Eelmine nädalavahetus oli pikem: reedel kell 01 oksendas Laura - pesta tuli vaipa, veidi voodit, pesumasinasse riided, padi, tekk, lina; kell 04 oksendas Karl Erik - pesin taas voodit ja põrandat ja vaipa, pesumasinasse veel 1 tekk ja padi ja tuduriided. Ehk siis paha tõbi tuli külla. Laural lõppesid hädad paari oksendamisega, KE-l nii lihtsalt ei läinud. Nii ma siis lõunast koju tatsasin, sest lisaks sellele, et muretsesin, olin ma ju ka magamata (pesemiste, lohutuste, sättimiste vahel sain ehk 3 h magatud).
Haigustest on ausalt öeldes juba rohkem kui küllalt. Õnneks saime laupäeva hommikul juba süüa miskit muud kui saia-parankat ja kõhud said korda. Aga väsitavad on sellised ööd-päevad väga.
Eriti kui sellele järgneb laupäevane tihe rännak linnas ja pühapäevane lastekaitsepäeva üritused. Oeh jah.
L jonnitab ja nõuab õhtul Anne kanali juurde mängima minemist. Mina seletan pikalt-laialt, miks ei saa minna.
L: "Sa oled paha naine!"
Mina: "Eks ma ole siis"
L: "Pahad ei saa minu peole!"
Mina: "Selge. Ma ei tule siis"
L kisa taevani :"Ma ei saa peole ju üksi minna!"
Jonnimiseks leiab põhjusi ju alati.
Kaua oodatud peoni on aga mõned tunnid :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar