Hommikul kodunt väljudes mõtlesin kõiksugu asjadele, millest siin kirjutada, aga kus mul siis miskit meelde jäi või?:S
Siiski - tänan juhust ja õigeid inimesi, et hetkel mu töökoht kodunt 10 min jalutusteekonna kaugusel on. Täna pidin olude sunnil 8-8.30 vahel bussiga linna teise otsa liiklema. Jeeee:S Ühe peatusevahe sõitsin pea viltu (pidin seisma marsakas ukse juures, kus aga katus viltune = olemine madalam). Aga kohale jõudsin. Olgugi, et kael praegugi veel imelik :P
Hetkel on poja vaieldamatud lemmikud Laura sarja raamatud. Neid meil esialgu 3 olemas, aga palju rohkem ei julgegi soetada - neid raamatuid võib praegu nõrkemiseni lugeda. Kuna raamat räägib õekesega samanimelisest tüdrukust, siis oh seda nalja:) Ka on plikatirts tähelepanelik ja kuulab, et ..... noh - mis on? Mida te jälle minust räägite?
Plikatirts meil aga asjalik on. Eriti siis kui uneaeg peaks tulema. Siis vaja mürada ja nalja teha ja ronida ja .... ma ei teagi mida veel. Naljakas on mõelda, et inimesekene alles 8-kuune, kuid jälgib ja ka natuke järgib kõike. Näiteks: vennal komme meie suurel voodil kukkerpalli teha, teki alla peitu pugeda ja muidu mürada. Eile aga märkasin, et nii kui tüdruku meie voodile panin, nii hakkas ta naerukilgete saatel ronima ja tekiga maadlema ja ..... venna mis venna.
Mis siis veel saab, kui ta juba aastane on:)