KE'ga esimest korda Auras ujumise algõpetuse kursustel. Et siis lapsed ise läksid, ise riidesse-riidest, ise mulistasid ja ca 1 h pärast toodi fuajees ootavatele emmedele-issidele tagasi. Mjah.
Reaktsioon nr 1: laps on suureks saanud ja saab ise selliste asjadega hakkama.
Reaktsioon nr 2: vees teadja inimese silma all mulistamine teeb kindlasti vaid head. Kohe kindlasti ka siis, kui pärast kursusi ta ujuda jätkuvalt ei oska. Oluline, et ta vees end mugavamalt tunneks.
Reaktsioon nr 3: külm oli. Minul, kes ma õues akna tagant nende sulistamisi piilusin. Pikalt ei tahtnud seista.
Reaktsioon nr 4: neljapäeval läheme uuesti. Ja mitte ainult .... kursused 24 tundi pikad. Nii saan isegi midagi seal oodates kootud?!?
Pildil KE, J, L ja H meie vana kodumaja trepil (vist) viimast korda.

PS. Lasteaiatsükkel meil hetkel 15 nädalat pikaks kujunenud. Seni (suur sülitamine) haigusteta.

Ja näe ... sattusingi hoogu. Teisipidi. St kirjutamislaine.

Aga asjast .... vahest ma mõtlen ilmaasjade peale. Et miks on miski nii ja ei ole teisiti. Või et miks on mõni inimene just selline nagu ta on ja miks ma lasen ennast sellest härida. Kuigi üsna võõras mu jaoks ja peaks suht suva ta'st olema. Aga no näe ... ei saa, pean ikka ohhetama ja ahhetama ja kobisema ja suts mürgine olema. Vähemalt mõtetes. Sest tõeliselt turri ajavad mind inimesed, kes peavad end igas poosis ja võimalusel upitama, rääkima kui edukas/tark/ilus/andekas tema, tema lapsed, tema lehma lellepoeg või kes iganes on, aga ... aga tegelikult on ta täitsa tavaline ja vaat et paljudest nö ei-midagi inimestest oluliselt nõrgemad, rumalamad, labasemad .... Hoolimatusest ei hakka parem rääkima.

Masendavalt palju on selliseid. Õnneks enam on aga enda olemusega tutvunud inimesi, kes ei vaja pidevalt teiste silmi enda peale. Edu elutarkadele!

Ajaloo tarbeks

Täna oli selle aasta suve järel 1. hommik, kus tuli auto vaateväli jääkihi alt välja kraapida. Lapsed rõõmustasid - talv (ja järelikult ka päkapikud) pole enam kaugel.

Sel reedel tuleb Tartu Kaubamaja ostuöö. Kaalun Apollo külastamist. Ehk saab kingitustega algust teha :O

Olla või vähem olla

Mõned nädalad tagasi küsis tore E minult, et kas ma ei blogi enam. Veidi hiljem lisas samasisulise kommentaari hää H. No mis ma oskan kosta .... blogin, oi kuidas blogin, aga seda kõike vaid enda peas. Vaat on selline periood, et nii kui mõtlen, et peaks selle ja tolle kirja panema ja istun arvuti juurde, siis kohe klõps ja vsjoo. St kirjutada ei suuda. Kollaka varjundiga hall periood - mis ikka muud.
Elust-olust: elus olen ja järjest rohkem elusaks muutun. Pika sülitamise saatel tunnistan fakti, et me oleme juba 13 nädalat jutti lasteaias käinud (paar heast südamest antud vaba päeva nende hulgas vaid). Minu jaoks müstika. Seda enam, et L meil 1. aastat aialaps. Aga lasteaias on vahva - saab laulda ja rütmikas käia ja on sõber ja mis kõik veel.
KE-ga saime vahepeal veidi rohkem arstide uksi kulutatud, aga asi laheneb ja järjest paremaks läheb.... käime võimlemas ja hakkame ujumist õppima. Mina ikka ka kaasas igalpool (sellest ka see agar meietamine :)) Et siis poisil lihasnõrkus. Mis aga ei takista tal üldse õppimise vastu huvi tundmast ... ehk siis igal õhtul tegeleme (khmmm-khmmm) matemaatikaga. Sai mingi aeg tagasi 5-6-aastastele mõeldud töövihik soetatud. Justkui valmistume kooliminekuks (mis siis et sinna pea 2 a aega :P)

Niipaljukest siis selleks korraks. Millal uuesti? Ei tea. Vaatame. Millal suudan paar pildiklõpsu teha ja omad napid edasiminekud käsitöö vallas jäädvustada. Motivatsioon selles osas kaduma läinud. Püüan leida, kuhu läks.

Vahepealsesse aega mahtus nii mõndagi:
* möödund laupäeval kogu perega Wall-E'd vaatamas. Tublid lapsed - pidasid vastu, sest saal oli täiesti täis ja film oli mõeldud ehk veidi suurematele (väikeste jaoks jäi tegevust natu väheks);
* et meie ülitore tädi kutsus puslikud enda poole ööseks, siis sai laupäeva õhtul veel kinos käidud - herr abikaasaga Muumia: Draakonkeisri hauakamber. Üsna oodatava sisu ja lõpuga, aga mõnusalt vaadatav. Kojutulemisse mahtus veel ka tartuffilt läbi põikamine ja kuuvarjutus.
* pühapäev - natuke muud ja palju marju. Ikka punaseid. Sõstraid. Ja olgugi, et neid jäi paar põõsast veel, siis selleks aastaks küll. Sest 1. ma ei viitsi enam mässata ja 2. meil on üle 30 l puhast ja ca 5 l kiiremini realiseerimist ootavat mahla.
* 2 päeva tööl möödusid siuh-säuh. Mitmete asjaolude tõttu mõtlen, et ehk teen isegi katset. Töötada vahel kodunt. Mitte iga päev, vaid vahetevahel (päevadel, mil on vaja omaette nikerdada). Selliseid päevi juba minu töös jagub. Proovida ju võib.

Aga nüüd jutud jätta ja maratoni jätkata. Kudumaratoni, sest olümpia hakkab lõppema.
Jeee-jeee-jeee, suur aitäh Kanterile ning Jaansonile ja Endriksonile fantstiliste elamuste eest!

Kultuuri- ja olemislaksust

Nagu A juba rääkis, käisime läind esmaspäeval tartuff'i raames vaatamas esimest täispikka setokeelset filmi "Taarka". Uskumatult palju inimesi oli kogunenud raekoja esisele platsile. Esmalt kirmaskile ja seejärel filmi kaema. Mina jäin kogetuga rahule. Eelkõige just seetõttu, et sai nähtud-kuuldud. Kui mõningad puudused välja tuua siis:
* puhteestlastest näitlejatest tingituna oli seto keel kohati selline, et vajasin eestikeelsete subtiitrite lugemist;
* kui film räägib ühe inimese elust, siis minu jaoks jäi Taarka elulugu segaseks. Hiljem siit-sealt lugedes sain infot juurde, mis osaliselt ei kattunud filmisnähtuga (a'la tal sündisid tõesti kaksikud, kuid kaksikud-tüdrukud, kes mõlemad surid; filmis aga jäi ellu 1 kaksikutest - poiss);
* kas sellise ajaloolise hõnguga filmi juures peab olema nii pikki seksistseene ja roppe väljendeid?
Nendest ja ehk veel mõnedest minu jaoks häirivatest punktidest hoolimata oli filmi tegemine suur ja oluline töö. Väga meeldis näiteks Tõnu Oja, kes mängis Vassili rolli just sellise mõnusa olemisega äärmiselt usutavaks. Ka Siiri Sisaskis ei tulnud pettuda - jätkus tal suurepärasele laulmisoskusele juurde ka üsna ehtsat leelotaja võhma, mis tugeva häälega laulmise ja liikumise juures oluline on.

*************

Eilne õhtu oli aga hoopis teistsuguse laksuga - herr abikaas võttis kodus ette ühe pikemat aega mida iganes oodanud tegemise, mille raames oli kodu üsna tugevat lakihaisu täis. Meie tore tädi A (tänud taaskord ette-taha-küljepeale) võttis lapsed öömajale ning meie (vanakesed) tegelesime "kodu korda"-projektiga. Lisaks avastasin, et ei-ei-ei .... L kampsun ei tule selline nagu meeldiks, harutasin omajagu valmiskootud üles ja alustasin taas. Hull eit - ma tean.
Uute hullusteni - kallid kaaskondsed!

Olümpiaraport nr 1

Olümpia 3 (tegelikult minu jaoks küll 2) päeva jooksul sai:
* pitsrätik - kootud 1,5 mustrikorda. Jäänud seega 4,5 mustrikorda+servamuster+venitamine.
* L top - puutumata seisus
* L kampsun - 5 cm kehaosa kootud.

*************

Aga lasteaiast siis niipalju, et täna jäi meie KE aias haigeks (vist palavik, paha olla - oksendamine); L aga olevat endale uue sõbra leidnud ning pärast minu kohalolekut hommikusöögi juures terve päeva rõõmus ja rahul olnud.

Olümpia igas mõttes

No et asi veel huvitav-keerulisem oleks, siis andsin oma käpakese. Õigemini vist isegi 2. Olümpia haardesse. Ehk siis andsin kogu kudumaailma ees tõotuse, et lõpetan pistssalli ja Laura topi ning lisaks koon lõngaülejääkidest minu elu esimese raglaani (samuti Laurale, viimane ka IT kuduolümpia raames). Ohhohoooo. Päev otsa varraste teritamist ja siis läheb lahti.

Helesinine unistus tahab loota, et saan aegajalt ka edasiliikumist näidata. Kuidas aga aja/tahtmise/viitsimise/saamise suhtega sel perioodil on - eks seda näeb.

Vihmas

Vihmane periood meid tabanud: täna ja eile ja üleeile. Õnneks üleeile mõistlikult ning saime sõdurpoisil M külas käidud. Kuperjanovi ÜJP-s. Lahe. Ja tubli M, kes ka terviseprobleemidest hoolimata on kogu hinge ja füüsisega asja juures.

Enne vihmatamist sai maalt mõned punasesõstrad korjatud. Mõned panged. Ja nüüd paar õhtut-ööd mahla tehtud. Ehk siis 16 l keldrisse talve ootama ja 5 l keldrisse-külmkappi lähimal ajal tarbimiseks. Tänane kohustuslik menüü: mannavaht punasest sõstrast :)

Ja see ei ole veel kõik - kui ilm võimaldab, siis saaks veel samapalju marju sisse teha. Või 2 korda sama palju.

Meie käime lasteaias

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peab alustama sellest, et meie L sai juba märtsis 3-aastaseks. Ja suured lapsed (mida 3-a ju on) käivad teadupäralt lasteaias. Küll need kevad ja suvi olid ikka pikad sel aastal. Ei jõudnud ega jõudnud ära oodata, mil tuleb maagiline 4.august, kui saab juba suure lapse kombel lasteaeda minna.

Täna meil siis 2. päev lasteaias. Õnneks alguses koos vennaga ühes rühmas, hiljem eraldi. Eilne naerusuu ei olnud ka täna kadunud, sest no kuulge ... seal nii palju asju ja tehti ringmänge ja muidu vinge ju. Homsest proovime lõunaund ka juba.

Pildil ikka meie L üht minuheegeldatud mütsikest proovimas.

Saalomonirätik lillereaga

Eelmises postituses mainitud õlarätik sai lõpetatud. Mõnusalt lihtne, hea heegeldada ... väga pehme-mõnus ümber võtta. Kasutaks või isegi, aga näe endal juba sarnaseid iluasju olemas ja kasutan suht vähe.

Rätik hetkel oksjonil.

Mõõdud: pikem külg - 160 cm, lühem külg - 104 cm
Materjal: Mohair (50 g/145 m; mohäär/akrüül); kodusest varust
Heegelnõel: nr 4
Lõngakulu: rätik - 50 g, natuke narmastele lisaks ning natuke tumepunast lilledele ja narmastele

Ribastunud

Katkikatkutud tunne on mul - tahaks seda ja toda ja kolmandat ja viiendat, aga ei suuda plusse/miinuseid lahti mõelda ja otsustada.
(põhiliselt seoses kolimisega) olen leidnud käsitöö soolika üles. Soolikas aga sõlmes - tahaks teha uusi asju, tahaks ühineda Ravelympics 2008 projektiga, tahaks ... oh kus tahaks palju asju.
Aga ei saa. Urrr. Sest võtsin püha kohustuseks oma megavarud ja -mõtted veidi korda saada. Ehk siis lõpetan poolikuid asju ja uut lõnga koju ei too!!! Karmid reeglid - ma tean. Ise panin ju. Distsipliin ennekõike. Ja kõige selle sees otsustasin raudkindlalt, et L kampsun peab tulema raglaanlõikega. Pole elus ühtki sellist kudunud. Nüüd loen ja tudeerin ja olen hetkel alt-üles kudumise valinud. Tundub vähem magic. Aga enne lõpetan 1 õlarätiku ja 1 pontso.

Lugesin üle pika aja veidi omeenda blogi. Teiste omi loen iga päev (või noh siis kui uus postitus tuleb), aga enda oma suurt mitte. Kuigi vahel peaks/võiks. Meenutamaks, mis kuidas läks ja mis tunded olid.
Tänased tunded igasugused: vana korter on ajalugu (rahulikku elamist uutele asunikele), uues korteris paar nädalat sees elatud. Mis aga ei tähenda, et kõik seal korras oleks. Nii mõnigi kott ja karp tahab veel lahtisorteerimist. Tasapisi-tasapisi.
Lapsed on vähemasti igati rahul - magavad oma uues voodis rõõmsalt ja rahulikult ning suuremate intsidentideta. Magamistuppa sai küll toodud oma vana voodi, aga uues kohas tundub see oluliselt laiem :) Ehk siis veidi veel ja elu nautima.
Möödund nädalavahetusel võtsime A-ga ette taas Petseri-retke (nii nagu aasta tagasigi). Väga mõnus-turgutav oli. Palju toredaid inimesi, nii mõnedki juhuslikud kohtumised tuttavatega, õhtuks valutavad jalad :) Pühapäeval Mõla kirikusse maanteelt kõmpides olin jube kindel, et 1 kohast saab otsemat teed kohale. Tulemus: tee kadus ära, ronisime pikas märjas rohus kingad näpus kuni õnneks leidsime veel mingi rajakese. Kohale me jõudsime ja nalja sai :) Lapsepõlvemaitselisi metsmaasikaid leidsime ka. Ja vihma saime kuhjaga.

Kui sa kolid, siis vaata ette

... et end ära ei rebesta. Nagu mina. Supertädina jooksin pühapäeval kottide, kapiuste ja millega iganes 5. korruselt alla-üles x+y korda (on meil ju vana ja uus korter mõlemad liftitus majas 5. korrusel). Eile ärkasin ja imestasin, et näe .... tegija ..... pole miski haige ja puha. Kuni tööl surema hakkasin - sellist kõhukinnisust pole mul viimase 3 a jooksul raudselt olnud. Ei aidanud ei ussi-, ei püssirohud. Kui lõpuks hakkas olukord sutsuke normaliseeruma, siis oh seda õndsus- ja väsimustunnet.
Nüüd siis vesi-puuviljad-kiudained dieedil. Täna pakutakse tööl õnneks suppi. Loodetavasti midagi mõnusalt lahjat.

Taas tööl

Selle korra pikem nädalavahetus taas üle elatud. Mõnusalt tiheda graafikuga. Algas kõik juba
reedel, kui me kallis sugulane Kristjan põhikooli lõpetas. Tubli poiss :) Meie osaks oli natuke igav ja natuke huvitav aktus, käpa surumine/pildistamine ja sääskede söötmine/jalgpalli mängimine/hää ja parema mugimine.
Laupäev - idüll kuubis. Veidi rändamist (surnuaial ja poes ja külas), lapsed liivakastis ja metsatukas mürgeldamas, mina rõdul piilumas/sokki kudumas. Õhtul suur väsimine ja magama kukkumine.
Pühapäev - issi leidmine Võru bussijaamast, Vastseliina laat, vihmasabinaga võitlemine (vihm jäi peale - meie saime märjaks), uute teede läbimine (polnud enne seda trajektoori roolis läbinud), möllamine ja saun H&J mamma-papa pool.
Esmaspäev - hommik mõnusalt päikseline ja soe (taas surnuaias lilli istutamas ja poes ja muidu hulkumist), vihmast tingitud unisust terve perega pikalt päevaund tegemas, taaskord H&J mamma-papa pool jaanitamas (grill ja lõke, vihm ja päike, sääsed ja mudalased, kummiku viskamine ja köievedu)
Teisipäev - maasikad-maasikad (nii suhu kui sügavkülma), pikk rännak läbi maakodu praegusesse kodusse, koristus-sorteerimine, uues kodus koristus-uste lihvimine, õhtul mitme ajakirja ("Miki-Hiir" ja "Karupoeg Puhh") lugemine mõnusa une alguseks.
Kolmapäev - rõõmsalt tööl. Ja õhtu planeeritud lakkimise-sorteerimise tarbeks. Sest varsti me läheme ja oleme mujal.

Viis küsimust

Lapiliisu arvas, et mina võiks. Vastata. Ok-ok siis :)

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.
Tõlge maakeelde Oravakeselt.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Aasta oli siis 1998? Hmmm. Lõpetasin 4. kursust, kuid ei lõpetanud ülikooli. Olin (kui mälu mind ei peta) loobunud oma ühest kodakondsusest ja seeläbi oli piiriületamise keerulisemaks muutunud. Mis aga tähendab, et olin suhteliselt kodutu (kord siin, kord seal).

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
- Koristada-kolida-remontida ..... appi kui kõrini sellest juba on
- Nuputada, mis õhtul süüa saab (ja siis lõpuks see ka valmis teha)
- Tänastel tähtsatel kohtumiste ellu jääda
- Koolilõpetajatele kingitusi osta (tegelikult vaja enne välja mõelda, et mida osta)
- Tüütu tehniline dok lõpetada (nö riigitöö teema)

3. Lemmiksnäkid?
Ei teagi täpselt. Oleneb aastaajast ja oleneb kõigest muust. Ehk siis maasikad, õunad, arbuus, mahe šokolaad. Vahel luban endale ka hallitusjuustu. Soovitavalt sinihallitus :)

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
1. maksaks kõik laenud ära
2. aitaksin ema ja õde ja venna lapsi.
3. viiks mõne oma unistustest ellu. Neid ju palju. Oi kui palju.

5. Kohad, kus oled elanud?
Petseri, Tartus Tiigi ühikas, Tartus Pärna tn ja nüüd võib varsti öelda, et Tartus Pikk tn