Laura ronib diivanile, tõmbab põrandalambi alumise lambi (see, mida saab liigutada) võimalikult alla, hüppab selle juures ja laulab: "Ong - see sõitis suhh-suhh-suhh ...." Mikrofoni - andke lapsele mikrofoni.
Lapsed vannis. Laura pestud puhtaks ja kisab, et saaks juba välja. KE ergutab saunalina otsima läinud issit: "Tule võta juba see tibuke. Linnuke. Tibu-linnuke. Vares!"
(22.09.2007)
KE tuleb teisest toas ja küsib, kuidas kirjutatakse "auto". Ütlen, et oota - aitan Laura riidesse, siis tulen. Kui ma lõpuks kohale jõudsin, oli tal sisse toksitud "ato". Mina: "Vaata - sul "u" vahele jäänud." KE pobiseb vaikselt tähti omaette ja hõiskab: "Oi - ma läksin sassi!" (see siis 1. sõna, mille KE etteütlemata ise kokku pani, 2. sõna oli paari päeva pärast "buss", mis tuli kohe vigadeta).
Minu imestus kirjeldamatu :O
3 kommentaari:
Kas mulle tundub või ongi nii, et tänapäeval õpivad lapsed sageli kirjutama enne arvutis ja alles seejärel nt pliiatsiga? Meil ka poiss toksib võimaluse korral tähti, aga ta loeb neid veel vähe ükshaavalgi ja sõnugi veel kokku ei pane.
Minu ristilaps Laura tegi sama nalja lambiga, mul on isegi foto kus ta Helgi Sallot imiteerib, icc.
Tublid lapsed! Vanemad võivad õnnelikud olla :)
Postita kommentaar