Karm, aga ... karm

Täielik ralli:

• ööl vastu teisipäeva KE taas ninaverejooks, hommikul läksime erakorraliselt LOR juurde, kes märkamatult kõrvetas 1 poole ära (st sealt ei tohiks enam verd lihtsalt niisama tulema hakata). Poja uskumatult tubli ja käitus kui täitsamees
• neljapäeval perearsti juures - KE sõrmeverd uurimas. Poja taas uskumatult tubli ja arstitädi küsimise peale vastas, et valus ei saanud. Veri korras.
• reedel röntgenis - KE adenoidid teemaks. Saime supsti käidud. Poisi tublidusest ei hakka taas vist rääkima :) AGa käik oli nii supsti, et ta ei saanud aru, et mis me sinna üldse läksime :P
• järgmine teispäev taas LOR juurde - eks näis, mida adenoidide kohta arvatakse

Kui kõige selle siblimise ümber panna veel ka kiire tööaeg ning peaaegu igapäevane töövestlustel käimine, siis ... õhtuks üpris läbi. Vahel õnnelikult läbi, vahel õnnetumalt. Aga iseendaga olen rahul. Et ma suudan ka nii segasel ajal naeratades tööd otsida ja ennast kiita. Psssst! Ei tohi miskit ära sõnuda.