Uskumatu elamus

Käisime täna KE-ga kinos. No mida ikka kui Lottet vaatamas. Lahe. Alles nüüd käisime, kuna ootasime suurema rahvamurru lõppemist. Film oli hea (nagu te kõik juba teate niikuinii), küll aga KE-le liiga .... no ei teagi öelda ..... väsitav kohe kindlasti. Sest praegu (koju jõudes) jäi mittemagaja mees magama.

Ja nüüd .... olen mina ..... täitsa üksi .... rahus ja vaikuses. Täitsa uskumatu tunne tekkis. Ei tea mida kohe peale hakata. Pole ma ju sedasi 105 a olnud vähemalt (L on hetkel issiga maale komandeeritud).

Arvake ära, mida ma suure vabadusega peale hakkasin? Heheheee ... koristama hakkasin :O Seda mis enne pooleli jäi. Ja kohe kindlasti jääb mulle veel aega niisama vahtida, KE padi ära lõpetada, .... jeerum küll. Tegudele!!!

Nädal

... möödas. Teistsugune nädal. Teistsugune, sest olin kodus haigusehel. Põdesime ringiliikuvat "palavik üheks päevaks" haigust. Ehk siis olin pesakonnaga kodus. Kuidas oli? Mõnus! Oli aega natuke toimetada, oli aega mõelda. Kui nüüd neid mõtteid saaks kuidagi ka tegudesse suunata. Et elu paremaks muutuks. Kasvõi natukenegi. Hetkel kuidagi liiga segane see. Minu jaoks vähemalt.

PS Aga õnneks sain ka veidi enam käsitööd teha. Pildid saan ka loodetavasti millalgi teha/arvutisse toimetada. Ettevõtmise asi teadupäralt.

PSPS Järgmisel nädalal võtan end vabaks. Kasvõi üheks päevaks. Ja pagen messile. Tule sina ka ;)

(H)äda vajab (h)äbenemist

Täitsa lootusetu: poolikud tööd kuhjavad kodu, aga mida mina tegin? Jajaaa - ostsin lõnga. Aga neid oli VÄGA VAJA!!! Tegelikult ka. Tütretirtsu mütsi ja poisile lasteaeda padja jaoks. Ja nüüd tõotan (igaks juhuks mitte väga pühalikult), et esmajärjekorras teen need asjad ära ja siis hakkan poolikuid asju lõpetama. Liiga palju (ikka väga liiga palju) neid mul tekkinud.

Kommenteerin minu poolt kotivahetuse raames saadetud koti uuele omanikule: täitsa häda kui inimene, kes üldse õmmelda ei oska, hakkab õmblema. Veel hullem - masinal. Aga millalgi (mitte just väga lähitulevikus) õpin ka õmblema. Võibolla. Kui julgen. Kuigi peaks.

Pesakonnast

******

Laura saab peagi 1 a ja 6 k vanaks. Kuna me köha-nohu-röga-jama haiguse tõttu arsti juures käisime, siis sai tütretirtsu natuke mõõdetud ka. Niisama. Igaks juhuks. Arsti rõõmuks. Ja et emme teaks kui pikka kombet otsida ;)
Tulemus:
kaal - 12 kg
pikkus - 87 cm
pea - 49 cm

******

Teeks paar risti seinale:

• Laurale meeldib ise süüa, eriti kahvli või lusikaga. Kahvel on meil nii ja naa (st kui appi tuleb oma käeke, siis saab ka kahvli otsa rohkem :)). Lusikaga putru süüa aga õnnestub väga hästi. Kohe rõõm ja lust vaadata. Juba seetõttu, et laps sööb ja et laps sööb putru.
  
• Karl Erik oli paar kuud üle 2 a kui ta hakkas iseenesest (minu eelnevad katsetused läksid luhta) potil käima. Olin rahulik, et ega plikatirtugagi siis teisiti läe. On ta ju "mina potile vaid sekundiks istun" meeleolus. Nüüd aga (lambist, ikka lambist) on ta kakale küsima hakanud. Ja kui kiirelt tegutseda, siis saab selle ka potti püütud. Hurraaa ma ütlen. Jääb vaid järgmist lampi (loe: pissimise küsimine) ootama jääda.
  

******

Härra poisinaga on aga kavalmees/laiskloom: kodus pole laps üldse võimaline ise sööma, riidesse panema. Kui aga "küll ma olen väike väeti" hoog üle läheb siis sööb nagu vana tegija ja riidedki saab selga pusitud (va nööbid, nöörid). Hmmm.

Jälle rikkam

... ja õnnelikum. Et mispärast? Tutsik saatis mulle raamatu. Tegemist 2001 a Linda Elgas'e "Haapsalu rätikud". Minusuguse kollanokale rätikute alal oli see raamat väga teretulnud. Konkreetsed näited, mille läbiproovimisel võiks katsetada juba komboneerimist. Vaat kui palju on õnneks vaja ;)

Neljapäeval ja esmaspäeval rändan marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu. Mis tähendab, et mul on neil päevil 5 tundi kuduaega. Hmmm. Tuleb poolikute asjade kuhjas revideerida, mis on mõnusad just bussis tegemiseks (st pole vaja pidevalt mõõta ning pole liiga suur). Seda ma parem ei maini, et mu poolikute asjade kuhi kahanemise asemel kasvas. Niigi häbi juba :S

Oli siis seda vaja?!?

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest päevast, mil ma hakkasin lugema seda ja seda. Eriti oluline on päev, kus tõstatati taas üles see ja sama siingi. Üritasin (ausõna üritasin) olla iseloomuga inimene, aga tuhkagi. Igatahes on mul kodus nüüd 5 tokki elevandikarva ja 5 tokki sinakat. Imelik on asja juures see, et isegi ideed on olemas. Mis aga tähendab, et ilusad plaanid on totaalselt sassis.

Mõnikord peab vedama ka ....

... läksin (täitsa palavikulise pea otsuse tõttu) R-kioski juurde, ostsin Summ-pileti ja võitsin 25 eeku. Assa sade! Ei mäletagi millal olen loteriiga võitnud (äkki ei olegi :O). Nüüd ei tea, mida selle võidetud summaga peale hakata. Osta veel 2 piletit ja 5 krooni eest lastele kohukesi või panna panka või laristada lihtsalt maha. Või osta 1 tokk lõnga :O

Selle nädala märksõnad

1. Laurale määrati AB-kuur (issi unetud ööd jätkuvad)
2. Mina jäin haigeks (enesetunne on läbihigistatud ja loll)
3. KE-l täna hommikul jälle midagi nohumoodi
4. Sain töökaaslastelt superkingituse (LiannLõngade kinkekaardid :))))))) - siiani imestan, kuis neil küll nii õige idee tuli
5. Sain teada, et poja ka lasteaias ei ole plötserda (loe: joonista/vooli/kleebi) ... ja kessee ikka süüdi kui mitte mina (ju siis ei tegelda lapsega piisavalt)

Aga elu on jätkuvalt ilus! Onju?

Vana, aga püsimatu

Hakkasin ma siin (nüüd siis vana kõbina - loe: aasta vanemana) mõtlema (karm ettevõtmine) ja avastasin, et asi on käest ära. Minu käsitöötegemised nimelt. Tuleb mõte -> vaja alustada, tuleb uus mõte -> vaja alustada, tuleb ... Ja nii on mul 5 aktuaalset lõpetamata asja:
1. sokivahetuse sokid
2. kootud pontso
3. sõrmikud
4. peeeeenikesest niidist sall
5. sai ostetud lahe lõng pontso jaoks, aga ei tule ideed (katsetanud, harutanud olen korduvalt)

Niisiis järgmise nädala plaan:
E sokid
T sõrmikud
K pontso (kui Tallinna-reis, siis sokid lõpetada)
N sall
R katsetan uut pontsot


Minu mõttevälgatusi arvestada võib plaan täielikult muutuda, aga äh temaga. Plaanid ongi ümberplaneerimiseks.

**ronib vaikselt salli katsetama**

Mina tahan

1. et ma saaksin ise otsustada, kus ja kas ja kui palju ma oma sünnipäevast välja teen ning et äraütlemisega seotud inimesed ei saaks asjadest valesti aru (igavene häda);
2. et mulle ei kingitaks tilu-lilunaid. Üldse meie perele. Neid on juba LIIGA PALJU!!! Kui keegi kinkida tahab, siis raamatuid, kinkekaarte. Mõni üllatuskink on ka teretulnud, aga kui neid üllatusi on liiga palju, siis ..... jälle jama :S
3. et ma saaksin oma sünnipäeva mujale tõsta, sest juba mitu aastat on justnimelt sel päeval/sel perioodil mingid jamad (põhiliselt tervisega seotud)
4. et selle aasta see periood juba lõppenud oleks.

Kotivahetuse kott käes

Selline ta on. Super - kas pole? Kui ma koti pakist välja võtsin, siis nägin kõigepealt ilusat punast velvetit ja mõtlesin, et ohhooo - täitsa minu värv. Kui ma aga nägin kõiki neid litreid, lilli, sära ja sätendust, siis mõtlesin, et hmmmm - kas ma julgen sellisega käia. Aga kõik, kes mu uut kotti näinud on, kiidavad ja imestavad, et kust sa küll selle saanud olen. Hehheeee! Suured tänud tegijale! Supersuure töö oled teinud!

PS Kotil on vooder, sees taskuke, minu jaoks väga parajate sangade ja paraja suurusega. Nüüd nuputan, milline kinnis talle külge kombineerida, et lastega rahmeldades autos vm midagi juhuslikult välja ei pudeneks.

PSPS Pildid on mitte just eriti õnnestunud, sest
1. punase pildistamisega on teadagi kuidas;
2. olen kroonilises ajahädas ja tahtsin kiiremini saada pildid siia üles, ehk et tegin vaid kümmekond pilti, millest parimad välja valisin.

MA-SEN-DAV

Lastel algas kooliaeg. See on nii tuntav, et hullemini lihtsalt pole võimalik. Tuntav ka mulle, kellel pole kooliealist last. Et kuidas? Ummikud, ummikud ja veel hullemad ummikud Tartu linnas kui tahad kuskile kella 8 paiku liikuda. Hullumaja kuubis. Homme peame igatahes hiljemalt 7.30 spurtima. Siis saame vast 1 ummikus sitsimisega hakkama. Täna oli neid 3 :S Ja kõik parajalt pikad :S:S

US-KU-MA-TU!!!

Heegeldatud komplekt pliksule

Vaat selline nägi meie Laura selle suve tähtsamatel üritustel välja. Kleidi seelikuosa- ja kotimuster pärit Novita selle aasta suvisest numbrist. Suured tänud Annelile, kes õmblustöid teostas (kleidi seelikuosal ja kotil on voodrid).
Hästi lihtne, aga minu arvates superarmas. Enda tehtud ikkagi ;)

Materjal: TopTex Sarah (50 g/165 m). Kulus - no ikka kulus. Aga mitte väga palju :)
See lõng on tohutult tänuväärne - jätab mõnusa läike ja peidab ära veidi äpardunud heegelduskohad.

Minu esimene .... pontso

Suve kõige palavamate ilmade ajal heegeldasin mina pontsosid. Tellitud. Ja just täpselt pildi järgi tehtud. Kuigi nad on väga lihtsad, oli tegemine mõnus.
Materjalideks:
1. pontso - Steinbach Wolle Tweedy (10% alpaka villa, 35% polüakrüüli, 45% villa, 10% polüamiidi. Tokk 50g/ 110m); kulus päris palju, aga tuli mõnusalt paks ja soe.
2. pontso - Bergere de France (50% tencel, 50% akrüüli. Tokk 50g/150m; kulus veidi üle 2 toki).
Kuna pontsod polnud minu mõõtu, siis ei hakanud enda selgas pilti tegema - seda oleks olnud üsna kentsakas vaadata :)

Mõnikord on nii, et asjad käivad omasoodu. Sinust sõltumatult. On see hea? On see halb? Kohe kindlasti mõlemat. Aga üks on kindel - inimesel on jälle millele mõelda. Eriti heale. Mis aitab minna edasi. Muretumalt. Mõistusega. Tunnetega. Uue jõuga.

Lasteaed on uskumatu koht

Ma kohe üldse ei julgenud enne kirjutada. Tundsin, et igaks juhuks ei tohi/ pole õige/ ootame veel. Nüüd aga juba natuke julgen. Millest? Eks ikka lasteaiast.
Täna on Karl Erik lasteaias 6. päeva. Plaanisime, et 1.nädal ollakse lõunauneni ja 2. nädal vaatame, mis saab (meie= mina ja Jaagupi emme).
1. nädal möödus uskumatult. Ei ühtki pisarat, ei ühtki jonni. Reedel jäin poja soovil veidi kauemaks, aga hommikusöögi ajal saime kokkuleppele, et emme nüüd läheb.
Täna hommikul, aga hakkas poiss kurtma ... tema ei taha minna, kõik tudivad jms Ilma jonni ja nututa, kuid veidi kurvalt. Arusaamatuks jäi magamise osa, aga nii ma selle jutu tol hetkel pooleli jätsin. Lasteaias pakkus kasvataja, et jäägu nad lõunaunele. Meie veidi kahtlesime (sinine esmaspäev ikkagi). Kasvataja arvas, et minu mittemagaja poiss võiks küll jääda, kuna ta on varem huvi üles näidanud. Ja .... uskuge või mitte .... poiss, kes pole juba üle 1 a lõunaund maganud, tudib praegu lasteaias koos teiste lastega. Ja ei miskit probleemi. Ja emme istub tööl tuuduluudu näoga. Hohoooo!

Unise ilma mõtted

• Vahepeal on nii, et mõnele kirjale ei taha kohe vastata. Eriti kui kiri teab mis ilus ei ole. Sageli kirun ennast, et no mida venitada. Aegajalt on aga venitamine kasuks - ajaga läheb peas nii mõnigi asi paika ja spontaanselt kurja kirja asemel õnnestub rahulik ja mõistlik vastus anda.

Vanadus mõjub mõnele asjale hästi!!!

• Mõtlen, et kuhu see aeg küll kaob. Et lapsed juba nii suured on, et ma pole juba nädal aega siia kirjutanud, et ma pole suutnud mitu nädalat oma pilte korda teha. Ehk aitab selleski vanadus ja kogemused?

Lasteaed

Karl Erik läheb esmaspäeval lasteaeda. Päris 1. korda. Mida see siis tähendab?
1. tuleks kapid, riiulid, sahtlid läbi tuuseldada ja teha selgeks, mis meil veel riietest puudu on; üks on kindel - uusi tosse on meile vaja, kuna superjalg viskas suve jooksul ikka nii mõnegi cm juurde;

2. arsti juures käidud, lasteaia jaoks tõend olemas. Minu silmis puhas formaalsus. Nii nagu ka mõõtmine/kaalumine. Kaugelt vaadates saab juba igaüks aru, et ta on pikk poiss. Mis sest mõõtmisest :) (tänased andmed: viimast päeva 3 a 5k poiss 19 kg ja 106 cm - ime ka, et ma teda eriti tõsta ei jõua)

3. meeleolu on üles köetud. Eriti KE oma. Ta juba mitu nädalat on valmis aeda minema, aga näh - kinni. Minul aga väike mure L pärast - 109% olen kindel, et ta hakkab meiega sinna kaasa kippuma. Tee nüüd nii väikesele selgeks, et tema ei saa sinna minna :S On ta ju harjunud igalpool koos vennaga olema.

Aga mina? Mina olen ka positiivselt meelestatud, kuigi pole kunagi lasteaias käinud. Aga teades oma last, kes väga tahab inimestega suhelda, tahab seltskonda, arvan, et aed teeb head. Sellises vanuses juba kindlasti. Oma vaimu olen ka mõningaseks tagasilöögiks ja tõbideks valmis seadnud. Aga me saame hakkama.
Mis aga meie L-st saab - see on juba teine lugu.

Töö ei lõpe iial

Aga see on ju väga hea. Vaat kui kole oleks olla kui tööd poleks. Oleks ju?
Nii ka käsiTÖÖD. Mis teha, kui inimene ei suuda rahulduda ühe asjaga. Oi ei. Tal on vaja .... hmmm .... kolme. Ehk siis minu hetkel tegemises olevad tegemised:
1. jakike tellimustööna (motiivide kokkuõmblemine sakib :S)
2. poja triibusokid (Karl Erik läks pöördesse, kui nägi, et emme ta eelmise talve lemmiksokke tugevasti suurenenud jalale taaskord koob)
3. isetegijate kotivahetuse kott. See tundus mulle nii laheda ettevõtmisena, et lausa pidin osa võtma. Ärevusega teen kotti (et kas omanikule meeldib) ja ärevusega ootan oma kotti (et kas on minule sobiv). Jõulud saabuvad sel aastal varem :P