Küsimus sai vastuse

Tänase päeva küsimus - kus on piir targutajal ja teadmiste mõttes ihnuskoil? Enda puhul ma enam ei saa aru. Ju ma siis olen ikka mõlemat kui nii minust arvatakse. Või siiski pole?

Tänase päeva otsus - ma ei lase minu jaoks igasuguste inimeste arvamustel ennast kõigutada. Sest seda nad just loodavadki. Et ma tunneks end süüdi. Aga ma pole seda, sest nii vaikimised kui rääkimised olid vaid inimes(t)e aitamiseks. Kui aga ei soovita, siis ei aita.

Olen tugev. Olen tugev? Olen tugev! Vot!

Mõned minutid tagasi sain mina vanatädiks. Palju õnne verivärsketele vanematele H-le ja P-le tütrekese puhul!

Pikk-pikk aeg möödund

... päevast, mil viimati blogisin. Miks ma vahepeal ei kirjutanud? Natuke polnud aega + natuke polnud soovi. Lihtsalt niisama. Nüüd siis tuli soov ja võtsin aja :)
Täna tuli lumi maha. Mõnus valge ja lumepalli tegemiseks sobilik. Henri ei suutnud ära imestada, mis imeasi see on. Sai neid omavahel tutvustatud.
Lugesin üle pika aja oma blogi. Ma olen ikka mingi imelik - pea igas postituses oli juttu, et küll aga vaja koristada ja puhata, aga siga siin ja siga seal (ehk siis 100 põhjust, miks ei saa). Tegelikult päris nii ikka pole, et käin pidevalt lapiga ringi ja nühin siit ja pühin sealt. Oi ei. Aga siin uues kodus, kus meil nüüd varsti 1,5 a elatud, suudan ma end enam seda (minu jaoks tüütut) tegevust tegema sundida. Ja püüan järjepidevust tekitada. Tervisele kasulikum. Minu enda, sest kui kuskil tolmu enam, siis läheb minul olemine keerulisemaks (hakkan aevastama .... allergia).
Häh - jälle postitus koristamisest :O

Aga kõige väiksem abimees on jätkuvalt emme kaisukas, hetkel veel vähese liikumisega, lemmiktegevus - emme süles jalutada või emme kõrval pikutada. Kuniks emme selle kõigega rahul, niikaua elu kui meepott :)

Palju õnne ka ikka .... nii minule endale kui sellele blogile sünnipäevade puhul!

Foto: Päivi, päätnitsapäeval 2009 Saaboldas

Päevad lippavad. Ei teagi kuhu. Ja suvi nendega kaasa. Oleme käinud 2 päeva jooksul 3 inimest lõpupeol õnnitlemas (st 2 päeva jooksul maha sõidetud ca 170 km), oleme olnud pikema sorti puhkusel mamma pool, H ja J teise mamma-papa pool jaanitamas, oleme päris palju linnas, käisime mänguasjamuuseumis ja muidu hulkumas, Peetriga mängimas, asju ajamas, taas Värskas Henrit ristimas, täna mina Henriga hansatamas ja ülejäänud seltskond Pärnus merd nautimas jne jne Need siis mõningad asja, mis meenusid. Sest igav pole (vähemalt minul). Ja lapsed kasvavad ja mina naudin kõike seda. Naudin ja samas piilun kalendrisse lasteaia perioodi kauguse mõõtmiseks. Sest kui lahe ja tore ka poleks, hakkab pidev ninapidi koosolemine tunda andma. Veidi puhkust kõigile meile kõigist meist on väga tervendav. Kahjuks aga suve seda suurt korraldada ei anna. Paar päeva nädalas aga sõpradega lasteaias suve lõpu tähistamiseks pole sugugi paha. Sinna muidugi pikalt aega, ent arvestades kui palju nad suve jooksul taas kasvanud on (eriti pliks L), siis tasub sellest juba varem mõtlema hakata. Eriti minusugusel pika sissejuhatusega emmel.

Ehmatusega tõden, et KEl meil viimane aasta lasteaias :O

KE lookene

Ajaloo tarbeks - täna jäi meie KE õuna söömise ajal ilma oma 1.-st piimhambast. Ehk siis hammaste vahetumine algas. Plehku pistis alumine parempoolne. Uut hambakest silma ei jäänud.

Ellujäämisprojekt

Püüan mis ma püüan, aga välja ei kuku. Et siis
* kui vaja lasteaeda viia, siis viin - ok
* kui vaja lasteaiast tuua, siis toon - ok
* vähemalt 1 kord päevas soe söök - ok
* vähemalt 1 h jalutamist - ok
* pesumasinasse pesu sisse toppimine ja välja tirimine - ok
* Henri-Henri-Henri - ok
* koristamine - väga mitte ok
Kui vaba moment on, siis jooksen ringi ja topin miskit ära kuskile ja pesen 2 tassi ja pühin kummutilt tolmu jne Ehk siis sahmerdan, aga tulemust näha pole. Sellest ka projekt - 1 päev = 1 ruum. Eile sain köögi korda, täna köögi korrashoidu kontrolli all hoitud ja magasmistuba korda. Homme saan ehk lastetoa suts inimlikumaks. Jube mõnus on just see, et nii on vähemalt 1 ruum, kus on tulemust näha, silm puhkab ja tuju parem.

Logistika ja veelkord logistika. Kes see ütles, et koduste mammade ajud jäävad unne. Minu aju töötab küll hoolega.

Meie uus abiline

Kes? Henri
Millal? 12. mai 2009 kell 17
Kus? Tartu Maarjamõisa uues sünnitusmajas
Parameetrid? 57 cm ja 4696 g
Kuidas? Suure meelitamise ja keelitamise ja arstide hirmu ja nikerdamise ja punnimise tagajärjel. Sündis küll esilekutsutuna, kuid loomulikul teel (viimane oligi arstide suurim väljanäidatud hirm).

Mismoodi on? Väga ponks emme pojake-kaisukas. Hüüdnimigi koduses ringis - puuk. Õde-venda rahul, lõbustavad jutuajamisega, Henril silm säramas, kui laste hääli kuuleb (argipäevadel oleme enamuse ajast ju kahekesi).

Piltidel mõnetunnine ja 17-päevane