reede, september 08, 2006

Mina tahan

1. et ma saaksin ise otsustada, kus ja kas ja kui palju ma oma sünnipäevast välja teen ning et äraütlemisega seotud inimesed ei saaks asjadest valesti aru (igavene häda);
2. et mulle ei kingitaks tilu-lilunaid. Üldse meie perele. Neid on juba LIIGA PALJU!!! Kui keegi kinkida tahab, siis raamatuid, kinkekaarte. Mõni üllatuskink on ka teretulnud, aga kui neid üllatusi on liiga palju, siis ..... jälle jama :S
3. et ma saaksin oma sünnipäeva mujale tõsta, sest juba mitu aastat on justnimelt sel päeval/sel perioodil mingid jamad (põhiliselt tervisega seotud)
4. et selle aasta see periood juba lõppenud oleks.

4 kommentaari:

KK ütles ...

Igaks juhuks soovin õnne ikka ka:), ükskõik kui jama see päev siis tunduda võiks.
Aga muus osas olen täiesti nõus.

Aet ütles ...

Palju õnne jah :)Mul pole kombeks oma sünnipäeva pidada ja enamus on sellega aastate jooksul leppinud, ainult paar paremat sõbrannat "trügivad" külla, aga ka mina olen sellega aastate jooksul harjunud ja leppinud :)Aga tilu-lilu vastu aitab wishlist, kui on ikka selge nimekiri soovidest, siis ei sobi ju midagi nimekirjavälist eriti kinkida :)

Terje ütles ...

Virtuaalseid õnnesoove ikka võtad vastu? Need ei võta eriti ruumi ka. Palju õnne

Sehkendaja ütles ...

Mina olen kõigile öelnud, et toogu süüa-juua! Nii hästi mõjub. Õde tõi nt kala - tegime uhke ahjuroa kohe sünnipäeva puhul. Teised toovad pudelikesi veiniga. Minu arust täitsa arusaadav. Ja üks mu tuttav ütles, et kõige parem kink on see "mis otsa saab". Olgu see siis sigarett, sigar, pudel, söök, kinkekaart, teatripilet või mis iganes.