Jõululised

Vaat praegu võib lausa "huh" öelda:
reede - lapsed lasteaiaga Mõniste päkapikumaal. Mina kaasa ei läinud, kuid õde-venda said koos kenasti hakkama. Ehkki suurim elamus oli pikk-pikk bussisõit :) Lisaks veel veidi nalja ja lund ja muidu vahvaid elamusi.
laupäev - kullakeste jõulupidu (olin seal koos lastega). Aitäh kallis päkapikk U - minu kingituseks sai maius, millest mina ei tea küll suurt midagi (2 abilist pistsid kohe nahka), vahva endatehtud küünlaalus ja Laura lemmik - roheline kaelaehe. Vahva on sellistel üritustel käia. Lausa väsitavalt vahva (arvestades, millal ma siis lõplikult koju jõudsin :O)
pühapäev - sõber M sünnipäeval. Tõsine trall ja tagaajamine :P Sain selliselt lumes sumbata-joosta, et ei mäletagi, millal viimati selliselt - selg oli märg ja keel jopel. EI hakka vist märkimagi, et koju jõudsime taas väsinuna, kui rahulolevana, sest tegime vahva avastuse - Tähtvere noortepark on lahe koht.
esmaspäev - L köhane - jäi koju; KE vapralt lasteaias ja hiljem ka ujumistrennis. Kõik oli ilus-hea, kuniks hakkasin Aura ees autot käivitama - aku kaput. No tõesti. Pärast paljude abivägede siia-sinna orgunnimist ja muidu segadusi, saime ise ja ka auto kenasti koju :)
teisipäev - lasteaias hommikul jõulupidu (ehk siis piduriided kaasa, põnevus tuli ise meiega). Jõulupidu sel korral vanemateta. Aga vahva oli ju ikkagi ja kingiks KE-l kommipakk ja L-l uhke loomaraamat. Aga see ei olnud ju kõik ...... õhtul minu leivarahaandjate juures taas trall. Lahe etendus, jõuluvana, piparkoogid, mandariinid, tohutult palju lapsi (tuli välja, et meie töötajatel on alla 14-aastaseid lapsi tervelt 60; meid = töötajaid on umbes samapalju). Taaskord kingid ja mängud ja külaskäik ja põmm magama.

Appi! Nüüd on suurem trall õnneks läbi. Järgmisel nädalal veel vaid L-ga tema sõbranna sünnale ja muidu jõul. Traditsioone rikkumata ikka õde A juures. Ja hinge tahaks tõmmata. Ja muidu olla. Sest eks aastalõpp ja muu teeb tööelu ka kiireks ja väsitavaks. Õnneks enam mitte kauaks.

Nojaa -- ajaloo huvides märgin ära, et vahepeal oleme ikka tõbitsenud ka: selle aasta 49. nädala lõpus leidis meie L üles paha kõhugripp (õnneks möödus suhteliselt kiirelt ja leebelt), 50. nädalal elas sama asja üle herr abikaas, eelmise nädala lõpust aga L-l (ja nüüd ka KE-l) nohu-köha-kögin-rögin vahelduva eduga. Mina aga nina püsti ja lipp lehvimas (st püüan kogu sigri-migris terveks ja mõistuse juurde jääda :)).