Eilne päev möödus kultuuriliselt - käisime KE-ga Tartu I muusikakooli kontsert-lõpuaktusel. Algselt oli plaan, et lähen üksi, kuid KE oli 109 % kindel, et tuleb kaasa. Olgugi, et ma pole teab mis klassika austaja ning et kontserdiosa on lausa 2 h pikk - lahe oli. KE tukkus mu põlvel ja mina kuulasin. Ja aegajalt nautisin. Ja sain taaskord kinnitust, et muusika tegemisel ei tohi seda lihtsalt ära teha, vaid peab ise nautima. Siis on esitus jõuline ning kiirgab publikusse. Minu kommentaar on kui Rein Rannapi oma superstaari saates, aga mis ikka. Mõne tõe mõistmine võtab aega ja nõuab kogemusi :)
Veelkord palju õnne heale sugulasele Peetrile, kelle muusikakooli lõpetamise tõttu me selle mõnusa pärastlõuna veetsime!
1 kommentaar:
109% sinuga nõus- väga ilus sündmus oli :)
Postita kommentaar