Panen kohe igaks juhuks kirja - ehk siis jäävad asjad normide piiridesse.
1. Hommikul siba-siba bussile. Kõik kenasti, kuni oli soov bussilt maha saada. Läksin kenasti 1. ukse juurde (saan aru jah, et oli vale otsus) - juht uksi ei avanud. Kiirelt KE-lt käest kinni ja keskmise ukse juurde - juht sulges uksed. Krrrr ma ütlen. No ei näinud ta muidugi. Õnneks mu suht kõva häälega ja kurjalt hüütud "Ehk lasete meid ka maha? Aitäh!" peale avas uksed.
Edasi lonkides tabas tunne, et see oli alles algus.
2. Poiss kenasti lasteaias ja mina tööle kõndimas. Mõtlesin, et lähen täna teisest uksest sisse (saan aru jah, et oli vale otsus). 2 sammu astumist ja sahaaaaa - kingal konts alt. Ei no tule eile meile. Lonkats-lonkats sai siiski 5. korrusele ronitud ja suht sirge seljaga varajastest kolleegidest möödutud. Diagnoos kingale - pole mõtet parandada. Jumal tänatud, et mõni aeg tagasi mul ühed teised kingad NATUKE katki läksid ja nood tööle jäid. Nüüd mul valida väga ja natuke katkiste kingade vahel.
Kõik. Nüüd istun 1 kohal ja töötan. Ja ei tee midagi uut. Igaks juhuks. Ja ootan palgapäeva. Sest kingade valik mul nüüd suht olematu. Nagu poes mõistlikku valikut oleks. Aga kes käskis jala nii suureks kasvatada ja nii palju astuda. Äh?
2 kommentaari:
... ja kes käskis valest uksest minna jne :P
Walking- ning kõik su mured saavad lahenduse! :P (ja tuleta meelde minu käike sinna)
Ojeee .... Walking vaat et Tartu parim valik jah. Aga headus annab soovida :S
Postita kommentaar