Kingitused meie pere väiksematele

Üsna juhuslikult juhtus nii, et saime mõlemale lapsele paki kätte ühel ja samal ajal. Selgituseks: projekt "Kingitus kõige väiksemale" Kullaketrajates.
Karl Erik (kes sai 1. pildil oleva kingituse) on väga tänulik Kaylile. Sipsikut on juba tükk aega kistud siia-sinna ja lubati homme lasteaeda kaasa ka võtta :P
Ehk siis paki sisu: Sipsik, kommid, kleepusraamat, plastiliin ja värvipliiatsid. Suur aitäh!

Pakk nr 2, mille kõiki elemente ei jõudnudki pildile koondada, oli Laurale. Paha seale (ehk siis kõige selle autorile) lohutuseks: Puhhi kõht oli hääd ja paremat ikka täis (rosinad, mandlid ja mingid imelikud ning maitsvad asjad), mäng (millest osa vaid pildile sai) läks vägagi loosi ... küll nende endi reeglite järgi, aga mis tost. Muumipere on aga superlahe ja väga jutukad .... Laura vahendas juba mitmeid muumidevahelisi dialooge.
Paki sisu: muumipere, väike nukuke, muumimamma mängimiseks põlleke, endatehtud täringumäng, Puhh eelpoolmainitud maistega, Muumimamma kotike, mida Laura oma rahakotiks pidas, ning Hama nuppudest pildike. Sai vist kõik :O
Suur aitäh Sulle!

Igal asjal mitu otsa

Kas nüüd võib kohe öelda, et sain, mida tahtsin, aga suurem selgus majas. Üsna sarnane selgus, nagu ma kahtlustasin. Ehket inimesed on minusarnased :O - üritad ja katsetad ja siis mõtled, et äh ... mis mina ja ei ütle parem. Muidu tuleb veel kuidagi imelikult välja ja keegi (sh ise) ei mõista öeldut.
Aga tore, et te olemas olete ja aegajalt siia kiikate. Kui kirjutada avalikku päevikut, siis tuleb arvestada, et seda loevad igasugu inimesed. Ning seetõttu päris monoloogiks ma seda juttu pidada ei saa. Ikka tuleb veidi mõelda, mida ja kuidas ja kas üldse öelda. <---- väike kommentaar Heidile :)
Kirjutan ma aga just nii hästi/halvasti kui oskan/välja tuleb. Kirjanikuks ei kavatse hakata ning kirjanikku ei kavatse palgata. <---- veel väiksem kommentaar L@ssie'le

Inimeste otsinguil

Huvitav - kes on need inimesed, kes mu blogi loevad. Auuuuuu! Mis mõtted on neil peas ja sõnad suus? Kas olen liiga ebahuvitavaks muutunud, et kommenteerida ei viitsita? Kas on minu elus liig vähe asju, millele reageerida? Kas sõnad on otsa saanud?
Siia piilujaid on. Kümnete kaupa. Aga ütlejaid näpuotsatäis ja harva.

Nojah - eks ma isegi olen harva kommenteerima hakanud. Ning tabanud ennast mõttelt, et noh .... ta ju teab isegi. Tuhka ta teab. St ta võib ju teada, aga ütlema peab ikka. Muidu võivad teadmistesse mõrad ja killud tekkida.

Aitäh kõigile, kes mind hea sõnaga toetanud on!
PS Ma pole halbade sõnade kustutaja. Seega kui keegi tahab midagi tsensuuri piirides pahasti öelda, siis ootan sedagi. Eelistan teada asjadest nii nagu nad tegelikult on.

Mütsid 02-12/2007

Sai kunagi lubatud, et sel aastal valmib iga nädal 1 müts. Hmm. Seni oli valminud vaid 1 talvine pojale. Siin siis mütsid 02-12/2007.
Iseloomustus: kõik mütsid heegeldatud puuvillasest lõngast heegelnõelaga nr 3. Mustrid pärit nii ajakirjadest, Heegeldamise piiblist, kui endal kombineerides (püüan iga pildi juurde ka täpsema kirjelduse lisada).
Iga mütsi kohta on flickr'is ka eraldi pildid.

Makseerumine - rebane

KE lasteaias tuleb peagi etenduse ettekandmine. Missuguse tükiga tegemist on - mina ei tea. Tean vaid, et poiss peab rebaseks maskeeruma. Mis siis ikka. Olgugi, et ma õmblemisest ei tea midagi / ei oska, valmis selline rebase keep (pilt jäädvustatud hommikul kiirelt enne aeda minemist).

Ehk siis: puuvillane ristkülikukujuline riidetükk, mille serva õmmeldud rebasekarva karusnahk, pepu piirkond kinnitatud samast karusnahast saba ning ülaservas endavalmistatud nöör kinnitamiseks.
Ma ei tea, kas karusnahka saaks ka masinal sedasi õmmelda, kuna mul see aga ei õnnestunud, siis õmblesin käsitisi. Ehk siis olin ise ja kogu kodu karvapusa täis.

Kiire käik tohtri juurde

Käisime Lauraga arstil:
* fikseerisime 2-aastase tüdruku mõõdud:
pikkus - 93 cm
kaal - 13,5 kg
mütsimõõt - 49 cm
* et röga krabiseb jätkuvalt pahast ja lisaks on ka kurk punane, siis jätkame raviga (minu kiirustavad sammud töö suunas said tagasilöögi)
* saime kiita pambuvaba elu tõttu. Kuna minu jaoks see nii iseenesestmõistetav, siis oli siusa imelik kuulata. Aga tuletasin kohe ka endale meelde, et härra KE-l läks potiga sõbrunemiseks sutsu rohkem aega.

Kingitus kõige väiksemale

Lühikese heietusena: Kullaketrajates algatatud vahetusprojekti "Kingitus kõige väiksemale" raames said Anksi poisid meie perelt sellise pakikese.
Sisu oli tagasihoidlik: heegeldatud kõrisev auto, 3-D värvid, marmelaad ja vahvlid.

See minul siis 1. heegeldatud auto. Paras nikerdamine, aga lahe tegevus :) Sisse sai peidetud ka väike munake riisiteradega, mis mahedalt kõrisevad.

Lapsesuu

KE (4a 1 k) ja J (4a) kuulavad autos plaati. Plaadilt kõlab 3.-s lugu.
KE: "Emme - pane nüüd 1. lugu. See on parem"
J:" Ja siis pane jälle 3.-s lugu. See on vasak."

H (9 a) arvas, et võiks kuulata ka 5. lugu. Pidi keskmine olema.

Istun

Istun. Istun haige lapse juures, kellel vist taas palavik tõusis ning selle ja unetu öö tõttu juba magama vajus. Istun ja ootan kõnet abikaasalt, kellel kunagi praegu seljaop on. Istun ja mõtlen, kas helistada isale ning uurida kuidas tal taaskordse palavikuga. Istun ja ....

Mees helistaski: op tehtud, ärkab narkoosist, tulemust veel ei tea.

Olgu teie elu ilusam!

Muusikat ja muidujuttu

* KE lemmiklaul praegusel perioodil: Modern Talking "You're My Heart, You're My Soul" (mingitmoodi sattus Modern Talkingu plaat meie auto plaadimängijasse ja sealt kuulame nüüd ainult ja ainult seda lugu :P)

* Aegajalt vaja üle lugeda - millal hakkab ilus elu koitma. Ehk siis Mangi horoskoop sellele aastale.

* Ühel lapsel pole mitte mingi kunst leida võimalus kukkumiseks/haiget saamiseks. Küll aga teevad sellised lood taas veidi ettevaatlikumaks - mängutuppa minnes ei tasu siiski eeldada, et seal kõik 100 % laste turvalisusele vastab :(

* Huvitav - kas Tartus leidub kohta, kuhu viia kasutatud, kuid korralikke täiskasvanute riideid.

Kleidita sünnipäev

Sünnipäevadel selleks perioodiks läbi. Minule kergenduseks, lastele ... oh ... ma usun, et pole hullu. Kevad ju tuleb, st maal õues saab olla ja mujal õues rohkem mängida. Seega ka laste elu läheb ilusamaks :)
Aga Laura kleiti ma sünnipäevapeoks valmis ei saanud, liiga palju asju tuli vahele ning üldse võtan käsitööd rahulikumalt. "Tahan väga kududa! Just nüüd ja praegu"- peiood on taas läbi. Et ta mingi aja pärast uuesti tekkida saaks :O

Kleidike tuleb aga sellistes värvides. Oranži-karva. Minu hetkelemmik. Kuna aga endale ma sellist värvi selga ei pane, siis saab Laura :)