Tänasida mõtteid ära lükka homsesse posti

Täna potsatas mu Google Readerisse hästi palju uusi postitusi. Uskumatult palju. Eks see tuletaski meelde, et võiks kirjutada.
Nädalavahetusel hakkas Laura rögisema ja nohisema, E oli siiski enamvähem (oli lasteaias), kuid õhtune väljasolek (käisime vapralt Emajõe ääres traditsioonilisel munade veeretamisel, kus meie saak oli -12 muna :O) või mis iganes avaldus T hommikul suurema rögina ja öösel lausa palavikuna. Ok - asi hakkas sujuma, kuni tänase hommikuni, kus KE ärgates oli ikka täitsa kõõks (minu lapsepõlvekodus ja sealkandis kasutati diagnoosiks väge ühest mõistet - rinnad kinni). Kuum tee aitas paremaks ja nii päevapeale täitsa hea juba. Võimlemagi jõudsime. Ja raamatukokku. Ja poodi. Mille tulemusel ei saanud Laurat tuppa, sest ta väntas. Nõrkemiseni vist. Üle 1 tunni. Ehk siis ostuks lastele rattad. Ossa säde, kus nüüd läheb tegevuseks.
Muidu aga on muutusteta. "Võlast vabaks" saate lõppedes tuli meelde, et vaja herr abikaas poodi saata. Nimekirjaga. Sel korral vaid 2 päeva menüüd arvestades. Sest rohkem kiiresti ja lambist välja ei kukkunud. Aga abiks seegi. Ma usun.

Vahepeal aga ...

Sel nädalavahetusel olin üksi. Üksi kodus. Mis sest, et lapsed+herr abikaas olid pühade puhul mamma pool (meil ülestõusmispühad alles nüüd). Mina aga ei suutnud-jõudnud-jaksanud-... Ehk siis puhkasin ja magasin ja vedelesin ja jalutasin ja olin niisama. Oli vaja. Väga oli vaja. Nüüd veidi kobedam tunne. Mõneks ajaks. Sest täna öösel lõpetasin emadepäeva etendusteks kostüümide täiendamist (pilte ei teinud, ehk siis kui päriskandmiseks läheb) ja süda nüüd rahul. Kohe selline hea tunne, et sai kaelast ära. Viimane tähtajaline suur asi, mis kaelas oli. 1 paberitöö ka veel ja siis on kohustused otsas. Ehkki mulle meeldivad igasugu sebimised, aga mitte alati. Ja hetkel ongi vist see "mitte alati".

Kätel tööd on ja asjad valmivad, aga vot ei õnnestu venitada ja pildistada. Koht, kus nüüd end kokku võtta. Jälle parem tunne. Väikse inimese suured rõõmud :)

Sel nädalal sõitsin pika lõõtsabussiga, mille juht oli kena blond pikade küüntega noor naine. Kolakas buss ja selline pisike naisterahvas oli üsna võõras vaatepilt.

Täna koristasime Lauraga kappe. Tassisime aga raamatuid siia ja sinna ja klaasid puhtaks jm Natuke edeneb.

Soe ilm saabus. Avastasin, et mul jalatsiprobleem. Ja Laurale vaja kiirelt 1 õhem müts orgunnida. Tüüpiline kingsepa ja kingade teema. Kui nüüd leiaks kiire lahenduse.

Näpuharjutus 11/09: sokid heategevusele vol3

Ei hakka vist kordama, et igal kuul teen sokke. Lõngajuppidest ja heategevusele. Neid sokke lõpetades mõtlesin korra, et ehk äkki teeks järgmisel kuul miskit muud, aga vist ikkagi mitte. Sokke mõnus kududa, leiavad ikka kasutust ja on ideaalne valik suvaliste lõngajuppide hävitamiseks. Niiet jätkakem sokitootmist :P

Kudumise põhjus: projekt


Lõng: 4 eri värvi nutsakat poolikute tokkide kotist (villast ja akrüüli);
Vardad: 2,5 mm
Kulu: 46 g
Suurus: jalale ~ 30
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 46 g
sel aastal - 591 g

Ei ole enam naljakas (vol2)

Nädal möödus niuhti. Kõige keerulisem oli L-l: teisipäeva oksendas ja magas vaheldava eduga, kolmapäeval ei söönud, jõi hästi natuke ja magas palju, neljapäeval hakkasin rohkem sööki pakkuma, tulemuseks - oksendas taas ja jätkuvalt magas, reedel hakkasid asjad vaikselt paremaks kulgema. Hetkel olukord korras. Eile õhtul kiitis isegi mu riis+liha hautist. Sellist kõige lihtsamat.

KE aga omamoodi haigusega: palavik ja nohu ja köha ja kui kõik juba justkui ok, siis eile oksendas. Lambist. 2 korda. Ja magas hästi palju. Aga hetkel tundub, et korras. No saa nüüd aru siin miskit.

Homme planeeritud lasteaiapäevaks. Ka minul - KE arenguvestlus. Millest usun rahuliku mõnusa vestluse tulevat, sest kõik me oleme juba heade ja kehvemate asjadega harjunud, aktsepteerinud ja tasapisi lihvimist harrastanud. Pimm-pomm-piraki meie noormehe puhul ei toimi.

Laura (ülehomsest 4-aastane) visioon meie perest. Teksti lisasin mina.

Ei ole enam naljakas

Täna öösel trall ja tramburai: meie Laural tuli igatsugu vedelat jama nii eest kui tagant. Ja seda öösel iga 1 h tagant ja hommikul iga 30 min tagant. Oksendada pole enam midagi, aga no teate küll: kõõksub ja krööksub wc-poti kohal. Suurim osa tema riietest on juba pesumasinast kas läbi käinud või varsti minemas. Sama ka voodipesu ja tekkide-patjadega. Mina magamata ja vaat et varsti masenduses. Et siis niipaljukest minu puhkamisest, kappide koristamisest või no millest iganes.

Urrr!

Libedusest saime meie õnneks mööda hiilida. No ikka sellest libedusest, mis käesoleval nädalal Tartut kimbutas. Vaid kolmapäeval, kui sõber H juurde komberdasin, et teda haiguse ajal kohalolemisega julgustada, käis vasak jalg korra vale jonskuga liiga kaugele. Jää. Petlik jää. Algul oli põlv ikka täitsa hädine, aga õnneks ei miskit hullu. Edasi komberdamine lükkas põlve vist paika tagasi.
Aga muidu (tänan küsimast) läheb ok. Täna on jõuguke taas kodus (lasteaiavaba päev (tea, kas sai õigesti kirja :O)), mis muudab tegutsemise veidi komplitseerituks, aga pole hullu. Homseks peoks valmistume. Jõugu sünnipäevapidu. Laura peseb igatahes juba oma tita-nukku ja KE tahab olla ägedam (käib aga sall ümber pea seotuna ringi ..... mingi moevärk? :O).

Tegelikult tahtsin eile alanud uuest saatest "Võlast vabaks" rääkida, aga sel korral mitte ..... pean hoopis Laura titat riietama ja ägedat kutti kallistama minema. Töökohustused teadagi.

Tänane hommik on uskumatult jäine. Isegi aknast vaadates. 2 onu kraapisid ühel autol aknaid puhtamaks ikka tõsist füüsilist jõudu kasutades. Et aga meil a) L veel ametlikult kodune ja b) sõber J jääb ka koju, siis kogu seltskonnal töövaba reziim (va issi muidugi).

Lugesin Heidi postitust pisikesest mõtisklusest kokkuhoiuteemal. Jah. Hakkasin mõtlema, et mis ja kuidas meil.
Kindlasti pean ära märkima, et minul (olgu öeldud, et meil on kodus igal täiskasvanul oma rahakott ja selle sisu arutamine vms toimub vaid suurte väljaminekute korral) on hetkel oluliselt lihtsam kui ca 1 a tagasi, kus ma töökohta vahetasin ja uues kodus põhjalikku remonti tegime. Ehk siis väljaminekuid oli palju ja suhteliselt korraga. Kohe hea tunne, et sellest sigrimigri elust välja tulime ja ellu jäime.
Arvestades minu loomulikku loomust ja võimalust olla praegu kodune, on mõningast säästmist täheldatud:
* lõnga ma suurt ei osta (ammu enam ei mäleta, et oleksin ostnud, sest no kuhu veel :S),
* söök valmib oluliselt enam koduselt ja on samas üsna rikkaliku valikuga, mis on raha vähenenud laristamise kõrval ka oluliselt tervislikum
* endale riideid ei osta - no mul ju ikka lootus, et ehk kevade lõpupoole saan hakata veidigi maha võtma ja eks siis vaatab, talvine kraam on aga hetkel väheste käimiste jaoks vägagi kantav
* tilulilunad ja emotsioon-ostud jäävad poodi (vaid vahel harva midagi lihtsat laste rõõmuks)
* kontserdid ja muidu väljaskäimised piiratud - pigem tingitud haiguste ajast ja minu mittesoovist möllu sees olla

Olgugi, et ka varem pole me kodu tilulilunatest täis kuhjatud ja kontserdid vms väljast saadud lõbu polnud teab mis tihe. Aga ikkagi.
Mis puudutab aga laste riideid, siis kalendrit vaadates tuleks vist kevadiste asjadega tegelema hakata - vaadata üle, mis kodus on ja kandmiseks sobilik ning vaikselt ringi nuuskima hakata. Muidu tuleb matsti kevad kohale ja vot jookse siis. Eriti arvestades minu jooksmisvõimalusi. Eriti mõne aja pärast.

Oh seda elu-elukest :)

Üldse mitte millestki

No nii tihedalt tihe on see eluke.
Möödund esmaspäeval jäi L haigeks - lasteaias tõusis palavik. Nii me siis selle nädala kodus palavikutanud oleme. Näputäis kurguröginat juurde. Õnneks nüüd vaid rögin jäänud. Reedel helistasin perearstile, et tuleme näitame. Tal aga reede, esmaspäev ja teisipäev nii tihedalt täis, et ei tea millal koju saavad - haigeid nii palju. Äh - ei tahagi nagu sinna haiguste koldesse minna. Äsja tervenenuna.

Muidu aga tiksub kõik omas rütmis. Rütmis, mis on uskumatult kiire. Kui õhtul hakkan mõtlema, et mis nüüd siis tehtud sai, siis .... khmmm .... nojah. Aga oleks tegelikult vaja seda ja toda ja viiendat. Üks on kindel - kevade lõhna on tunda. Eriti päiksega. Heaaaaa :) Mjaaaa. Üheks kindlaks enam-vähem kevadekuulutajaks on sõber J sünnipäev, millest saime eile toredasti osa. Suurem kuulutaja - meie L sünnipäev, milleni on veel suts aega. Ja siis on aprill juba? No tõesti appi.

Lonkan nüüd parem vanainimeselikult aja kiiruses filosofeerides vaatama, mida saaks magava pere kõrval siba ära teha, et pisitilluke linnuke tänasesse päeva kirja saaks

Naised - rõõmsat päeva meile! ;)

Näpuharjutus 10/09: kombekas nukule

Meie pliksu L on seni olnud selline autode inimene. On tal ju ees poisid kasvamas ja huvi nukkude vastu puudus. Kui siis niipaljukest, et nukul kadusid seljast kõik riided ja nii jäi. Nüüd siis (eks osa põhjusest ole lasteaias, kus tal sõbrantsid tekkinud ja plikside teemad aktuaalseks muutunud) on ka nukud mängu tulnud. Konkreetselt see nukk - on ta paraja suurusega, et kaissu ja õue ja lasteaeda võtta ja turvahällis kussutada jne

Talv meil aga karm. Ja tital (nii L kutsub teda) talvine riietus puudus. Nii saigi taas oma lõngaülejääkides tuuseldatud ja 2 õhtut kootud ja proovitud ja harutatud ja nii kombekene valmis sai.
Kokkuvõttes läks omajagu aega, sest sellist suurt asja ja ühegi õmbluseta pole ma varem teinud. Nii tuli katsetada.
Kudumisest:
1. vöökohast alates pepu- ja jalgade osa
2. vöökohast ülespoole kehaosa
3. varrukad
4. kapuuts
5. silmatorkavaps punktiks vahva nööbike

Võite pakkuda, kas nuku magab ka selles riietuses või mitte :P

Kudumise põhjus: nuku ei saanud õue kaasa tulla, kuna puudus talvine riietus
Lõng: 2-kordselt tundmatud lõngad
Muster: omalooming, ühegi õmbluseta
Vardad: 3,5 mm
Kulu: 91 g
Suurus: nukule pikkusega 33 cm

Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 292 g
sel aastal - 545 g

Näpuharjutus 9/09: naturaalmajandavad põlvikud

Kui koduhaldjas Kullakeste foorumis naturaalmajandava laada teema algatas, siis tundsin kohe, et jess ... see on väärt mõte. Ja nii see hargnes ja loksus paika kuni Lapiliisu arvas, et talle põlvikuid vaja. Hurraa! Siit me vorstivahetus algas.

Vahetuse raames valmisid minu poolt põlvikud, millest on hetkel 2 õnnetut pildikest minu sulest ja kena pildike vastse omaniku jalas :)


Hästi mõnus kudumine ja tabasin end tüüpiliselt tõdemuselt - 1. valmib aeglasemalt kui teine, sest ikka ja jälle vaja miskit mõõta ja harutada ja kududa ja igaks juhuks veel natuke harutada.

Kudumise põhjus: omakasupüüdlik - tahtsin toolikatteid ja laudlina
Lõng: Steinbach Wolle Sockenwolle (50 g - 160 m)
Muster: Bintje-Socks
Vardad: 2 mm
Kulu: 147 g
Suurus: jalale ~40

Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 201 g
sel aastal - 454 g



Mina sain vastu aga ... trammdaram ... vaat sellise komplekti. Just minu hingele. Köök rõõmsam ja meie õnnelikumad. Lapitehnikas toolipatjadele mõtlesin ma juba tükk aega tagasi ja (jeerum ... ma minestan) arvasin juba, et nikerdan miskit ise valmis (eluski pole lapitehnikas midagi teinud ja õmblemisega mul jätkuvalt keerulised suhted). Õnneks sel korral ma pääsesin lihtsamalt :)
Toolikatteid on kokku 4: 2 ühe ja 2 teise mustriga. Laudlina sai lauale just pandud ja sellest ka suts kortsune. Et tegemist on vetthülgava materjaliga, siis hetkel triikimist ei hakanud katsetama. Ehkki autor katsetas ja oli ok. Endas ma hetkel nii kindel pole :P

Näpuharjutus 8/09: sokid heategevusele vol2

Ka veebruaris said heategevusele mõeldes valmis sokid. Eks ikka lõngajuppidest ja just sellistes toonides.

Kudumise põhjus: projekt


Lõng: 3 eri värvi nutsakat poolikute tokkide kotist (villast ja akrüüli);
Vardad: 2,5 mm
Kulu: 54 g
Suurus: jalale ~ 31-32
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 54 g
sel aastal - 307 g

Ptüi-ptüi-ptüi ... õnneks pole keegi haigeks jäänud. Ehkki jätkuvalt kodusel lainel. Ja minul sellest vaikselt kõrini. Homme järgmine katse lapsed lasteaeda saada. Saan ehk toad mõistlikult koristatud ja äkki veel miskit vajalikku ja tundmatusse kaugusesse edasilükatud tegevust ära teostada. Sest 2 abijõuga, kellega vaja üsna palju vaielda, kaubelda ja ma ei tea mis veel .... no ei edene. Lihtsalt olen väsinud ja kõik.

Vastlad - hernesupi, kodukootud kuklite ja vahukoore ning kelgutamisega üle elatud :) Kuklid said üle ootuste head, ehkki tegin oma tavalise pärmitaigna retsepti järgi. Läksid mis mühises. Supp ka. Vaaritasin ja küpsetasin, kuni teised mägesid vallutasid (mina ei hakanud kino tegema). Njaaaa - ka see on möödanik selleks korraks.

Mis veel? Nagu ei midagi. Mõtteid-soove-vajadusi on tohutult, kuid siiani pole realiseerida suutnud. Et siis tuleb ümber korraldada ja kogu nimekirjale uued järjekorranumbrid omistada. Et natukenegi liikuma saaks ja natukenegi lihtsalt puhkamiseks aega jääks. Ja natukenegi iseendaga tegelda saaks. Ettevalmistavalt. Igaks juhuks.

Perenaise elukene

Nüüd siis MHKP elust.
Veereb. Vaikselt veereb. Tegelikult mitte just vaikselt, sest puslikud on sel nädalal kodused olnud. Vahetustega pool päeva tädi A juures ja siis pool päeva (lisaks ka sõber J) meie pool. Minu ülesanne siis vaid veidi rahustada, lahutada, jahutada ja süüa teha. Need esimesed 3 on sellised tavapärased, aga vot söögitegemine ja mina pole seni teab mis sõbrad olnud. Nüüd siis mingi laine minuni jõudnud. Lausa imelik laine, sest katsetan uusi (ja kohati enda jaoks suts imelikke) asju.

Ajaloo huvides:
E: Hakkliha-riisihautis - ei miskit uut, aga maisiga pole ma seni teinud. Söödi hoolega :)
T: Kuldne kartulisupp - suppi, kus piim+köögivili, pole ma varem teinud. Seega suhtusin ettevaatlikusega. Aga perele maitses ja on kindlalt uuesti tegemise nimekirja lisatud.
K: makaronid sulatatud juustu ja kanafileega. Njammu ja väga toitev. Taaskord õnnestunud mõte.

Täna plaanis shnitsleid teha. Ahjukartuliga. Veidi teistmoodi ehk ja katsetustega :) Aga eks näis. Enne vaja aru saada, mis poja KEl on, sest peale hommikust ärkamist kurtis paha olemist ja keeras uuesti magama. Tema puhul uskumatu :|

Ma tahan emmet!!!

Hommikul ärgates teadsin, et tuleb teha postitus ja just selle nimega. Aga vahepealsest:
* vahepeal sai meie poja KE 6-aastaseks. Üsna matsti tuli sünnipäev. Matsti - sest igasugu muid tegemisi oli vahepeal ja aeg liikus kiirelt edasi. Peoga saime kokkuleppele - tuleb koos õekese peoga suts hiljem. Neil sünnipäevade vahe vaid 1,5 kuud ju.
* nüüdsest olen MHKP (st Meeleheitel koduperenaine). Aru sellest pole veel saanud. Aga eks aeg paneb ka selle paika :) Ei oska veel ei rõõmustada ega kurvastada. Plaanid ja kavad on aga meeletud. Sest noh jah ... see olen mina ju ja mina oskan juba igasugu asju endale paika panna :O

Pealkirjast .... mõned päevad (eriti nädalavahetused) olen olnud üsna orava moodi. Ikka selle orava, kes rattasse pistetud. "Emme - tule vaata!", "Emme - tule aita!", "Emme - ei tohi pikutada!",....... Väga palju emmetamisi. Vahest liiga palju emmetamisi. Väsitavalt palju. Aga hullult armas on see kõik. Ja väsimus kaob. Kuni järgmise tõdemiseni, et ma pole päris pikalt taas istumagi saanud :)

Aga hetkel küpsetan. Ilusa pühapäeva puhul :)

Näpuharjutus 6-7/09: minu esimesed küünlad ja vilditud seep

See on see kui on vaja minna sünnipäevale. Ja on soov kinkida miskit lihtsat kuid hingega. Nii me pliks L-ga võtsime ühe geelküünalde ja vilditud seebi teo ette.

Ajaloo tarbeks.....
geelküünalt on ülilihtne teha - sodi ja podi klaasi ja kuum geel valada peale. Küll aga peab arvestama, et geel kipub väga kiiresti hanguma. Ka juba valamise ajal. Värvitud geel on meie arvates lahedam :)

Seebist .... et mulle viltimine eriti ei istu, siis sai sel korral ka susserdatud ja pusserdatud, aga vilt seebi ümber kõige paremini välja ei kukkunud. Eks ta ikka tahab harjutamist. Küll aga ei tea hetkel, kas lähiajal uuesti ette võtame. Pole justkui ikka minu värk. Küünalde kohta arvan teisiti - väga lahe katsetada. Ka 3-aastase lapsega.

Liiga pikk nina

No kui juba blogida, siis juba blogida. Ehk siis .....

eile arvas 1 tädi, et mul on liiga pikk nina. Õigemini mu autol. Sest just selle sõitis ta uljalt mul lühemaks. Et kuidas või?
Tartu inimesed kindlasti tunnevad Veski-Näituse ristmikku. No selline tore paremakäeristmik. Mina (vapper sell, roolis, üksi autos) vudisin mööda Veskit Kuperjanovi tn suunas (oli vaja päeval korraks KE-le lasteaeda trenni jaoks jook viia) ja antud ristmikul vaatasin, et ahhaaaa .... paremalt ei tule keskit. Hakkasin vaikselt gaasi vajutama kui käis mats ja mingi auto mul risti ees. Tuli vasakult. Pea oli laiali otsas (nagu ta hiljem väitis). Pudi ja sodi lendas igas suunas. Mina suhteliselt risti ristmikul (no tegelt auto ikka) ja ehmatus suur. Ronisin välja ja olin nii lolli näoga kui sai veel olla. Suures segaduses hakkasin märke vaatama, et kas ei olegi enam parema käe jura-jama ristmik. Oli-oli. Ikka veel oli.
Siinkohal suured tänud sõjamundris noormeestele, kes mind rahustamas käisid ja muidu asju orgunnisid. Et avarii põhjustaja tunnistas oma süüd, siis võis ka mu autot suts edasi liigutada (et ristmik liikuma saaks). Uskumatult kiiresti (alla 1 h) oli meil kindlustuses juba käidud ja auto remondikotta ära viidud. Nüüd siis vaid otsust oodata, mis saab usutavasti "auto teeme korda" olema, sest sisuliselt sai kannatada esistange ja natuke kapott. Isegi parempoolne tuli jäi terveks :)

Jalameestele kohaselt tegeleme nüüd (tavalisest enam) logistikaga.

Näpuharjutus 4-5/09: tellitud heidepüksid

Üks hää inimene soovis oma pisikesele põnnile heidekaid. Et algul on see paras katsetamine, siis igaks juhuks 2 paari.
Loodan väga, et püksid peavad põnni jalas vapralt vastu (nii nagu sarnased heidekad on minu puslikutega koos kasvanud :)) ja vastavad noore ema ootustele (meil nad töötasid küll imehästi).

Kudumise põhjus: väike põnn vajas neid
Lõng: naturaalne heie;
Muster: kootud 3-kordsest heidest ripskoes
Vardad: 3,5 mm
Kulu: 88 g
Suurus: ... - 6 kuud vanale tegelasele
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 253 g
sel aastal - 253 g

Näpuharjutus 3/09: E mütsi rekonstrueerimine

2 aastat tagasi kudusin herr abikaasale mütsi. Vaat sellise hästi lihtsa. 2 talve kantud ja siis avastas herr, et no ikka väga lühike see müts: kõrvad väljas ja puha. Mis siis ikka - veidi harutamist ja natuke kudumist ja nüüd on müts õiges suuruses
(PS! no mina küll aru ei saa, mismoodi on sedasi mutionu moodi kuskilt piiludes mugavam, aga egas mina see kandja ka ole).
Vilunud silmad märkavad (praegu veel) uue osa ja vana osa erinevust, aga eks see mõningase kandmise ja ehk lausa 1. pesuga jonksu läheb.

Kudumise põhjus: müts ei vastanud vajadustele
Lõng: Alvita Alpaka (50g = 100m);
Muster: kootud 2-kordsest lõngast 3x2 soonikut
Vardad: 3 mm
Kulu: uuesti kootud osa 45 g
Suurus: keskmise mehe peakolule
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 165 g
sel aastal - 165 g

Näpuharjutus 2/09: sokid heategevusele

Eks ikka enda poolikute/üksikute tokkide hävitamiseks võtsin kätte ja kudusin sokid. Sel korral mitte konkreetselt kellelegi, vaid lihtsalt niisama. Heategevusele. Ehk soojendavad need sokid järgmisel talvel mõne vahva tegelase varbaid.

Kudumise põhjus: projekt


Lõng: 3 eri värvi nutsakat poolikute tokkide kotist (villast ja akrüüli);
Vardad: 2,5 mm
Kulu: 61 g
Suurus: jalale ~ 29-30
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 120 g
sel aastal - 120 g