esmaspäev, juuli 28, 2008

Saalomonirätik lillereaga

Eelmises postituses mainitud õlarätik sai lõpetatud. Mõnusalt lihtne, hea heegeldada ... väga pehme-mõnus ümber võtta. Kasutaks või isegi, aga näe endal juba sarnaseid iluasju olemas ja kasutan suht vähe.

Rätik hetkel oksjonil.

Mõõdud: pikem külg - 160 cm, lühem külg - 104 cm
Materjal: Mohair (50 g/145 m; mohäär/akrüül); kodusest varust
Heegelnõel: nr 4

Lõngakulu: rätik - 50 g, natuke narmastele lisaks ning natuke tumepunast lilledele ja narmastele

esmaspäev, juuli 21, 2008

Ribastunud

Katkikatkutud tunne on mul - tahaks seda ja toda ja kolmandat ja viiendat, aga ei suuda plusse/miinuseid lahti mõelda ja otsustada.
(põhiliselt seoses kolimisega) olen leidnud käsitöö soolika üles. Soolikas aga sõlmes - tahaks teha uusi asju, tahaks ühineda Ravelympics 2008 projektiga, tahaks ... oh kus tahaks palju asju.
Aga ei saa. Urrr. Sest võtsin püha kohustuseks oma megavarud ja -mõtted veidi korda saada. Ehk siis lõpetan poolikuid asju ja uut lõnga koju ei too!!! Karmid reeglid - ma tean. Ise panin ju. Distsipliin ennekõike. Ja kõige selle sees otsustasin raudkindlalt, et L kampsun peab tulema raglaanlõikega. Pole elus ühtki sellist kudunud. Nüüd loen ja tudeerin ja olen hetkel alt-üles kudumise valinud. Tundub vähem magic. Aga enne lõpetan 1 õlarätiku ja 1 pontso.


neljapäev, juuli 17, 2008

Lugesin üle pika aja veidi omeenda blogi. Teiste omi loen iga päev (või noh siis kui uus postitus tuleb), aga enda oma suurt mitte. Kuigi vahel peaks/võiks. Meenutamaks, mis kuidas läks ja mis tunded olid.
Tänased tunded igasugused: vana korter on ajalugu (rahulikku elamist uutele asunikele), uues korteris paar nädalat sees elatud. Mis aga ei tähenda, et kõik seal korras oleks. Nii mõnigi kott ja karp tahab veel lahtisorteerimist. Tasapisi-tasapisi.
Lapsed on vähemasti igati rahul - magavad oma uues voodis rõõmsalt ja rahulikult ning suuremate intsidentideta. Magamistuppa sai küll toodud oma vana voodi, aga uues kohas tundub see oluliselt laiem :) Ehk siis veidi veel ja elu nautima.
Möödund nädalavahetusel võtsime A-ga ette taas Petseri-retke (nii nagu aasta tagasigi). Väga mõnus-turgutav oli. Palju toredaid inimesi, nii mõnedki juhuslikud kohtumised tuttavatega, õhtuks valutavad jalad :) Pühapäeval Mõla kirikusse maanteelt kõmpides olin jube kindel, et 1 kohast saab otsemat teed kohale. Tulemus: tee kadus ära, ronisime pikas märjas rohus kingad näpus kuni õnneks leidsime veel mingi rajakese. Kohale me jõudsime ja nalja sai :) Lapsepõlvemaitselisi metsmaasikaid leidsime ka. Ja vihma saime kuhjaga.

teisipäev, juuli 01, 2008

Kui sa kolid, siis vaata ette

... et end ära ei rebesta. Nagu mina. Supertädina jooksin pühapäeval kottide, kapiuste ja millega iganes 5. korruselt alla-üles x+y korda (on meil ju vana ja uus korter mõlemad liftitus majas 5. korrusel). Eile ärkasin ja imestasin, et näe .... tegija ..... pole miski haige ja puha. Kuni tööl surema hakkasin - sellist kõhukinnisust pole mul viimase 3 a jooksul raudselt olnud. Ei aidanud ei ussi-, ei püssirohud. Kui lõpuks hakkas olukord sutsuke normaliseeruma, siis oh seda õndsus- ja väsimustunnet.
Nüüd siis vesi-puuviljad-kiudained dieedil. Täna pakutakse tööl õnneks suppi. Loodetavasti midagi mõnusalt lahjat.