Ehk siis, kui ikka mingi asi peab olema p..., siis ta seda ka on. Nagu mu tänane päev. Ei mäletagi (lühikese mäluga ma ju) millal viimati kõik sedasi nihu keeras.
Nihu algas öösel kella 5 paiku: KE harrastab öösiti rändamist (st poeb meie voodisse). Täna oli ta tulek aga õnnetu - jalg jäi kuskile kinni ja laps lendas madaki vastu meie voodi serva - silmaalune katki ja sinine. Minul aga täna Tallinna-päev. Ok ... jäid ilusasti issiga koju - minul süda rahul, et nüüd ok. Tutkit. Kus ta siis ok, siis sind süüdistatakse / põhjendatud asjaolud tembeldatakse nö luuludeks, kui mitte miski ei suju, kui saad teada, et lapsel silm ikka väga sinine (ehk peaks kellelegi näitama :O). Pisijamasid (a'la läbimärjaks pritsimine ja jätkuvad nõrkusehood) ma ei kirjeldagi.
Ja siis istud ja vesistad (vaikselt bussi nurgas) ja mõtled, et kellele k%¤# seda kõike vaja on. Ja usud, et 12 h on täis - seega ehk tänaseks lõppend. Optimist ka veel :O
5 kommentaari:
Oi kui kahju! Need laste kukkumised on alati nii õudsed ja siis veel muretsed mitu päeva tagantjärgi, et ega ometi midagi hullemat...
Aga jõudu! Äkki läheb ikka paremaks!
Kalli ja pai! Aga kui täna kõik nii pahasti oli, siis läheb homme kõik kindlasti paremini, onju? Peab minema!
Pai sulle! Kui juba nii pahad asjad juhtunud on, siis saab ainult paremaks minna!
Tulebki olla optimist, tubli!
(kuigi 1 kuni n arv asju läks kehvasti, siiski-siiski VÄGA paljud asjad on HÄSTI!)
Miskipärast kipub minema jah, nii nagu kirjutad. Head paranemist!
Postita kommentaar