Tänane hommik on uskumatult jäine. Isegi aknast vaadates. 2 onu kraapisid ühel autol aknaid puhtamaks ikka tõsist füüsilist jõudu kasutades. Et aga meil a) L veel ametlikult kodune ja b) sõber J jääb ka koju, siis kogu seltskonnal töövaba reziim (va issi muidugi).

Lugesin Heidi postitust pisikesest mõtisklusest kokkuhoiuteemal. Jah. Hakkasin mõtlema, et mis ja kuidas meil.
Kindlasti pean ära märkima, et minul (olgu öeldud, et meil on kodus igal täiskasvanul oma rahakott ja selle sisu arutamine vms toimub vaid suurte väljaminekute korral) on hetkel oluliselt lihtsam kui ca 1 a tagasi, kus ma töökohta vahetasin ja uues kodus põhjalikku remonti tegime. Ehk siis väljaminekuid oli palju ja suhteliselt korraga. Kohe hea tunne, et sellest sigrimigri elust välja tulime ja ellu jäime.
Arvestades minu loomulikku loomust ja võimalust olla praegu kodune, on mõningast säästmist täheldatud:
* lõnga ma suurt ei osta (ammu enam ei mäleta, et oleksin ostnud, sest no kuhu veel :S),
* söök valmib oluliselt enam koduselt ja on samas üsna rikkaliku valikuga, mis on raha vähenenud laristamise kõrval ka oluliselt tervislikum
* endale riideid ei osta - no mul ju ikka lootus, et ehk kevade lõpupoole saan hakata veidigi maha võtma ja eks siis vaatab, talvine kraam on aga hetkel väheste käimiste jaoks vägagi kantav
* tilulilunad ja emotsioon-ostud jäävad poodi (vaid vahel harva midagi lihtsat laste rõõmuks)
* kontserdid ja muidu väljaskäimised piiratud - pigem tingitud haiguste ajast ja minu mittesoovist möllu sees olla

Olgugi, et ka varem pole me kodu tilulilunatest täis kuhjatud ja kontserdid vms väljast saadud lõbu polnud teab mis tihe. Aga ikkagi.
Mis puudutab aga laste riideid, siis kalendrit vaadates tuleks vist kevadiste asjadega tegelema hakata - vaadata üle, mis kodus on ja kandmiseks sobilik ning vaikselt ringi nuuskima hakata. Muidu tuleb matsti kevad kohale ja vot jookse siis. Eriti arvestades minu jooksmisvõimalusi. Eriti mõne aja pärast.

Oh seda elu-elukest :)