teisipäev, september 19, 2006

Pesakonnast

******
Laura saab peagi 1 a ja 6 k vanaks. Kuna me köha-nohu-röga-jama haiguse tõttu arsti juures käisime, siis sai tütretirtsu natuke mõõdetud ka. Niisama. Igaks juhuks. Arsti rõõmuks. Ja et emme teaks kui pikka kombet otsida ;)
Tulemus:
kaal - 12 kg
pikkus - 87 cm
pea - 49 cm

******
Teeks paar risti seinale:
  • Laurale meeldib ise süüa, eriti kahvli või lusikaga. Kahvel on meil nii ja naa (st kui appi tuleb oma käeke, siis saab ka kahvli otsa rohkem :)). Lusikaga putru süüa aga õnnestub väga hästi. Kohe rõõm ja lust vaadata. Juba seetõttu, et laps sööb ja et laps sööb putru.
  • Karl Erik oli paar kuud üle 2 a kui ta hakkas iseenesest (minu eelnevad katsetused läksid luhta) potil käima. Olin rahulik, et ega plikatirtugagi siis teisiti läe. On ta ju "mina potile vaid sekundiks istun" meeleolus. Nüüd aga (lambist, ikka lambist) on ta kakale küsima hakanud. Ja kui kiirelt tegutseda, siis saab selle ka potti püütud. Hurraaa ma ütlen. Jääb vaid järgmist lampi (loe: pissimise küsimine) ootama jääda.
******
Härra poisinaga on aga kavalmees/laiskloom: kodus pole laps üldse võimaline ise sööma, riidesse panema. Kui aga "küll ma olen väike väeti" hoog üle läheb siis sööb nagu vana tegija ja riidedki saab selga pusitud (va nööbid, nöörid). Hmmm.

2 kommentaari:

Maret ütles ...

Musklite seisukohast ei kurda jah eriti. Aga potilkäimisega on meilgi nii, et kuni 1 a oli väga tore, aga siis polnud üldse aega potile istuda. Kui siis jälle mingil ajal iseenesest see huvi tekib.

Anonüümne ütles ...

Vahva, et Laura nii osavalt sööb! Olen oma poisi vist natuke ära hellitanud, et ta iga toitu veel ise ei oska süüa.. Samas, ta nõuab nüüd üha enam kahvlit või lusikat enda kätte, niiet ehk saame vähemalt 2-seks saamise ajaks tema söömisega ka järje peale.
Mulle meeldib väga vaadata, kuidas Mihkel puha ise suurest tassist joob. Tõenäosus midagi maha loksutada kahaneb iga päevaga. Viinamarjamahla puhul assisteerin teda siiski igaks juhuks, aga kui puhast vett joob, siis pole ju probleemi, kui oma riietele natuke tilgutab.
See on tõesti suur asi, kui laps ise annab potile mineku soovist märku. Kui Mihkli potitamisega alustasin, siis ei seadnud talle mingeid nõudmisi ja kui ta esimest korda potile küsis, oli see suur kergendus. Et ta ei pea mingite Pampersi Instituudi "standardite" kohaselt olema teab kui vana, et ise potile tahta.