Mareti asjatamised

Blogi taassünd

2011-11-04T12:33:00.003+02:00

Möödas on peaaegu 1 a, mille sisse mahub palju põnevat, rasket, ilusat, uut, tüütavat, head ja halba. Mahub uuele töölekohale jõudmine, mahub ka nipet-näpet käsitööd. Mahub minu kullakeste suuremaks kasvamine. Aga ei mahtunud blogimine. Vaat ei tahtnud/polnud midagi öelda/ei leidnud aega/ei pidanud vajalikuks.
Mõtlesin pikalt, et mis ma nüüd teen. Soov on taas see blogi suunata minu käte kaudu valmivate asjade jäädvustamiseks. Sest nüüd on mul taas tahtmist ja aega.

Kolmapäeval (26.10.2011) tõttasin lõunapausi ajal kiirelt turule ja seejärel poodi lõunasöögi järele. Poest kiirustasin tööle tagasi. Kõik oli nii nagu alati kuni .... ma komistasin vastu kõnnitee äärekivi, püüdsin jääda püsti, kuid panin vasaku jala väga viltu maha. Ma kuulsin põlve sees raksu ja ma kukkusin (napilt enne sõiduteed). Valus ei olnud, aga kahtlane küll. Ronisin püsti, hea möödakäija aitas asjad kotti tagasi panna. Helistasin kiirabisse, kes saabus alles 15 min pärast (üsna väsitav oli nii kaua 1 jalal seista). Edasi läks kõik juba väga teisiti: röntgen, diagnoos, kompuutertomograafia, täpsustav diagnoos, ilma söömise ja joomiseta ootamist, hilisõhtune op (jube igav oli, sest keegi mulle suurt miskit ei rääkinud ja näha ka polnud), suure palaviku ja valudega järgmine päev, tutvumine rulaatori, ortoosi ja karkudega. Esmaspäeval sain koju. Täpsemalt öeldes tassiti, sest trepid pole hetkel minu sõbrad.
Ja nii ma nüüd olen suurem osa päevast pikali, natuke istuli ja praktiliselt üldsegi mitte püsti. Jalale toetuda ei lubata vähemalt 4 kuud. Pole välistatud ka, et kauem. Ma ei hakka kirjeldama, mis meeleolud mind sel nädalal valdasid. Tohutult raske on kohaneda olukorraga, kus ei saa ma kodunt välja ega koduste majapidamistöödega hakkama.

Kallis lugeja - hoia oma tervist ja lähedasi!

Elukesest enesest (10.-11.ndl)

2010-12-27T23:57:00.003+02:00

Olen selle blogi unarusse jätnud. Aga uuele aastale tahaks vanade võlgadeta minna. Niisiis hakakem meenutama :)

Esmaspäev 08.03.2010
Väga tegus naistepäev :) Lapsed käisid traditsiooniliselt lasteaiaga uisutamas, seejärel teatris ("Onu Remuse lood" Rakvere teatri esituses). Mina aga Henriga arsti juures ja õhtul lasteaia hoolekogu koosolekul.

Teisipäev 09.03.2010
Miskipärast satuvad mõnedki asjad ikka ühele päevale. Nii nagu tänagi .... ühelt koosolekult kihutasin teisele. Õnnestus planeerida, aga tegelikult üsna tülikas.

Laupäev 13.03.2010
Kui ma selles meenutuses rääkisin, kuidas KE käis plaadile laulmas, siis nüüd sai meie KE hoopis plaadiesitluse kogemuse. Kõik see toimus vahvas kohas nimega Puhhi Lastemaailm. Niikaua kuni KE seal suure hulga lastega trallis, tegime meie ülejäänud ettevalmistusi edasiseks. Ehk siis peo lõppedes võtsime poja autosse ja sõitsime terve perega Värskasse. Nii vanaemale külla kui ka minu ristitütre H sünnipäevale.
Sünnipäeva oskas meie H "põnevaks" muuta, sest ta pole ju jätkuvalt nõus mitte ühegi inimese süles olema. V.a. mina. Oeh!

Laupäev 20.03.2010
Fantastiline päev L-le, kes li kutsutud lasteaia-sõbranna poole mängima. Tubli tüdruk jäi kenasti ilma minuta sinna ja lusti ja tralli jagus mitmeks tunniks. Kustumatu mälestus :)

Taaskord nädal, mille sisse mahtus nii mõnigi arstivisiit. Ikka H-ga. Sh maadleme allergiaga, mis nagu taandub, aga tegelikult ei taandu küll.

2010-04-10T17:25:00.001+03:00

Turi vajab massaazi. Oskab ehk keegi Tartu kesklinna kandis mõnd mõistlikku kohta pakkuda? Mõistlik = hea teenus aruka hinna eest :)

2010-04-08T12:04:00.001+03:00

Auto oli pesulas. Läksin järgi. Mõtteid mõlgutades. Pesula hoovile jõudes vaatan - ohhoo, vaat kui ilus auto seisab. Järgmine pilk - minu auto numbriga. Vaat siis niipalju vanast roostehunnikust. Armas teine :)

Elukesest enesest - 9 ndl

2010-03-20T23:34:00.002+02:00

Eks ikka ajaloo tarbeks :)

Esmaspäev 01.03.2010
Lasteaiaga uisutamas. Sel korral olin mina kaasas (mitte uisutamas :)), sest hommikusse pidin mahutama veel ka hambaarstivisiidi (ikka selle hambajama pärast). Poisid kihutasid meeletult, uisutamise lõpus käidi wc-s kätekuivatusmasina all pead kuivatamas ja lasteaias tuli poolmärg särk seljast kiskuda.

Teisipäev 02.03.2010
KE rühma kooliminevad lapsed käisid Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis tutvumispäeval. Selles koolis seetõttu, et lasteaiale kõige lähemal ning juba mitu aastat kooli ja lasteaia vahel mõnus koostöö olnud. Väga äge oli, isegi sugulast H nägid mitu korda. Varasematest lasteaiakaaslastest rääkimata. Halvana tõi KE välja suure lärmi ning tõuklemise rõivistus. Klassi jõudes oli aga lahe.

Neljapäev 04.03.2010
KE tervisepäeval. Ehkki ta pole sportlikult teab mis tugev ja saavutused jäid ehk nappideks, oli tunne hea ja päev mõnus. Diplomil kirjas:
pikkus - 133 cm, kaal - 29,8 kg, 150 m jooks - 35,6, paigalt kaugushüpe - 130 cm, täpsusvise - 3-st 1.
Mina aga (H kaenlas) käisin TERA tutvustaval päeval. Uudishimust. Kahjuks eriti pikalt ei saanud kriuks-viuksuva H tõttu olla, kuid nii mõnegi vastuse sain.

Pühapäev 07.03.2010
Suure sõbra J sünnipäev. Mis muud kui 7-aastaseks saamine. Pidu kodune ja mõnus.

Nädalasse oli planeeritud ka H arstivisiite, mis tema haigeoleku tõttu lükkusid edasi.

Elukesest enesest

2010-03-20T22:43:00.003+02:00

Oh jah ... ei hakka ma ennast kordama, aga see elukene veereb ikka kole kiiresti küll. Ja nii kui arvan, et võiks ajaloo tarbeks siia ka kirja panna, siis ... säuh ja jälle nädal möödas ja aega pole. Kui keegi oskab mulle Tartus soovitada kursust, kus õpetatakse ajaplaneerimist 1 emmehullu imiku ja 2 muidu aktiivse eelkooliealise lapse emale, siis olen väga tänulik.

Aga asjast (ehk siis olulisemad hetked):
Laupäev 06.02.2010
Hilinemisega jõudsime Anneli sünnipäevale. Hilinesime üsna märgatavalt - nädal aega. Meie autoloks hakkas jukerdama, mis tähendas pea terveks kuuks autota olekut. Siinkohal veelkord suured tänud kompaniile A&A, kes laste transportimisel suureks abiks olid.

Teisipäev 09.02.2010
Meie KE sai 7-aastaseks. Rühmaga käisid Vanemuise Kontserdimajas "Bandu-Bandu"'t kuulamas-vaatamas, lõunasöögi kõrvale sünnipäevalapse toodud kommid ja puuvili ("Emme - torti pole vaja teha! Sa ei jõua - sul palju tegemist!") ning õhtul sünnipäevamöll Annelinna Rüblikus. Oh kuis suutis kõik see kokku õhtuks ära väsitada :)

Pühapäev 14.02.2010
Käisime Thomast vaatamas. Esimene kodune külastus.

Reede 19.02.2010
Kadri (hää inimene) hõikas kullakeste foorumis ja mina haarasin võimalusest. Ehk siis käisime teatris "Huntlutsu" vaatamas. Etendusele saabusin mõningase eelarvamusega. No ikkagi ju Luts ja Unt. Et eks raske saab olema. Aga väga vahva oli hoopis. Tükk oli parajalt naljakas, tõsine ja tempokas. Kahjuks pidin veidi enne lõppu koju sibama (herr abikaas pidi tööle kihutama). Aga see ei muutnud enesetunnet ja elamust :)

Laupäev 20.02.2010
Jubekülm ilm. KE, kes võtab osa lasteaias läbiviidavatest inglise keele tundidest, oli kutsutud tundides õpitud laule sisse laulma. Ehk siis koostas MTÜ Arenguselts vahva inglisekeelsetest lastelauludest koosneva plaadi. Kõik see toimus Jo-le-mi stuudio ruumides. Väga põnev kogemus.

Pühapäev 21.02.2010
KE järjekordne jalgpallivõistlus Kesklinna kooli võimlas. Istusin sel korral kogu selle aja (3 h) kohal, L kauples kaasa, mis aga tähendas, et tal hakkas üsna pea igav. Õnneks oli fännide hulgas veel samaealisi tüdrukuid, kellega koos siis ringi konnati :P

Laupäev 27.02.2010
Käisime koos Anneliga koolitusel. Annelil kõik väga õiges võtmes kirja pandud - loengu pealkir ja sisu ei klappinud kahjuks. Sellest hoolimata on mul väga hea meel, et Lelula selliseid tasuta koolitusi läbi viib. Loodan, et ka edaspidi ning et leidub veel põnevaid teemasid, mida kuulata.

Kiirkäigul oli meie veebruar just selline. Ärgem unustagem siia sisse põimida veel ka mu hambajamad.

Ühel tulevad, teisel lähevad

2010-03-03T22:21:00.002+02:00

Mul on oma tarkusehammastega mingi eriline suhe. Eelmise eemaldamine tekitas juba parajat jama (no loe siit kui ei usu). Sel korral aga hoopis selline lugu ....
2009 a lõpus hambaarst märkis, et 2010 veebruar-märts tasub alumine tarkusehammas välja tõmmata, kuna ta hädine välja näeb ning parandamismõte puudub. Tol hetkel mõtlesin, et ok-ok ... aega on. Aeg aga lippas. Mõnel korral tundsin, et seesamune hammas õrnalt tuikab. Ok ... pole hullu. Aga 23. veebruaril läks hulluks. Valutas päeva, valutas öö ja valutas teisel päevalgi, mis aga (nagu nimelt) oli puhkepäev.
Egas muud kui hakkasin otsima vabatahtlikku hambaarsti, kes tahab vabariigi sünnipäeval hädalist abistada. Leidsin. Läksin kohale. Tehti tuimestus - hästi ei mõjunud. Tehti veel - ikka mingi koht tahtis minust seinale ronijat teha. Veel veidi tuimestust ja siis ..... tõmbama. Aga mis ei tule, see on mu hammas. Mis ma ikka pikalt heietan .... kammaja kestis taas 1 h ja minul kõik kohad valusad. Arstil lendas higi, minul pisarad, arstionu tegi mulle isegi pai. Lõpuks oli kõik. Vähemalt nii ma tol hetkel mõtlesin.
Möödub päev, teinegi - valu ei anna tagasi. Valuvaigisti valuvaigisti järel. Muidu ei suuda olla. Laupäeval (3 päeva möödunud) valutas kogu suu jätkuvalt ja mitte vähe. Kodune seltskond saatis mu valvearstile näitama. Diagnoos - põletik. Puhastati ja kutsuti esmaspäeval tagasi.
Kätte jõudis esmaspäev. Eelnevad päevad möödusid valuvaigistite vahel tundide ja minunite lugemisega. Taas puhastati, pandi rohtu ja kutsuti komapäeval. No ja siis ma mõtlesin, et ma vist hakkan surema - hambatõmbamisest pea nädal möödas, tabletipakk tabletipaki järel aga ikka valutas ja valutas ja valutas. Väga valutas. Järjest hullemini. Nutmisest ka ei olnud kasu - veel hullemaks läks. Nii ma soigusin. Selle sõna kõige täpsemas tähenduses, sest samal ajal jäi meie H haigeks. Suur palavik ja magas vaid süles. Nii öösel kui päeval. Kui aus olla, siis ma ei mäleta nendest päevadest suurt midagi. Nagu poleks olnudki.
Kätte jõudis kolmapäev (täna). Valvearst vaatas ja kuulas mu muret ja märkis, et mu lugu on nende targa õpiku jutt. Ehk siis olukord meditsiinilises mõttes väga tavapärane. Prognoosis veel 1 nädala jagu piinasid. Siiski pani uut rohtu sellesse kolejamasse auku. Ja see ... AITAS. Ma pole peale seda valuvaigistit pidanud võtma. Minust on taas saanud INIMENE. See on uskumatu.

Ka poja H muredele leidsin põhjuse. Hambad. Tulevad. Ülemised. Eks sellest suur rahutus ja palavik.

Rõõmu mulle ja Sulle

2010-03-03T12:45:00.002+02:00

Lapiliisu blogist leidsin toreda ettevõtmine. Kuidas ma siis osa ei võta :)

Reeglid: 3 esimest, kes avaldavad siin blogis soovi, saavad minult aasta jooksul kingituse. Vastutasuks peab ta ise samasuguse asja korraldama oma blogis.

Niisiis saavad kolm esimest hõikajat minult spetsiaalselt neile mõeldes tehtud kingituse.

2010-02-02T22:08:00.003+02:00

Aga meie oleme haiged :S
Kõik algas eelmisel nädalal ...
1. KE - köha, hääl ära, siis tuli nohu (algul vesine, siis paks ja kole); praegu jäänud nohu (mõistlik)
2. L - jubekole kinnine köha, hääl ära, siis tuli nohu (üsna mõistlik); praegu jäänud natuke köha ja natuke nohu
3. H - hääl ära, jubekole nohu, köha ja palavik. Täna 4.-s päev.
4. M (nagu mina) - hääl ära ja kurk vahelduva eduga imelik.

Elu ei ole lill. Eriti kui suur mure pisikese H pärast ja 3 ööd vähese magamisega üle elatud. Aga küll see lill tuleb. Tuleb-tuleb.

2010-01-27T13:47:00.001+02:00

Palju õnne värsked vanemad E ja O! Pojaraas sündis täna (imeilusal talvepäeval) kell 10.43. Parajalt pikk ja raske :)

Lõngavarude avalikustamine vol 2

2010-01-22T12:21:00.007+02:00

Tam-taram-tararara ... põmm! Kui ma eelmisel aastal (va ullike) arvasin, et kuskil on mul peidus tutsakad ja nutsakad, siis 2009 a jooksul leidsin väga salapärasest(?) elutoa ainukesest kapist täitsa korraliku (ja raske) kotitäie lõnga. Assa mait! Nii mu eelmise aasta lõngahävitamise püüdlused ka luhtusid.

Lühidalt:
fikseeritud lõngaseis 2008 a lõpus ...... 31,2 kg
fikseeritud lõngaseis 2009 a lõpus ...... 30,385 kg
Ehk siis kokku sai kaalulangust 0,815 kg. Algus seegi :O

Pilditu ja helitu optimist

2010-01-19T12:01:00.007+02:00

Ei ole mul häid suhteid tehnikaga: fotokas ei taha pilte teha, telefon ei taha kõnelda. Nüüd ütle veel. Kindel on aga see, et miskit ikka liigub. Väsinud teo sammul. Aga liigub.

Aasta alguses pildistasin oma varukesed üle. Et siis nagu mis siin ikka. Seis ei ole kiita. Püüan paar pilti veel fotokast üles leida - siis ka lõplik seis üleval. Ja põhjust taas häbeneda. Seda aga ehk teinekord :O

Vaadates oma varandust tekkis aga paar mõtet-projekti. Projektid iseenda jaoks:

Kodu, kaunis koduke!

2010 a igas kvartalis muuta üks tuba (või köök või misiganes koduruum) hubasemaks. Kas siis mingite asjade ümberseadmise või uute kardinate vms abil.

Märge blogis: label nimega "Kaunis kodu"

Lööme varanduse laiaks!

Kasutada võimalikult palju koduses varus leiduvat lõnga. Et see kuhi väheneks.

Märge blogis: label nimega "Varandus laiaks"

Poolik töö väärt asjaks!

2010 a igas kvartalis lõpetada (või teha ümber) vähemalt 2 poolikuna seisvat asja.

Märge blogis: label nimega "Poolik töö korda"

Kel sarnased mured - liituge projektidega:)

Uuel aastal uue hooga

2010-01-07T11:11:00.003+02:00

Et kõik nüüd ausalt ära rääkida, siis oh jah : Olen kohati ikka täitsa lootusetu - alustan miskit hirmsuure hurraaga ja siis poolel teel vaibub-vaibub ning ongi jälle kõik. Ehk siis ei suuda asja lõpuni ajada. Ja imelik on see, kes arvab, et ma ei oska põhjendust leida. Häh - naljatilk tõesti!
Nii ka 2009.a kohta .... hakkasin aasta algul oma käsitöölisi tegemisi nummerdama, kaaluma, kaalust alla (lõngade ikka) projektiga tegelema ja siis (nüüd tuleb põhjus) sündis pesamuna ja saigi hurraa-hoog otsa. Nukker. Lausa kurb.

Aga "kui ei proovi, siis ei saa" (või miskit umbes sellist). Seega katsetan sel aastal uuesti. Eelkõige just lõngavarude hävitamise seisukohast. Mis seisus varu on - seda hakkangi kohe revideerima, kaaluma, pildistama (sahmin ja tolmutan veidi). Ja näitan teile ka. Nagu eelmisel aastalgi. Siis saate enda raudse mõistuse üle taas headmeelt tunda :)

Ja rahulikke Jõulupühi! Selgitust vaata siit.

2009-12-31T15:30:00.004+02:00

Rahulikku, rõõmsat, meeldejäävat, mõnusat 2010. aastat!

Leidke võimalikult palju aega nii oma perele kui ka iseendale :)

Küsimus sai vastuse

2009-11-25T21:37:00.003+02:00

Tänase päeva küsimus - kus on piir targutajal ja teadmiste mõttes ihnuskoil? Enda puhul ma enam ei saa aru. Ju ma siis olen ikka mõlemat kui nii minust arvatakse. Või siiski pole?

Tänase päeva otsus - ma ei lase minu jaoks igasuguste inimeste arvamustel ennast kõigutada. Sest seda nad just loodavadki. Et ma tunneks end süüdi. Aga ma pole seda, sest nii vaikimised kui rääkimised olid vaid inimes(t)e aitamiseks. Kui aga ei soovita, siis ei aita.

Olen tugev. Olen tugev? Olen tugev! Vot!

2009-11-11T15:16:00.001+02:00

Mõned minutid tagasi sain mina vanatädiks. Palju õnne verivärsketele vanematele H-le ja P-le tütrekese puhul!

Pikk-pikk aeg möödund

2009-11-06T22:54:00.004+02:00

... päevast, mil viimati blogisin. Miks ma vahepeal ei kirjutanud? Natuke polnud aega + natuke polnud soovi. Lihtsalt niisama. Nüüd siis tuli soov ja võtsin aja :)
Täna tuli lumi maha. Mõnus valge ja lumepalli tegemiseks sobilik. Henri ei suutnud ära imestada, mis imeasi see on. Sai neid omavahel tutvustatud.
Lugesin üle pika aja oma blogi. Ma olen ikka mingi imelik - pea igas postituses oli juttu, et küll aga vaja koristada ja puhata, aga siga siin ja siga seal (ehk siis 100 põhjust, miks ei saa). Tegelikult päris nii ikka pole, et käin pidevalt lapiga ringi ja nühin siit ja pühin sealt. Oi ei. Aga siin uues kodus, kus meil nüüd varsti 1,5 a elatud, suudan ma end enam seda (minu jaoks tüütut) tegevust tegema sundida. Ja püüan järjepidevust tekitada. Tervisele kasulikum. Minu enda, sest kui kuskil tolmu enam, siis läheb minul olemine keerulisemaks (hakkan aevastama .... allergia).
Häh - jälle postitus koristamisest :O

Aga kõige väiksem abimees on jätkuvalt emme kaisukas, hetkel veel vähese liikumisega, lemmiktegevus - emme süles jalutada või emme kõrval pikutada. Kuniks emme selle kõigega rahul, niikaua elu kui meepott :)

Palju õnne ka ikka .... nii minule endale kui sellele blogile sünnipäevade puhul!

Foto: Päivi, päätnitsapäeval 2009 Saaboldas

2009-07-18T23:50:00.003+03:00

Päevad lippavad. Ei teagi kuhu. Ja suvi nendega kaasa. Oleme käinud 2 päeva jooksul 3 inimest lõpupeol õnnitlemas (st 2 päeva jooksul maha sõidetud ca 170 km), oleme olnud pikema sorti puhkusel mamma pool, H ja J teise mamma-papa pool jaanitamas, oleme päris palju linnas, käisime mänguasjamuuseumis ja muidu hulkumas, Peetriga mängimas, asju ajamas, taas Värskas Henrit ristimas, täna mina Henriga hansatamas ja ülejäänud seltskond Pärnus merd nautimas jne jne Need siis mõningad asja, mis meenusid. Sest igav pole (vähemalt minul). Ja lapsed kasvavad ja mina naudin kõike seda. Naudin ja samas piilun kalendrisse lasteaia perioodi kauguse mõõtmiseks. Sest kui lahe ja tore ka poleks, hakkab pidev ninapidi koosolemine tunda andma. Veidi puhkust kõigile meile kõigist meist on väga tervendav. Kahjuks aga suve seda suurt korraldada ei anna. Paar päeva nädalas aga sõpradega lasteaias suve lõpu tähistamiseks pole sugugi paha. Sinna muidugi pikalt aega, ent arvestades kui palju nad suve jooksul taas kasvanud on (eriti pliks L), siis tasub sellest juba varem mõtlema hakata. Eriti minusugusel pika sissejuhatusega emmel.

Ehmatusega tõden, et KEl meil viimane aasta lasteaias :O

KE lookene

2009-07-09T22:36:00.003+03:00

Ajaloo tarbeks - täna jäi meie KE õuna söömise ajal ilma oma 1.-st piimhambast. Ehk siis hammaste vahetumine algas. Plehku pistis alumine parempoolne. Uut hambakest silma ei jäänud.

Ellujäämisprojekt

2009-06-07T20:11:00.003+03:00

Püüan mis ma püüan, aga välja ei kuku. Et siis
* kui vaja lasteaeda viia, siis viin - ok
* kui vaja lasteaiast tuua, siis toon - ok
* vähemalt 1 kord päevas soe söök - ok
* vähemalt 1 h jalutamist - ok
* pesumasinasse pesu sisse toppimine ja välja tirimine - ok
* Henri-Henri-Henri - ok
* koristamine - väga mitte ok
Kui vaba moment on, siis jooksen ringi ja topin miskit ära kuskile ja pesen 2 tassi ja pühin kummutilt tolmu jne Ehk siis sahmerdan, aga tulemust näha pole. Sellest ka projekt - 1 päev = 1 ruum. Eile sain köögi korda, täna köögi korrashoidu kontrolli all hoitud ja magasmistuba korda. Homme saan ehk lastetoa suts inimlikumaks. Jube mõnus on just see, et nii on vähemalt 1 ruum, kus on tulemust näha, silm puhkab ja tuju parem.

Logistika ja veelkord logistika. Kes see ütles, et koduste mammade ajud jäävad unne. Minu aju töötab küll hoolega.

Meie uus abiline

2009-06-01T09:19:00.003+03:00

Kes? Henri
Millal? 12. mai 2009 kell 17
Kus? Tartu Maarjamõisa uues sünnitusmajas
Parameetrid? 57 cm ja 4696 g
Kuidas? Suure meelitamise ja keelitamise ja arstide hirmu ja nikerdamise ja punnimise tagajärjel. Sündis küll esilekutsutuna, kuid loomulikul teel (viimane oligi arstide suurim väljanäidatud hirm).

Mismoodi on? Väga ponks emme pojake-kaisukas. Hüüdnimigi koduses ringis - puuk. Õde-venda rahul, lõbustavad jutuajamisega, Henril silm säramas, kui laste hääli kuuleb (argipäevadel oleme enamuse ajast ju kahekesi).

Piltidel mõnetunnine ja 17-päevane

2009-05-08T22:55:00.002+03:00

Ma pole mitte kuskile kadunud. Iga päev loen blogisid ja Postimeest ja (häbenen nüüd suts) Perekooli ja mida kõike veel, aga kirjutada/kommenteerida/arutleda ei soovi. Parim olek - kodus üksi ja väljas käin vaid siis kui PEAB. Lihtsalt selline tunne. Mis nüüdseks läind, sest nädalavahetuse olen sisuliselt 24 h lastega ja tegutsemist peab planeerima. Sest muidu läheb keeruliseks. Kõigi nende "tahan" ja "ei taha" värkidega.

Eile ja täna olid lasteaias emadepäeva üritused. Emotsioonid seinast seina: väga tasemel ja uskumatult kehva distsipliiniga, kõigil sõnad peas ja pidevad kasvataja meeldetuletused, ... Tantsu ja tralli ja kingitusi emadele jagus mõnusasti :) Väga väärt olemise sain ma kindlasti. Ehkki istuda ja tantsida liig keeruline juba.

Nüüd mul jäänud 2 päeva vabatahtlikuks lahkumiseks kodunt. Keeruline, sest lastehoid üsna keeruliseks mutunud ja nagu nimelt on herr abikaas kõik ööd pikalt tööl (seega päeval pikalt magab). Esmaspäevasele nö sunniviisilisele minekule ma veel ei mõtle.

Tänasida mõtteid ära lükka homsesse posti

2009-04-23T21:10:00.003+03:00

Täna potsatas mu Google Readerisse hästi palju uusi postitusi. Uskumatult palju. Eks see tuletaski meelde, et võiks kirjutada.
Nädalavahetusel hakkas Laura rögisema ja nohisema, E oli siiski enamvähem (oli lasteaias), kuid õhtune väljasolek (käisime vapralt Emajõe ääres traditsioonilisel munade veeretamisel, kus meie saak oli -12 muna :O) või mis iganes avaldus T hommikul suurema rögina ja öösel lausa palavikuna. Ok - asi hakkas sujuma, kuni tänase hommikuni, kus KE ärgates oli ikka täitsa kõõks (minu lapsepõlvekodus ja sealkandis kasutati diagnoosiks väge ühest mõistet - rinnad kinni). Kuum tee aitas paremaks ja nii päevapeale täitsa hea juba. Võimlemagi jõudsime. Ja raamatukokku. Ja poodi. Mille tulemusel ei saanud Laurat tuppa, sest ta väntas. Nõrkemiseni vist. Üle 1 tunni. Ehk siis ostuks lastele rattad. Ossa säde, kus nüüd läheb tegevuseks.
Muidu aga on muutusteta. "Võlast vabaks" saate lõppedes tuli meelde, et vaja herr abikaas poodi saata. Nimekirjaga. Sel korral vaid 2 päeva menüüd arvestades. Sest rohkem kiiresti ja lambist välja ei kukkunud. Aga abiks seegi. Ma usun.

Vahepeal aga ...

2009-04-20T11:02:00.002+03:00

Sel nädalavahetusel olin üksi. Üksi kodus. Mis sest, et lapsed+herr abikaas olid pühade puhul mamma pool (meil ülestõusmispühad alles nüüd). Mina aga ei suutnud-jõudnud-jaksanud-... Ehk siis puhkasin ja magasin ja vedelesin ja jalutasin ja olin niisama. Oli vaja. Väga oli vaja. Nüüd veidi kobedam tunne. Mõneks ajaks. Sest täna öösel lõpetasin emadepäeva etendusteks kostüümide täiendamist (pilte ei teinud, ehk siis kui päriskandmiseks läheb) ja süda nüüd rahul. Kohe selline hea tunne, et sai kaelast ära. Viimane tähtajaline suur asi, mis kaelas oli. 1 paberitöö ka veel ja siis on kohustused otsas. Ehkki mulle meeldivad igasugu sebimised, aga mitte alati. Ja hetkel ongi vist see "mitte alati".

Kätel tööd on ja asjad valmivad, aga vot ei õnnestu venitada ja pildistada. Koht, kus nüüd end kokku võtta. Jälle parem tunne. Väikse inimese suured rõõmud :)

2009-04-03T19:43:00.002+03:00

Sel nädalal sõitsin pika lõõtsabussiga, mille juht oli kena blond pikade küüntega noor naine. Kolakas buss ja selline pisike naisterahvas oli üsna võõras vaatepilt.

Täna koristasime Lauraga kappe. Tassisime aga raamatuid siia ja sinna ja klaasid puhtaks jm Natuke edeneb.

Soe ilm saabus. Avastasin, et mul jalatsiprobleem. Ja Laurale vaja kiirelt 1 õhem müts orgunnida. Tüüpiline kingsepa ja kingade teema. Kui nüüd leiaks kiire lahenduse.

Näpuharjutus 11/09: sokid heategevusele vol3

2009-03-24T08:32:00.005+02:00

Ei hakka vist kordama, et igal kuul teen sokke. Lõngajuppidest ja heategevusele. Neid sokke lõpetades mõtlesin korra, et ehk äkki teeks järgmisel kuul miskit muud, aga vist ikkagi mitte. Sokke mõnus kududa, leiavad ikka kasutust ja on ideaalne valik suvaliste lõngajuppide hävitamiseks. Niiet jätkakem sokitootmist :P

Kudumise põhjus: projekt

Lõng: 4 eri värvi nutsakat poolikute tokkide kotist (villast ja akrüüli);
Vardad: 2,5 mm
Kulu: 46 g
Suurus: jalale ~ 30
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 46 g
sel aastal - 591 g

Ei ole enam naljakas (vol2)

2009-03-24T08:12:00.006+02:00

Nädal möödus niuhti. Kõige keerulisem oli L-l: teisipäeva oksendas ja magas vaheldava eduga, kolmapäeval ei söönud, jõi hästi natuke ja magas palju, neljapäeval hakkasin rohkem sööki pakkuma, tulemuseks - oksendas taas ja jätkuvalt magas, reedel hakkasid asjad vaikselt paremaks kulgema. Hetkel olukord korras. Eile õhtul kiitis isegi mu riis+liha hautist. Sellist kõige lihtsamat.

KE aga omamoodi haigusega: palavik ja nohu ja köha ja kui kõik juba justkui ok, siis eile oksendas. Lambist. 2 korda. Ja magas hästi palju. Aga hetkel tundub, et korras. No saa nüüd aru siin miskit.

Homme planeeritud lasteaiapäevaks. Ka minul - KE arenguvestlus. Millest usun rahuliku mõnusa vestluse tulevat, sest kõik me oleme juba heade ja kehvemate asjadega harjunud, aktsepteerinud ja tasapisi lihvimist harrastanud. Pimm-pomm-piraki meie noormehe puhul ei toimi.

Laura (ülehomsest 4-aastane) visioon meie perest. Teksti lisasin mina.

Ei ole enam naljakas

2009-03-17T12:08:00.002+02:00

Täna öösel trall ja tramburai: meie Laural tuli igatsugu vedelat jama nii eest kui tagant. Ja seda öösel iga 1 h tagant ja hommikul iga 30 min tagant. Oksendada pole enam midagi, aga no teate küll: kõõksub ja krööksub wc-poti kohal. Suurim osa tema riietest on juba pesumasinast kas läbi käinud või varsti minemas. Sama ka voodipesu ja tekkide-patjadega. Mina magamata ja vaat et varsti masenduses. Et siis niipaljukest minu puhkamisest, kappide koristamisest või no millest iganes.

Urrr!

2009-03-13T09:29:00.002+02:00

Libedusest saime meie õnneks mööda hiilida. No ikka sellest libedusest, mis käesoleval nädalal Tartut kimbutas. Vaid kolmapäeval, kui sõber H juurde komberdasin, et teda haiguse ajal kohalolemisega julgustada, käis vasak jalg korra vale jonskuga liiga kaugele. Jää. Petlik jää. Algul oli põlv ikka täitsa hädine, aga õnneks ei miskit hullu. Edasi komberdamine lükkas põlve vist paika tagasi.
Aga muidu (tänan küsimast) läheb ok. Täna on jõuguke taas kodus (lasteaiavaba päev (tea, kas sai õigesti kirja :O)), mis muudab tegutsemise veidi komplitseerituks, aga pole hullu. Homseks peoks valmistume. Jõugu sünnipäevapidu. Laura peseb igatahes juba oma tita-nukku ja KE tahab olla ägedam (käib aga sall ümber pea seotuna ringi ..... mingi moevärk? :O).

Tegelikult tahtsin eile alanud uuest saatest "Võlast vabaks" rääkida, aga sel korral mitte ..... pean hoopis Laura titat riietama ja ägedat kutti kallistama minema. Töökohustused teadagi.

2009-03-09T07:28:00.002+02:00

Tänane hommik on uskumatult jäine. Isegi aknast vaadates. 2 onu kraapisid ühel autol aknaid puhtamaks ikka tõsist füüsilist jõudu kasutades. Et aga meil a) L veel ametlikult kodune ja b) sõber J jääb ka koju, siis kogu seltskonnal töövaba reziim (va issi muidugi).

Lugesin Heidi postitust pisikesest mõtisklusest kokkuhoiuteemal. Jah. Hakkasin mõtlema, et mis ja kuidas meil.
Kindlasti pean ära märkima, et minul (olgu öeldud, et meil on kodus igal täiskasvanul oma rahakott ja selle sisu arutamine vms toimub vaid suurte väljaminekute korral) on hetkel oluliselt lihtsam kui ca 1 a tagasi, kus ma töökohta vahetasin ja uues kodus põhjalikku remonti tegime. Ehk siis väljaminekuid oli palju ja suhteliselt korraga. Kohe hea tunne, et sellest sigrimigri elust välja tulime ja ellu jäime.
Arvestades minu loomulikku loomust ja võimalust olla praegu kodune, on mõningast säästmist täheldatud:
* lõnga ma suurt ei osta (ammu enam ei mäleta, et oleksin ostnud, sest no kuhu veel :S),
* söök valmib oluliselt enam koduselt ja on samas üsna rikkaliku valikuga, mis on raha vähenenud laristamise kõrval ka oluliselt tervislikum
* endale riideid ei osta - no mul ju ikka lootus, et ehk kevade lõpupoole saan hakata veidigi maha võtma ja eks siis vaatab, talvine kraam on aga hetkel väheste käimiste jaoks vägagi kantav
* tilulilunad ja emotsioon-ostud jäävad poodi (vaid vahel harva midagi lihtsat laste rõõmuks)
* kontserdid ja muidu väljaskäimised piiratud - pigem tingitud haiguste ajast ja minu mittesoovist möllu sees olla

Olgugi, et ka varem pole me kodu tilulilunatest täis kuhjatud ja kontserdid vms väljast saadud lõbu polnud teab mis tihe. Aga ikkagi.
Mis puudutab aga laste riideid, siis kalendrit vaadates tuleks vist kevadiste asjadega tegelema hakata - vaadata üle, mis kodus on ja kandmiseks sobilik ning vaikselt ringi nuuskima hakata. Muidu tuleb matsti kevad kohale ja vot jookse siis. Eriti arvestades minu jooksmisvõimalusi. Eriti mõne aja pärast.

Oh seda elu-elukest :)

Üldse mitte millestki

2009-03-08T07:55:00.002+02:00

No nii tihedalt tihe on see eluke.
Möödund esmaspäeval jäi L haigeks - lasteaias tõusis palavik. Nii me siis selle nädala kodus palavikutanud oleme. Näputäis kurguröginat juurde. Õnneks nüüd vaid rögin jäänud. Reedel helistasin perearstile, et tuleme näitame. Tal aga reede, esmaspäev ja teisipäev nii tihedalt täis, et ei tea millal koju saavad - haigeid nii palju. Äh - ei tahagi nagu sinna haiguste koldesse minna. Äsja tervenenuna.

Muidu aga tiksub kõik omas rütmis. Rütmis, mis on uskumatult kiire. Kui õhtul hakkan mõtlema, et mis nüüd siis tehtud sai, siis .... khmmm .... nojah. Aga oleks tegelikult vaja seda ja toda ja viiendat. Üks on kindel - kevade lõhna on tunda. Eriti päiksega. Heaaaaa :) Mjaaaa. Üheks kindlaks enam-vähem kevadekuulutajaks on sõber J sünnipäev, millest saime eile toredasti osa. Suurem kuulutaja - meie L sünnipäev, milleni on veel suts aega. Ja siis on aprill juba? No tõesti appi.

Lonkan nüüd parem vanainimeselikult aja kiiruses filosofeerides vaatama, mida saaks magava pere kõrval siba ära teha, et pisitilluke linnuke tänasesse päeva kirja saaks

Naised - rõõmsat päeva meile! ;)

Näpuharjutus 10/09: kombekas nukule

2009-02-28T09:50:00.005+02:00

Meie pliksu L on seni olnud selline autode inimene. On tal ju ees poisid kasvamas ja huvi nukkude vastu puudus. Kui siis niipaljukest, et nukul kadusid seljast kõik riided ja nii jäi. Nüüd siis (eks osa põhjusest ole lasteaias, kus tal sõbrantsid tekkinud ja plikside teemad aktuaalseks muutunud) on ka nukud mängu tulnud. Konkreetselt see nukk - on ta paraja suurusega, et kaissu ja õue ja lasteaeda võtta ja turvahällis kussutada jne

Talv meil aga karm. Ja tital (nii L kutsub teda) talvine riietus puudus. Nii saigi taas oma lõngaülejääkides tuuseldatud ja 2 õhtut kootud ja proovitud ja harutatud ja nii kombekene valmis sai.
Kokkuvõttes läks omajagu aega, sest sellist suurt asja ja ühegi õmbluseta pole ma varem teinud. Nii tuli katsetada.
Kudumisest:
1. vöökohast alates pepu- ja jalgade osa
2. vöökohast ülespoole kehaosa
3. varrukad
4. kapuuts
5. silmatorkavaps punktiks vahva nööbike

Võite pakkuda, kas nuku magab ka selles riietuses või mitte :P

Kudumise põhjus: nuku ei saanud õue kaasa tulla, kuna puudus talvine riietus
Lõng: 2-kordselt tundmatud lõngad
Muster: omalooming, ühegi õmbluseta
Vardad: 3,5 mm
Kulu: 91 g
Suurus: nukule pikkusega 33 cm

Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 292 g
sel aastal - 545 g

Näpuharjutus 9/09: naturaalmajandavad põlvikud

2009-02-28T09:06:00.017+02:00

Kui koduhaldjas Kullakeste foorumis naturaalmajandava laada teema algatas, siis tundsin kohe, et jess ... see on väärt mõte. Ja nii see hargnes ja loksus paika kuni Lapiliisu arvas, et talle põlvikuid vaja. Hurraa! Siit me vorstivahetus algas.

Vahetuse raames valmisid minu poolt põlvikud, millest on hetkel 2 õnnetut pildikest minu sulest ja kena pildike vastse omaniku jalas :)

Hästi mõnus kudumine ja tabasin end tüüpiliselt tõdemuselt - 1. valmib aeglasemalt kui teine, sest ikka ja jälle vaja miskit mõõta ja harutada ja kududa ja igaks juhuks veel natuke harutada.

Kudumise põhjus: omakasupüüdlik - tahtsin toolikatteid ja laudlina
Lõng: Steinbach Wolle Sockenwolle (50 g - 160 m)
Muster: Bintje-Socks
Vardad: 2 mm
Kulu: 147 g
Suurus: jalale ~40

Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 201 g
sel aastal - 454 g

Mina sain vastu aga ... trammdaram ... vaat sellise komplekti. Just minu hingele. Köök rõõmsam ja meie õnnelikumad. Lapitehnikas toolipatjadele mõtlesin ma juba tükk aega tagasi ja (jeerum ... ma minestan) arvasin juba, et nikerdan miskit ise valmis (eluski pole lapitehnikas midagi teinud ja õmblemisega mul jätkuvalt keerulised suhted). Õnneks sel korral ma pääsesin lihtsamalt :)
Toolikatteid on kokku 4: 2 ühe ja 2 teise mustriga. Laudlina sai lauale just pandud ja sellest ka suts kortsune. Et tegemist on vetthülgava materjaliga, siis hetkel triikimist ei hakanud katsetama. Ehkki autor katsetas ja oli ok. Endas ma hetkel nii kindel pole :P

Näpuharjutus 8/09: sokid heategevusele vol2

2009-02-28T09:01:00.003+02:00

Ka veebruaris said heategevusele mõeldes valmis sokid. Eks ikka lõngajuppidest ja just sellistes toonides.

Kudumise põhjus: projekt

Lõng: 3 eri värvi nutsakat poolikute tokkide kotist (villast ja akrüüli);
Vardad: 2,5 mm
Kulu: 54 g
Suurus: jalale ~ 31-32
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 54 g
sel aastal - 307 g

2009-02-25T22:21:00.002+02:00

Ptüi-ptüi-ptüi ... õnneks pole keegi haigeks jäänud. Ehkki jätkuvalt kodusel lainel. Ja minul sellest vaikselt kõrini. Homme järgmine katse lapsed lasteaeda saada. Saan ehk toad mõistlikult koristatud ja äkki veel miskit vajalikku ja tundmatusse kaugusesse edasilükatud tegevust ära teostada. Sest 2 abijõuga, kellega vaja üsna palju vaielda, kaubelda ja ma ei tea mis veel .... no ei edene. Lihtsalt olen väsinud ja kõik.

Vastlad - hernesupi, kodukootud kuklite ja vahukoore ning kelgutamisega üle elatud :) Kuklid said üle ootuste head, ehkki tegin oma tavalise pärmitaigna retsepti järgi. Läksid mis mühises. Supp ka. Vaaritasin ja küpsetasin, kuni teised mägesid vallutasid (mina ei hakanud kino tegema). Njaaaa - ka see on möödanik selleks korraks.

Mis veel? Nagu ei midagi. Mõtteid-soove-vajadusi on tohutult, kuid siiani pole realiseerida suutnud. Et siis tuleb ümber korraldada ja kogu nimekirjale uued järjekorranumbrid omistada. Et natukenegi liikuma saaks ja natukenegi lihtsalt puhkamiseks aega jääks. Ja natukenegi iseendaga tegelda saaks. Ettevalmistavalt. Igaks juhuks.

Perenaise elukene

2009-02-19T09:21:00.002+02:00

Nüüd siis MHKP elust.
Veereb. Vaikselt veereb. Tegelikult mitte just vaikselt, sest puslikud on sel nädalal kodused olnud. Vahetustega pool päeva tädi A juures ja siis pool päeva (lisaks ka sõber J) meie pool. Minu ülesanne siis vaid veidi rahustada, lahutada, jahutada ja süüa teha. Need esimesed 3 on sellised tavapärased, aga vot söögitegemine ja mina pole seni teab mis sõbrad olnud. Nüüd siis mingi laine minuni jõudnud. Lausa imelik laine, sest katsetan uusi (ja kohati enda jaoks suts imelikke) asju.

Ajaloo huvides:
E: Hakkliha-riisihautis - ei miskit uut, aga maisiga pole ma seni teinud. Söödi hoolega :)
T: Kuldne kartulisupp - suppi, kus piim+köögivili, pole ma varem teinud. Seega suhtusin ettevaatlikusega. Aga perele maitses ja on kindlalt uuesti tegemise nimekirja lisatud.
K: makaronid sulatatud juustu ja kanafileega. Njammu ja väga toitev. Taaskord õnnestunud mõte.

Täna plaanis shnitsleid teha. Ahjukartuliga. Veidi teistmoodi ehk ja katsetustega :) Aga eks näis. Enne vaja aru saada, mis poja KEl on, sest peale hommikust ärkamist kurtis paha olemist ja keeras uuesti magama. Tema puhul uskumatu :|

Ma tahan emmet!!!

2009-02-15T14:01:00.005+02:00

Hommikul ärgates teadsin, et tuleb teha postitus ja just selle nimega. Aga vahepealsest:
* vahepeal sai meie poja KE 6-aastaseks. Üsna matsti tuli sünnipäev. Matsti - sest igasugu muid tegemisi oli vahepeal ja aeg liikus kiirelt edasi. Peoga saime kokkuleppele - tuleb koos õekese peoga suts hiljem. Neil sünnipäevade vahe vaid 1,5 kuud ju.
* nüüdsest olen MHKP (st Meeleheitel koduperenaine). Aru sellest pole veel saanud. Aga eks aeg paneb ka selle paika :) Ei oska veel ei rõõmustada ega kurvastada. Plaanid ja kavad on aga meeletud. Sest noh jah ... see olen mina ju ja mina oskan juba igasugu asju endale paika panna :O

Pealkirjast .... mõned päevad (eriti nädalavahetused) olen olnud üsna orava moodi. Ikka selle orava, kes rattasse pistetud. "Emme - tule vaata!", "Emme - tule aita!", "Emme - ei tohi pikutada!",....... Väga palju emmetamisi. Vahest liiga palju emmetamisi. Väsitavalt palju. Aga hullult armas on see kõik. Ja väsimus kaob. Kuni järgmise tõdemiseni, et ma pole päris pikalt taas istumagi saanud :)

Aga hetkel küpsetan. Ilusa pühapäeva puhul :)

Näpuharjutus 6-7/09: minu esimesed küünlad ja vilditud seep

2009-02-01T17:20:00.003+02:00

See on see kui on vaja minna sünnipäevale. Ja on soov kinkida miskit lihtsat kuid hingega. Nii me pliks L-ga võtsime ühe geelküünalde ja vilditud seebi teo ette.

Ajaloo tarbeks.....
geelküünalt on ülilihtne teha - sodi ja podi klaasi ja kuum geel valada peale. Küll aga peab arvestama, et geel kipub väga kiiresti hanguma. Ka juba valamise ajal. Värvitud geel on meie arvates lahedam :)

Seebist .... et mulle viltimine eriti ei istu, siis sai sel korral ka susserdatud ja pusserdatud, aga vilt seebi ümber kõige paremini välja ei kukkunud. Eks ta ikka tahab harjutamist. Küll aga ei tea hetkel, kas lähiajal uuesti ette võtame. Pole justkui ikka minu värk. Küünalde kohta arvan teisiti - väga lahe katsetada. Ka 3-aastase lapsega.

Liiga pikk nina

2009-01-29T10:01:00.002+02:00

No kui juba blogida, siis juba blogida. Ehk siis .....

eile arvas 1 tädi, et mul on liiga pikk nina. Õigemini mu autol. Sest just selle sõitis ta uljalt mul lühemaks. Et kuidas või?
Tartu inimesed kindlasti tunnevad Veski-Näituse ristmikku. No selline tore paremakäeristmik. Mina (vapper sell, roolis, üksi autos) vudisin mööda Veskit Kuperjanovi tn suunas (oli vaja päeval korraks KE-le lasteaeda trenni jaoks jook viia) ja antud ristmikul vaatasin, et ahhaaaa .... paremalt ei tule keskit. Hakkasin vaikselt gaasi vajutama kui käis mats ja mingi auto mul risti ees. Tuli vasakult. Pea oli laiali otsas (nagu ta hiljem väitis). Pudi ja sodi lendas igas suunas. Mina suhteliselt risti ristmikul (no tegelt auto ikka) ja ehmatus suur. Ronisin välja ja olin nii lolli näoga kui sai veel olla. Suures segaduses hakkasin märke vaatama, et kas ei olegi enam parema käe jura-jama ristmik. Oli-oli. Ikka veel oli.
Siinkohal suured tänud sõjamundris noormeestele, kes mind rahustamas käisid ja muidu asju orgunnisid. Et avarii põhjustaja tunnistas oma süüd, siis võis ka mu autot suts edasi liigutada (et ristmik liikuma saaks). Uskumatult kiiresti (alla 1 h) oli meil kindlustuses juba käidud ja auto remondikotta ära viidud. Nüüd siis vaid otsust oodata, mis saab usutavasti "auto teeme korda" olema, sest sisuliselt sai kannatada esistange ja natuke kapott. Isegi parempoolne tuli jäi terveks :)

Jalameestele kohaselt tegeleme nüüd (tavalisest enam) logistikaga.

Näpuharjutus 4-5/09: tellitud heidepüksid

2009-01-29T06:53:00.002+02:00

Üks hää inimene soovis oma pisikesele põnnile heidekaid. Et algul on see paras katsetamine, siis igaks juhuks 2 paari.
Loodan väga, et püksid peavad põnni jalas vapralt vastu (nii nagu sarnased heidekad on minu puslikutega koos kasvanud :)) ja vastavad noore ema ootustele (meil nad töötasid küll imehästi).

Kudumise põhjus: väike põnn vajas neid
Lõng: naturaalne heie;
Muster: kootud 3-kordsest heidest ripskoes
Vardad: 3,5 mm
Kulu: 88 g
Suurus: ... - 6 kuud vanale tegelasele
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 253 g
sel aastal - 253 g

Näpuharjutus 3/09: E mütsi rekonstrueerimine

2009-01-29T06:44:00.003+02:00

2 aastat tagasi kudusin herr abikaasale mütsi. Vaat sellise hästi lihtsa. 2 talve kantud ja siis avastas herr, et no ikka väga lühike see müts: kõrvad väljas ja puha. Mis siis ikka - veidi harutamist ja natuke kudumist ja nüüd on müts õiges suuruses
(PS! no mina küll aru ei saa, mismoodi on sedasi mutionu moodi kuskilt piiludes mugavam, aga egas mina see kandja ka ole).
Vilunud silmad märkavad (praegu veel) uue osa ja vana osa erinevust, aga eks see mõningase kandmise ja ehk lausa 1. pesuga jonksu läheb.

Kudumise põhjus: müts ei vastanud vajadustele
Lõng: Alvita Alpaka (50g = 100m);
Muster: kootud 2-kordsest lõngast 3x2 soonikut
Vardad: 3 mm
Kulu: uuesti kootud osa 45 g
Suurus: keskmise mehe peakolule
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 165 g
sel aastal - 165 g

Näpuharjutus 2/09: sokid heategevusele

2009-01-29T06:38:00.003+02:00

Eks ikka enda poolikute/üksikute tokkide hävitamiseks võtsin kätte ja kudusin sokid. Sel korral mitte konkreetselt kellelegi, vaid lihtsalt niisama. Heategevusele. Ehk soojendavad need sokid järgmisel talvel mõne vahva tegelase varbaid.

Kudumise põhjus: projekt

Lõng: 3 eri värvi nutsakat poolikute tokkide kotist (villast ja akrüüli);
Vardad: 2,5 mm
Kulu: 61 g
Suurus: jalale ~ 29-30
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 120 g
sel aastal - 120 g

Kultuurilaksu saamas - "Vaene loom vihma käes"

2009-01-26T16:03:00.002+02:00

Taaskord Sadamateatris. Taaskord õega. Ja taaskord väga rahul.

Etendus "Vaene loom vihma käes". Olen ülimalt rahul, et õnnestus seda etendust vaadata. Sest mulle meeldis ja 2,5 h tundi möödus üsna sipsti. Meeldisid just vanad head näitlejad (vanad muidugi mitte vanuse mõttes ;)) .... kuidas nad ainuüksi oma pilgu, kehahoiaku ja lihtsa olekuga oma rolli lahedalt edasi andsid. Kuidas noored näitlejad sellesse seltskonda sulandusid. Sõnaline osa, lava kujundus, tegevus kui selline - hästi läbi mõeldud ning minu jaoks põnevad.

Ehk siis - mitte just eriti tugev teatrikülastaja kiidab ning soovitab :)

Näpuharjutus 1/09: sokid Laurale

2009-01-11T18:05:00.003+02:00

Sokid Laurale said valmis juba eelmisel nädalal. Ja nädal aega on neid ka vapralt kantud :) Ei väsi kiitmast seda lõnga - sokid muutuvad küll topiliseks, aga katki ei ole meil õnnestunud kanda.

Kudumise põhjus: vanad sokid jäid väikeseks
Lõng: Novita 7 Veljestä Raita(150g = ca 300m);
Vardad: 2,5 mm
Kulu: 59 g
Suurus: jalale ~ 27-28
Projekt:
antud projektis kaalu kokku langenud
sel kuul - 59 g
sel aastal - 59 g

Kõik on uus jaanuarikuus

2009-01-02T10:15:00.002+02:00

Uus aasta toob ikka uue hoo ja uued tegemised. Niivõrd kuivõrd :) Et siis ...

RAHULIKKU JA OPTIMISTLIKKU UUT AASTAT KÕIGILE SIIASATTUJATELE!

Mis minu jaoks uus tegi/tõi? Vahva aastavahetuse 3 külalisega. Klaasikilde ja rõõmsat olekut. Uskumatult (kui mitte öelda et imelikult) rahulik ja enesevalitsev olen sel aastal siiani olnud. Lausa häbi oli, et ma siuke pimm-põmm-pauh kipun olema. Samas - ju siis nii oli vaja. Ja hetkel (väga loodan, et mitte ajutiselt) stabiliseerumisperiood.

Aga käsitööst? Jajaaaa :)
Aasta algusesse on sattunud 2 ägedat projekti, millest otseloomulikult püüan osa võtta:

Heategevusprojekt "Killuke head". Algatajaks tore Lapiliisu, projekt tiksub Kullakeste s. Oma kasinate ajavarude juures püüan igal kuul teha 1 eseme, mille võiks heategevusele annetada. Sest abivajajad paraku on ja on. Ja oma püha kohustusena planeerin sel aastal (väga vahvalt teise projektiga sobitudes) oma lõngavarudele ülikriitiliselt otsa vaadata ning teha nendest nii palju kui jõudu on. Miks siis mitte natuke ka heategevuseks :)

Projekt "Langetame kaalu". Mjaaa .... eks mul ole vajadust igasugu kaalude langetamiseks, kuid selle projekti raames on plaan hävitada kodus kopitavat lõnga. Algataja - Mari Marike, Isetegijas.
Väga kiiduväärt mõte ja algatus. Kui ma nüüd ka reel püsiksin. Vähemalt hetkel hoian hoolega kinni ja genereerin vähemalt ideid :P

Lõngavarud avalikuks

2008-12-27T16:58:00.005+02:00

Et nüüd midagi üldse vabanduseks öelda - siis ... eee .... mina ei ole süüdi. Ausõna. See oli keegi 5. persoon, kes meile koju lõnga vedas. Justnimelt vedas, sest teisiti seda nimetada ei saa. Sest no vaadake seda pilti - deed on siis lõngatuustid (pildil kilekottides) ja ka viisakamad tokid, mis mul õnnestus kottides kappi toppida.

Selgituseks (eelkõige iseendale): pildistatud pung-kilekottides on täielikud ülejäägid (st poolikud tokid jms), veidi enam eksponeeritud suts suuremates kogustes leiduvad tokid-kerad.
Kui nüüd veel ausamalt ära rääkida (mingi tõehetk või nii mul tekkinud), siis ega see siis kõik ole - on poolikuid töid ja kindlasti kuskile veel ära topitud tuustakad, mida ma siis järgmise aasta jooksul hävitada üritan.

Sest juba pildilolevad lõngad kaaluvad kokku ..... püsige nüüd püsti ... ca 31, 2 kg. Minu suu on lukus ja seda postitust peidan herr abikaasa eest hoolega. Ja hävitama hakkan ma neid ka. Vähemalt tasa ja targu.

Kingiaeg

2008-12-27T16:50:00.004+02:00

Mis teeb jõulud lahedaks?
Puhkepäevad - jah
Mõnus söök lahedas seltskonnas - jah
Veidi teistmoodi saated - jah
Kingitused -oooooojaaaaaa

Et siis kingitustest. Sel aastal võtsin ma väga mõistusega - et aega on nii nagu on, siis ise suurt nikerdama ei hakanud. Vaid veidike.

Valmisid taas triibusokid (H ja J-le). Sel korral sinitriibulised.

Et sel aastal olen ma kõigele muule lisaks ka moosi keetnud, siis mõned toredad inimesed said minult vaat sellise lillelise mütsiga moosipurgid. Moosideks õun+ebaküdoonia või õun+ebaküdoonia+jõhvikas vähese kaneeliga.

Vaat selliselt. Laura soovil panen pildi tema jänkukesest, kes sai endale uue kampsuni (tädi Mare heegeldatud :)). Väärt asi :) Väga väärt kingitus oli ka hama nupud ja alused - L (no ja natuke ikka mina ka) nikerdasime hoolega. Väga väärt tegemine 3 a lapsele. Ja väga vahvad tulemused. Nendest ehk kunagi teinekord

Jõululised

2008-12-17T08:59:00.003+02:00

Vaat praegu võib lausa "huh" öelda:
reede - lapsed lasteaiaga Mõniste päkapikumaal. Mina kaasa ei läinud, kuid õde-venda said koos kenasti hakkama. Ehkki suurim elamus oli pikk-pikk bussisõit :) Lisaks veel veidi nalja ja lund ja muidu vahvaid elamusi.
laupäev - kullakeste jõulupidu (olin seal koos lastega). Aitäh kallis päkapikk U - minu kingituseks sai maius, millest mina ei tea küll suurt midagi (2 abilist pistsid kohe nahka), vahva endatehtud küünlaalus ja Laura lemmik - roheline kaelaehe. Vahva on sellistel üritustel käia. Lausa väsitavalt vahva (arvestades, millal ma siis lõplikult koju jõudsin :O)
pühapäev - sõber M sünnipäeval. Tõsine trall ja tagaajamine :P Sain selliselt lumes sumbata-joosta, et ei mäletagi, millal viimati selliselt - selg oli märg ja keel jopel. EI hakka vist märkimagi, et koju jõudsime taas väsinuna, kui rahulolevana, sest tegime vahva avastuse - Tähtvere noortepark on lahe koht.
esmaspäev - L köhane - jäi koju; KE vapralt lasteaias ja hiljem ka ujumistrennis. Kõik oli ilus-hea, kuniks hakkasin Aura ees autot käivitama - aku kaput. No tõesti. Pärast paljude abivägede siia-sinna orgunnimist ja muidu segadusi, saime ise ja ka auto kenasti koju :)
teisipäev - lasteaias hommikul jõulupidu (ehk siis piduriided kaasa, põnevus tuli ise meiega). Jõulupidu sel korral vanemateta. Aga vahva oli ju ikkagi ja kingiks KE-l kommipakk ja L-l uhke loomaraamat. Aga see ei olnud ju kõik ...... õhtul minu leivarahaandjate juures taas trall. Lahe etendus, jõuluvana, piparkoogid, mandariinid, tohutult palju lapsi (tuli välja, et meie töötajatel on alla 14-aastaseid lapsi tervelt 60; meid = töötajaid on umbes samapalju). Taaskord kingid ja mängud ja külaskäik ja põmm magama.

Appi! Nüüd on suurem trall õnneks läbi. Järgmisel nädalal veel vaid L-ga tema sõbranna sünnale ja muidu jõul. Traditsioone rikkumata ikka õde A juures. Ja hinge tahaks tõmmata. Ja muidu olla. Sest eks aastalõpp ja muu teeb tööelu ka kiireks ja väsitavaks. Õnneks enam mitte kauaks.

Nojaa -- ajaloo huvides märgin ära, et vahepeal oleme ikka tõbitsenud ka: selle aasta 49. nädala lõpus leidis meie L üles paha kõhugripp (õnneks möödus suhteliselt kiirelt ja leebelt), 50. nädalal elas sama asja üle herr abikaas, eelmise nädala lõpust aga L-l (ja nüüd ka KE-l) nohu-köha-kögin-rögin vahelduva eduga. Mina aga nina püsti ja lipp lehvimas (st püüan kogu sigri-migris terveks ja mõistuse juurde jääda :)).

Sipelgad leidsid mu

2008-12-03T16:16:00.004+02:00

... ja siblivad mööda mind.
Põhjus? Verpin andis IT ühes postituses viite(d) ja nüüd kuulan. Vaat kui võrrelda lapsepõlve-mind (on see ju meie lapsepõlves palju kuuldud lugu) ja praegust mind, siis vaks vahet on tõesti. Lapsepõlves mulle see lugu eriti ei meeldinud (ei tea miks), aga praegu kuulan kuidagi teisiti - köidab meloodilisus, väga paljude erinevate instrumentide vaheldumine, samal ajal koosmängimine. Ehk siis muusika kõigis tähendustes.

Hull on see, et isegi pisar tuli silma (ärge küsige miks ... no nii ilus ja võimas oli). Oh seda õrna hinge mul :O

Lisatud 04.12.2008:
Kui keegi sattus veel kuulama Paul Mauriat'i loomingut, siis vaat minu hing leidis veel selle ja selle ja eriti selle ... oh neid aegu ilusaid :)

Idüllis

2008-11-29T13:55:00.001+02:00

Laupäeva lõuna:
* lapsed mängivad rahulikult omavahel
* M ja P käisid külas
* toad juba koristatud
* pähklisai leivaahjus küpsemas
....
ja mina lihtsalt istun, vaatan suusatamist ja koon. Oeh kui hea :)

Lõngajuppide hävitamine

2008-11-26T11:27:00.008+02:00

Ei mina aru saa, kes on meie koju sokutanud sellise hulga üksikuid ja poolikuid tokke lõngu. Vastik kuju siuke! Et mul on täielik pühendumus nende hävitamiseks, siis sai ette võetud mõned tegemised:
Laura raglaankampsun e. minu esimene raglaan
Et lapsele kampsunit vaja ja üksikuid tokke hunnikus, siis sai kootud minu elu 1. raglaankapsik (alt-üles). Olgu tervitatud inimene, kes sellise kudumise peale tuli - mitte ühtegi õmblust ... no mis sa hing veel tahta võid. Neiu samuti kampsuniga rahul (igapäevane lasteaias käimise riietus). Triibud kudusin selliselt, et varruka triip läheks kokku kehaosa triibu värviga.

Muster: soonik - 4 parempidi, 2 pahempidi
Materjal: erinevad villasegused lõngaülejäägid.
Vardad: nr 3.

Karl Eriku sall
Pojakesel mure - emme kudus eelmisel aastal salli, aga sall kitsas ja paha. Mis siis ikka - sel korral sai kootud üsna paks, pikk ja lai. Saab pooleksmurtuna ümber kaela nii- ja naapidi mässida ja veel varusidki (mõõte ei oska hetkel välja tuua). Poja rahul - emme rahul - lõngajuppide hulk suuresti ei kahanenud :O
Muster: 4x4 ruudud (parem-, pahempidine ruudustik)
Materjal: erinevad villasegused lõngaülejäägid.
Vardad: nr 3.

Laura käpikud
Tuli otsus - teen igaks juhuks KE-le, J-le ja ehk ka L-le tagavarakäpikud. Triks-traks kuduma ja ..... ja siis tuli välja, et midaiganes ma arvestasin, aga kindad tulevad kitsamad kui loodetud ja seega sobivad Laurale. Nii siis saigi. Silmailuks ka eriti punased lillekesed.

Materjal: oranz ja must Jil (mõlemat kulus peaaegu 50 g), punane - tundmatu lõnga tükike.
Vardad: nr 3.

No ja mis te arvate, et mul nüüd kuhi vähenes? Hähäää - naljamehed :|

Laksu all *

2008-11-24T10:36:00.004+02:00

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama päevast (millalgi ammu), kui õde A käis ostlemas. Pileteid. Hulgim. Egas muidu ma paari kuuga NII palju teatrisse saanud oleks . Aga käidud sai ja emotsioonid olemas.
Käik nr 1 - "Võta mind" Sadamateatris.
Et varem pole ma Sadamateatris käinud, siis juba see oli elamus omaette. Lisaks täismüüdud saal (st istusime külg vastu teise külge). Etendus oli omalaadi. Kas põhjuseks oli minu mõningane kaugenemine veidi enam filosoofiat ja mõtlemist ja ridade vahel nuuskimist nõudvast kultuuri vastuvõtmisest või millesti muust, kuid tükk jäi minule kaugeks.

Käik nr 2 - "Sviit" Vanemuise väikeses majas.
Taaskord elamus, sest varem pole ma ühelgi esietendusel käinud :) Antud käik sai ette võetud kulla-kallikestega. Ehk siis etenduse järel mugisime/muljetasime Ülikooli kohvikus. Aga etendusest - oli hästi lihtne (st ajusid vastupidiselt eelmisele suurt ei vajanud) ja vaba. St lihtsalt istu ja võta vastu, mida antakse :)

Käik nr 3 - "Tähed hommikutaevas" Sadamateatris.
Taas sadamateatris, aga hoopis teist sorti tükk. Lihtne, vaba, ent minu jaoks kohati veidi veniv. Eraldi soovin siiski esile tuua Külliki Saldre Anna osatäitjana - tema sisseelamine oma rolli ja selle etendamine oli minu silmadele ja kõrvadele vaid üks lust. Väga ehe, tõetruu, igati positiivne elamus.

Käik nr 4 - "Kuidas kaotada sõpru ja võõrduda inimestest" Cinamonis.
Seekord siis kinoskäik. Herr abikaasaga. Mina 1. korda Tartu uusimas kinos. Filmi valimine käis meil üsna omamoodi:
1. lapsed oli vaja kindlaks kellaajaks tädi poole viia (st tuli vaadata hilisemaid aegasid konkreetsel päeval),
2. E ei soovinud naistekaid, mina õudukaid ja hullu äksonit. Nii jäi meile see film. Saan vaid öelda, et valik oli üsna hea: sai kõhutäie korralikult naerda, igavaks ei läinud ja lõpp polnud täies mahus ette aimatav. Soovitan vaadata :)

* Eks ikka kultuurilaksu all ;)

Lumine post

2008-11-23T10:02:00.003+02:00

Fakt on see, et elu on väga lumine. Hurraaaa. Tuiskab ja sajab ja minu kuivav pesu rõdul on paksu lumekihi all. Raputan aga puhtaks ja toon tuppa tahenema (õnneks on lumest olenemata nad ikka peaaegu ära kuivanud).

Vahepeal toimus jälle nn vorstivahetus: reede õhtu - laupäeva hommik viibised meie 2 puslikut tädi A juures (kus meie herr abikaasaga käisime - räägin hiljem), laupäeva õhtu - pühapäeva hommik viibisid H ja J meie pool. Tegemist palju, söögiisud head, magasid ok .... no mida sa hing veel soovid :)

No ja veel. Suured tänud Signele, kes millalgi ammu rääkis sellest aparaadist oma blogis ja hiljuti andis mulle julgust ka veel msn teel. Et siis .... meil on uus koduloom. Ahhaaa. Ohooo. Looma nimi on .... leivaküpsetusmasin. Nüüdseks 2 korda katsetatud:
1. eile hommikul sepik, mis tuli üsna leiva maitsega. Rohkem leib oleks siis, kui oleksin rukkijahu kasutanud. Mina tegin aga VeskiMati durumjahust.
2. taimeri katsetamine ja puuviljaleib - õhtul panin asjad sisse ja hommikul kell 9 asusime sooja saia sööma. Retsepti sai osaliselt muudetud: näiteks polnud kodus muskaatpähkli puru - asendasin kaneelipuruga, polnud kuivatatud puuvilju - panin koduseid kuivatatud õuna.

Peab tõdema, et katsetamist on veel kuhjaga, aga mina juba rahul. Ehkki olen ka muidu pärmitaigna tegija ja küpsetaja, siis nüüd saab vahelduseks väga lihtsalt ka mõne saia/sepiku/ja loodav väga et leiva moodi asja soojaks hommikusöögiks valmistada.

Palju paisid, lund ja päkapikuootust kõigile :)

Trenn - ujumine

2008-11-18T10:33:00.006+02:00

Eile käisime KE'ga esimest korda Auras ujumise algõpetuse kursustel. Et siis lapsed ise läksid, ise riidesse-riidest, ise mulistasid ja ca 1 h pärast toodi fuajees ootavatele emmedele-issidele tagasi. Mjah.
Reaktsioon nr 1: laps on suureks saanud ja saab ise selliste asjadega hakkama.
Reaktsioon nr 2: vees teadja inimese silma all mulistamine teeb kindlasti vaid head. Kohe kindlasti ka siis, kui pärast kursusi ta ujuda jätkuvalt ei oska. Oluline, et ta vees end mugavamalt tunneks.
Reaktsioon nr 3: külm oli. Minul, kes ma õues akna tagant nende sulistamisi piilusin. Pikalt ei tahtnud seista.
Reaktsioon nr 4: neljapäeval läheme uuesti. Ja mitte ainult .... kursused 24 tundi pikad. Nii saan isegi midagi seal oodates kootud?!?
Pildil KE, J, L ja H meie vana kodumaja trepil (vist) viimast korda.

PS. Lasteaiatsükkel meil hetkel 15 nädalat pikaks kujunenud. Seni (suur sülitamine) haigusteta.

2008-11-06T12:27:00.002+02:00

Ja näe ... sattusingi hoogu. Teisipidi. St kirjutamislaine.

Aga asjast .... vahest ma mõtlen ilmaasjade peale. Et miks on miski nii ja ei ole teisiti. Või et miks on mõni inimene just selline nagu ta on ja miks ma lasen ennast sellest härida. Kuigi üsna võõras mu jaoks ja peaks suht suva ta'st olema. Aga no näe ... ei saa, pean ikka ohhetama ja ahhetama ja kobisema ja suts mürgine olema. Vähemalt mõtetes. Sest tõeliselt turri ajavad mind inimesed, kes peavad end igas poosis ja võimalusel upitama, rääkima kui edukas/tark/ilus/andekas tema, tema lapsed, tema lehma lellepoeg või kes iganes on, aga ... aga tegelikult on ta täitsa tavaline ja vaat et paljudest nö ei-midagi inimestest oluliselt nõrgemad, rumalamad, labasemad .... Hoolimatusest ei hakka parem rääkima.

Masendavalt palju on selliseid. Õnneks enam on aga enda olemusega tutvunud inimesi, kes ei vaja pidevalt teiste silmi enda peale. Edu elutarkadele!

Ajaloo tarbeks

2008-11-06T09:06:00.002+02:00

Täna oli selle aasta suve järel 1. hommik, kus tuli auto vaateväli jääkihi alt välja kraapida. Lapsed rõõmustasid - talv (ja järelikult ka päkapikud) pole enam kaugel.

Sel reedel tuleb Tartu Kaubamaja ostuöö. Kaalun Apollo külastamist. Ehk saab kingitustega algust teha :O

Olla või vähem olla

2008-11-03T13:48:00.003+02:00

Mõned nädalad tagasi küsis tore E minult, et kas ma ei blogi enam. Veidi hiljem lisas samasisulise kommentaari hää H. No mis ma oskan kosta .... blogin, oi kuidas blogin, aga seda kõike vaid enda peas. Vaat on selline periood, et nii kui mõtlen, et peaks selle ja tolle kirja panema ja istun arvuti juurde, siis kohe klõps ja vsjoo. St kirjutada ei suuda. Kollaka varjundiga hall periood - mis ikka muud.
Elust-olust: elus olen ja järjest rohkem elusaks muutun. Pika sülitamise saatel tunnistan fakti, et me oleme juba 13 nädalat jutti lasteaias käinud (paar heast südamest antud vaba päeva nende hulgas vaid). Minu jaoks müstika. Seda enam, et L meil 1. aastat aialaps. Aga lasteaias on vahva - saab laulda ja rütmikas käia ja on sõber ja mis kõik veel.
KE-ga saime vahepeal veidi rohkem arstide uksi kulutatud, aga asi laheneb ja järjest paremaks läheb.... käime võimlemas ja hakkame ujumist õppima. Mina ikka ka kaasas igalpool (sellest ka see agar meietamine :)) Et siis poisil lihasnõrkus. Mis aga ei takista tal üldse õppimise vastu huvi tundmast ... ehk siis igal õhtul tegeleme (khmmm-khmmm) matemaatikaga. Sai mingi aeg tagasi 5-6-aastastele mõeldud töövihik soetatud. Justkui valmistume kooliminekuks (mis siis et sinna pea 2 a aega :P)

Niipaljukest siis selleks korraks. Millal uuesti? Ei tea. Vaatame. Millal suudan paar pildiklõpsu teha ja omad napid edasiminekud käsitöö vallas jäädvustada. Motivatsioon selles osas kaduma läinud. Püüan leida, kuhu läks.

2008-08-19T22:33:00.002+03:00

Vahepealsesse aega mahtus nii mõndagi:
* möödund laupäeval kogu perega Wall-E'd vaatamas. Tublid lapsed - pidasid vastu, sest saal oli täiesti täis ja film oli mõeldud ehk veidi suurematele (väikeste jaoks jäi tegevust natu väheks);
* et meie ülitore tädi kutsus puslikud enda poole ööseks, siis sai laupäeva õhtul veel kinos käidud - herr abikaasaga Muumia: Draakonkeisri hauakamber. Üsna oodatava sisu ja lõpuga, aga mõnusalt vaadatav. Kojutulemisse mahtus veel ka tartuffilt läbi põikamine ja kuuvarjutus.
* pühapäev - natuke muud ja palju marju. Ikka punaseid. Sõstraid. Ja olgugi, et neid jäi paar põõsast veel, siis selleks aastaks küll. Sest 1. ma ei viitsi enam mässata ja 2. meil on üle 30 l puhast ja ca 5 l kiiremini realiseerimist ootavat mahla.
* 2 päeva tööl möödusid siuh-säuh. Mitmete asjaolude tõttu mõtlen, et ehk teen isegi katset. Töötada vahel kodunt. Mitte iga päev, vaid vahetevahel (päevadel, mil on vaja omaette nikerdada). Selliseid päevi juba minu töös jagub. Proovida ju võib.

Aga nüüd jutud jätta ja maratoni jätkata. Kudumaratoni, sest olümpia hakkab lõppema.
Jeee-jeee-jeee, suur aitäh Kanterile ning Jaansonile ja Endriksonile fantstiliste elamuste eest!

Kultuuri- ja olemislaksust

2008-08-13T13:12:00.002+03:00

Nagu A juba rääkis, käisime läind esmaspäeval tartuff'i raames vaatamas esimest täispikka setokeelset filmi "Taarka". Uskumatult palju inimesi oli kogunenud raekoja esisele platsile. Esmalt kirmaskile ja seejärel filmi kaema. Mina jäin kogetuga rahule. Eelkõige just seetõttu, et sai nähtud-kuuldud. Kui mõningad puudused välja tuua siis:
* puhteestlastest näitlejatest tingituna oli seto keel kohati selline, et vajasin eestikeelsete subtiitrite lugemist;
* kui film räägib ühe inimese elust, siis minu jaoks jäi Taarka elulugu segaseks. Hiljem siit-sealt lugedes sain infot juurde, mis osaliselt ei kattunud filmisnähtuga (a'la tal sündisid tõesti kaksikud, kuid kaksikud-tüdrukud, kes mõlemad surid; filmis aga jäi ellu 1 kaksikutest - poiss);
* kas sellise ajaloolise hõnguga filmi juures peab olema nii pikki seksistseene ja roppe väljendeid?
Nendest ja ehk veel mõnedest minu jaoks häirivatest punktidest hoolimata oli filmi tegemine suur ja oluline töö. Väga meeldis näiteks Tõnu Oja, kes mängis Vassili rolli just sellise mõnusa olemisega äärmiselt usutavaks. Ka Siiri Sisaskis ei tulnud pettuda - jätkus tal suurepärasele laulmisoskusele juurde ka üsna ehtsat leelotaja võhma, mis tugeva häälega laulmise ja liikumise juures oluline on.

*************

Eilne õhtu oli aga hoopis teistsuguse laksuga - herr abikaas võttis kodus ette ühe pikemat aega mida iganes oodanud tegemise, mille raames oli kodu üsna tugevat lakihaisu täis. Meie tore tädi A (tänud taaskord ette-taha-küljepeale) võttis lapsed öömajale ning meie (vanakesed) tegelesime "kodu korda"-projektiga. Lisaks avastasin, et ei-ei-ei .... L kampsun ei tule selline nagu meeldiks, harutasin omajagu valmiskootud üles ja alustasin taas. Hull eit - ma tean.
Uute hullusteni - kallid kaaskondsed!

Olümpiaraport nr 1

2008-08-11T16:20:00.002+03:00

Olümpia 3 (tegelikult minu jaoks küll 2) päeva jooksul sai:
* pitsrätik - kootud 1,5 mustrikorda. Jäänud seega 4,5 mustrikorda+servamuster+venitamine.
* L top - puutumata seisus
* L kampsun - 5 cm kehaosa kootud.

*************

Aga lasteaiast siis niipalju, et täna jäi meie KE aias haigeks (vist palavik, paha olla - oksendamine); L aga olevat endale uue sõbra leidnud ning pärast minu kohalolekut hommikusöögi juures terve päeva rõõmus ja rahul olnud.

Olümpia igas mõttes

2008-08-08T09:11:00.005+03:00

No et asi veel huvitav-keerulisem oleks, siis andsin oma käpakese. Õigemini vist isegi 2. Olümpia haardesse. Ehk siis andsin kogu kudumaailma ees tõotuse, et lõpetan pistssalli ja Laura topi ning lisaks koon lõngaülejääkidest minu elu esimese raglaani (samuti Laurale, viimane ka IT kuduolümpia raames). Ohhohoooo. Päev otsa varraste teritamist ja siis läheb lahti.

Helesinine unistus tahab loota, et saan aegajalt ka edasiliikumist näidata. Kuidas aga aja/tahtmise/viitsimise/saamise suhtega sel perioodil on - eks seda näeb.

Vihmas

2008-08-05T10:04:00.002+03:00

Vihmane periood meid tabanud: täna ja eile ja üleeile. Õnneks üleeile mõistlikult ning saime sõdurpoisil M külas käidud. Kuperjanovi ÜJP-s. Lahe. Ja tubli M, kes ka terviseprobleemidest hoolimata on kogu hinge ja füüsisega asja juures.

Enne vihmatamist sai maalt mõned punasesõstrad korjatud. Mõned panged. Ja nüüd paar õhtut-ööd mahla tehtud. Ehk siis 16 l keldrisse talve ootama ja 5 l keldrisse-külmkappi lähimal ajal tarbimiseks. Tänane kohustuslik menüü: mannavaht punasest sõstrast :)

Ja see ei ole veel kõik - kui ilm võimaldab, siis saaks veel samapalju marju sisse teha. Või 2 korda sama palju.

Meie käime lasteaias

2008-08-05T09:55:00.002+03:00

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peab alustama sellest, et meie L sai juba märtsis 3-aastaseks. Ja suured lapsed (mida 3-a ju on) käivad teadupäralt lasteaias. Küll need kevad ja suvi olid ikka pikad sel aastal. Ei jõudnud ega jõudnud ära oodata, mil tuleb maagiline 4.august, kui saab juba suure lapse kombel lasteaeda minna.

Täna meil siis 2. päev lasteaias. Õnneks alguses koos vennaga ühes rühmas, hiljem eraldi. Eilne naerusuu ei olnud ka täna kadunud, sest no kuulge ... seal nii palju asju ja tehti ringmänge ja muidu vinge ju. Homsest proovime lõunaund ka juba.

Pildil ikka meie L üht minuheegeldatud mütsikest proovimas.

Saalomonirätik lillereaga

2008-07-28T10:48:00.005+03:00

Eelmises postituses mainitud õlarätik sai lõpetatud. Mõnusalt lihtne, hea heegeldada ... väga pehme-mõnus ümber võtta. Kasutaks või isegi, aga näe endal juba sarnaseid iluasju olemas ja kasutan suht vähe.

Rätik hetkel oksjonil.

Mõõdud: pikem külg - 160 cm, lühem külg - 104 cm
Materjal: Mohair (50 g/145 m; mohäär/akrüül); kodusest varust
Heegelnõel: nr 4
Lõngakulu: rätik - 50 g, natuke narmastele lisaks ning natuke tumepunast lilledele ja narmastele

Ribastunud

2008-07-21T11:50:00.002+03:00

Katkikatkutud tunne on mul - tahaks seda ja toda ja kolmandat ja viiendat, aga ei suuda plusse/miinuseid lahti mõelda ja otsustada.
(põhiliselt seoses kolimisega) olen leidnud käsitöö soolika üles. Soolikas aga sõlmes - tahaks teha uusi asju, tahaks ühineda Ravelympics 2008 projektiga, tahaks ... oh kus tahaks palju asju.
Aga ei saa. Urrr. Sest võtsin püha kohustuseks oma megavarud ja -mõtted veidi korda saada. Ehk siis lõpetan poolikuid asju ja uut lõnga koju ei too!!! Karmid reeglid - ma tean. Ise panin ju. Distsipliin ennekõike. Ja kõige selle sees otsustasin raudkindlalt, et L kampsun peab tulema raglaanlõikega. Pole elus ühtki sellist kudunud. Nüüd loen ja tudeerin ja olen hetkel alt-üles kudumise valinud. Tundub vähem magic. Aga enne lõpetan 1 õlarätiku ja 1 pontso.

2008-07-17T09:44:00.002+03:00

Lugesin üle pika aja veidi omeenda blogi. Teiste omi loen iga päev (või noh siis kui uus postitus tuleb), aga enda oma suurt mitte. Kuigi vahel peaks/võiks. Meenutamaks, mis kuidas läks ja mis tunded olid.
Tänased tunded igasugused: vana korter on ajalugu (rahulikku elamist uutele asunikele), uues korteris paar nädalat sees elatud. Mis aga ei tähenda, et kõik seal korras oleks. Nii mõnigi kott ja karp tahab veel lahtisorteerimist. Tasapisi-tasapisi.
Lapsed on vähemasti igati rahul - magavad oma uues voodis rõõmsalt ja rahulikult ning suuremate intsidentideta. Magamistuppa sai küll toodud oma vana voodi, aga uues kohas tundub see oluliselt laiem :) Ehk siis veidi veel ja elu nautima.
Möödund nädalavahetusel võtsime A-ga ette taas Petseri-retke (nii nagu aasta tagasigi). Väga mõnus-turgutav oli. Palju toredaid inimesi, nii mõnedki juhuslikud kohtumised tuttavatega, õhtuks valutavad jalad :) Pühapäeval Mõla kirikusse maanteelt kõmpides olin jube kindel, et 1 kohast saab otsemat teed kohale. Tulemus: tee kadus ära, ronisime pikas märjas rohus kingad näpus kuni õnneks leidsime veel mingi rajakese. Kohale me jõudsime ja nalja sai :) Lapsepõlvemaitselisi metsmaasikaid leidsime ka. Ja vihma saime kuhjaga.

Kui sa kolid, siis vaata ette

2008-07-01T09:19:00.002+03:00

... et end ära ei rebesta. Nagu mina. Supertädina jooksin pühapäeval kottide, kapiuste ja millega iganes 5. korruselt alla-üles x+y korda (on meil ju vana ja uus korter mõlemad liftitus majas 5. korrusel). Eile ärkasin ja imestasin, et näe .... tegija ..... pole miski haige ja puha. Kuni tööl surema hakkasin - sellist kõhukinnisust pole mul viimase 3 a jooksul raudselt olnud. Ei aidanud ei ussi-, ei püssirohud. Kui lõpuks hakkas olukord sutsuke normaliseeruma, siis oh seda õndsus- ja väsimustunnet.
Nüüd siis vesi-puuviljad-kiudained dieedil. Täna pakutakse tööl õnneks suppi. Loodetavasti midagi mõnusalt lahjat.

Taas tööl

2008-06-25T10:18:00.003+03:00

Selle korra pikem nädalavahetus taas üle elatud. Mõnusalt tiheda graafikuga. Algas kõik juba
reedel, kui me kallis sugulane Kristjan põhikooli lõpetas. Tubli poiss :) Meie osaks oli natuke igav ja natuke huvitav aktus, käpa surumine/pildistamine ja sääskede söötmine/jalgpalli mängimine/hää ja parema mugimine.
Laupäev - idüll kuubis. Veidi rändamist (surnuaial ja poes ja külas), lapsed liivakastis ja metsatukas mürgeldamas, mina rõdul piilumas/sokki kudumas. Õhtul suur väsimine ja magama kukkumine.
Pühapäev - issi leidmine Võru bussijaamast, Vastseliina laat, vihmasabinaga võitlemine (vihm jäi peale - meie saime märjaks), uute teede läbimine (polnud enne seda trajektoori roolis läbinud), möllamine ja saun H&J mamma-papa pool.
Esmaspäev - hommik mõnusalt päikseline ja soe (taas surnuaias lilli istutamas ja poes ja muidu hulkumist), vihmast tingitud unisust terve perega pikalt päevaund tegemas, taaskord H&J mamma-papa pool jaanitamas (grill ja lõke, vihm ja päike, sääsed ja mudalased, kummiku viskamine ja köievedu)
Teisipäev - maasikad-maasikad (nii suhu kui sügavkülma), pikk rännak läbi maakodu praegusesse kodusse, koristus-sorteerimine, uues kodus koristus-uste lihvimine, õhtul mitme ajakirja ("Miki-Hiir" ja "Karupoeg Puhh") lugemine mõnusa une alguseks.
Kolmapäev - rõõmsalt tööl. Ja õhtu planeeritud lakkimise-sorteerimise tarbeks. Sest varsti me läheme ja oleme mujal.

Viis küsimust

2008-06-17T17:11:00.003+03:00

Lapiliisu arvas, et mina võiks. Vastata. Ok-ok siis :)

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.
Tõlge maakeelde Oravakeselt.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Aasta oli siis 1998? Hmmm. Lõpetasin 4. kursust, kuid ei lõpetanud ülikooli. Olin (kui mälu mind ei peta) loobunud oma ühest kodakondsusest ja seeläbi oli piiriületamise keerulisemaks muutunud. Mis aga tähendab, et olin suhteliselt kodutu (kord siin, kord seal).

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
- Koristada-kolida-remontida ..... appi kui kõrini sellest juba on
- Nuputada, mis õhtul süüa saab (ja siis lõpuks see ka valmis teha)
- Tänastel tähtsatel kohtumiste ellu jääda
- Koolilõpetajatele kingitusi osta (tegelikult vaja enne välja mõelda, et mida osta)
- Tüütu tehniline dok lõpetada (nö riigitöö teema)

3. Lemmiksnäkid?
Ei teagi täpselt. Oleneb aastaajast ja oleneb kõigest muust. Ehk siis maasikad, õunad, arbuus, mahe šokolaad. Vahel luban endale ka hallitusjuustu. Soovitavalt sinihallitus :)

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
1. maksaks kõik laenud ära
2. aitaksin ema ja õde ja venna lapsi.
3. viiks mõne oma unistustest ellu. Neid ju palju. Oi kui palju.

5. Kohad, kus oled elanud?
Petseri, Tartus Tiigi ühikas, Tartus Pärna tn ja nüüd võib varsti öelda, et Tartus Pikk tn

KIPitamisest

2008-06-17T09:19:00.002+03:00

Ei saa minagi mainimata jätta (mainisid juba Krista, Elsa ja Mari-Liis), et koos me käisime, veidi vihma trotsisime, üht lahedat onu nägime, kes tahtis hoopis meid näha, ja oli üldse üks vahva olemine.
Järgmisel aastal uuesti ja vahvamalt :)

Turbo-küülik

2008-06-10T15:37:00.001+03:00

Mis on parim kodu koristamise motivaator? Külalised muidugi. Olgugi, et tulemus ei olnud see, mis olla oleks võinud, olin ma turboküülik ikkagi.

Tervitused Mari-Liisile!

Eelmine pikendusega nädalavahetus

2008-06-05T14:30:00.002+03:00

Eelmine nädalavahetus oli pikem: reedel kell 01 oksendas Laura - pesta tuli vaipa, veidi voodit, pesumasinasse riided, padi, tekk, lina; kell 04 oksendas Karl Erik - pesin taas voodit ja põrandat ja vaipa, pesumasinasse veel 1 tekk ja padi ja tuduriided. Ehk siis paha tõbi tuli külla. Laural lõppesid hädad paari oksendamisega, KE-l nii lihtsalt ei läinud. Nii ma siis lõunast koju tatsasin, sest lisaks sellele, et muretsesin, olin ma ju ka magamata (pesemiste, lohutuste, sättimiste vahel sain ehk 3 h magatud).
Haigustest on ausalt öeldes juba rohkem kui küllalt. Õnneks saime laupäeva hommikul juba süüa miskit muud kui saia-parankat ja kõhud said korda. Aga väsitavad on sellised ööd-päevad väga.

Eriti kui sellele järgneb laupäevane tihe rännak linnas ja pühapäevane lastekaitsepäeva üritused. Oeh jah.

L jonnitab ja nõuab õhtul Anne kanali juurde mängima minemist. Mina seletan pikalt-laialt, miks ei saa minna.
L: "Sa oled paha naine!"
Mina: "Eks ma ole siis"
L: "Pahad ei saa minu peole!"
Mina: "Selge. Ma ei tule siis"
L kisa taevani :"Ma ei saa peole ju üksi minna!"
Jonnimiseks leiab põhjusi ju alati.

Kaua oodatud peoni on aga mõned tunnid :)

Saba - sa kerki!

2008-05-29T09:35:00.002+03:00

Eile õhtul ETV-s saade "Foorum". Telekas oli tiksunud mõnda aega, kui KE tuleb mulle teise tuppa raporteerima, et küsimus, millele vaatajad jah/ei vastata saavad, on sel korral "Kas Eesti välispoliitika on olnud elukas?" (tegelikult oli: "Kas Eesti välispoliitika on olnud eDukas?"). Karp kukkus lahti. Sai siis uuritud, et kas latseke teab, misasi on välispoliitika - ei teadnud. Kustkohast ta aga seda sõna teab /lugeda oskab - pole õrna aimugi.

Muidulugejatele kommentaariks - poisile pole keegi lugemist õpetanud. Siiani arvan, et ta jätab sõnade pildid meelde ja kui sama tähekombinatsiooni näeb, siis nö loeb. Või oskabki lugeda? Või käibki lugemaõppimine sedasi? Fakt on see, et lugemisteemaga tegeleb ta ise, kirjutamises tuleb enesehinnangule kaasa aidata.

Veidi aega tagasi käisin lasteaias arenguvestlusel. Sinna minnes muigasin, et näis, kelle arengust me rohkem rääkima hakkame (mina vrs KE). Kellel vaja rohkem pingutada. Uskumatult mõnus oli aga kuulda, et kasvatajad arvavad sama, mis mina. Seega oleme õigel teel. Märksõnad: väiksem seltskond (piilun jätkuvalt ette juba väiksemaid koole), kui tahab, siis teeb/oskab hästi; hea mälu; ei taha, et kellelgi oleks paha(sti). Üllatuseks tuli, et talle meeldib täiskasvanutega rääkida. Ilmaasjadest. Uh jah. Kõik paraneb-laabub-vaikselt laheneb. Lasteaia elus. Augustis aga elu muutub - pean end enam koguma ja suutma 2 suht erineva lapse vanemana lasteaias hakkama saama. Ja arenema. Ja tubli olema. Ja (karta on) rohkem haiguslehel olema.

Tere, päev!

2008-05-27T09:05:00.002+03:00

Panen kohe igaks juhuks kirja - ehk siis jäävad asjad normide piiridesse.
1. Hommikul siba-siba bussile. Kõik kenasti, kuni oli soov bussilt maha saada. Läksin kenasti 1. ukse juurde (saan aru jah, et oli vale otsus) - juht uksi ei avanud. Kiirelt KE-lt käest kinni ja keskmise ukse juurde - juht sulges uksed. Krrrr ma ütlen. No ei näinud ta muidugi. Õnneks mu suht kõva häälega ja kurjalt hüütud "Ehk lasete meid ka maha? Aitäh!" peale avas uksed.
Edasi lonkides tabas tunne, et see oli alles algus.
2. Poiss kenasti lasteaias ja mina tööle kõndimas. Mõtlesin, et lähen täna teisest uksest sisse (saan aru jah, et oli vale otsus). 2 sammu astumist ja sahaaaaa - kingal konts alt. Ei no tule eile meile. Lonkats-lonkats sai siiski 5. korrusele ronitud ja suht sirge seljaga varajastest kolleegidest möödutud. Diagnoos kingale - pole mõtet parandada. Jumal tänatud, et mõni aeg tagasi mul ühed teised kingad NATUKE katki läksid ja nood tööle jäid. Nüüd mul valida väga ja natuke katkiste kingade vahel.
Kõik. Nüüd istun 1 kohal ja töötan. Ja ei tee midagi uut. Igaks juhuks. Ja ootan palgapäeva. Sest kingade valik mul nüüd suht olematu. Nagu poes mõistlikku valikut oleks. Aga kes käskis jala nii suureks kasvatada ja nii palju astuda. Äh?

Nii tark ... nii tark on tunne

2008-05-26T09:32:00.003+03:00

No nii hea tunne oli, et kohe uskumatu. Sest käisin koos Kullakestega Viljandis. Targaks saamas ja muidu ilus olemas. Fantastiline! Usinad sõna- ja pildisepad on juba kõike seda kirjeldanud-näidanud ..... Alfa, Kuduv koeraomanik, Betty, Kalakajakas. Pole muud kui nõustuda ja kaasa hõisata.
Mina istusin punujate toas. Ja punusin ja rõõmustasin, et see kõik nii lahe on. Ja et õpetajad mõnusad olid ja lobiseda sai. Ja et ehk siis kui leian, et on õige aeg - siis ka miskit pikemat punutud saab. Mis ma neid ebaühtlaseid jupikesi ikka näitan :O

Pilt illustreerib eriti ehedalt, kui tõsine päev see oli.
Pildi autor: Anneli

Kultuurilaksu saamas

2008-05-19T09:06:00.002+03:00

Eilne päev möödus kultuuriliselt - käisime KE-ga Tartu I muusikakooli kontsert-lõpuaktusel. Algselt oli plaan, et lähen üksi, kuid KE oli 109 % kindel, et tuleb kaasa. Olgugi, et ma pole teab mis klassika austaja ning et kontserdiosa on lausa 2 h pikk - lahe oli. KE tukkus mu põlvel ja mina kuulasin. Ja aegajalt nautisin. Ja sain taaskord kinnitust, et muusika tegemisel ei tohi seda lihtsalt ära teha, vaid peab ise nautima. Siis on esitus jõuline ning kiirgab publikusse. Minu kommentaar on kui Rein Rannapi oma superstaari saates, aga mis ikka. Mõne tõe mõistmine võtab aega ja nõuab kogemusi :)

Veelkord palju õnne heale sugulasele Peetrile, kelle muusikakooli lõpetamise tõttu me selle mõnusa pärastlõuna veetsime!

Ei saa me läbi täpita

2008-05-14T12:39:00.002+03:00

Hommikul kiire - vaja KE-ga tips-taps lasteaeda. Ehk siis varem liikuma. Vaatan mina aga pliksukest. Ohooooo. Hohoooo. Tere tulemast tuulerõuged! Seega uuel ringil. Mina veel täpitu.

Kuri ja pettunud, ent põnevil

2008-05-07T08:43:00.002+03:00

Eino tere tali - ärkasin üles ja süda tundis ette. Ja helistasin. Lasteaeda. Poja ju kodune ja info liikumist pole. Tuli välja, et süda tundis õigesti .... keegi kuskil otsustas ära, mind (lapsevanemat) muudatusest ei teavitatud. Huvitav miks?
Probleem tegelikult mitte teab kui suur - lasteaias mõnus traditsioon igal kevadel etendusekene kogu lasteaiale ja eraldi ka vanematele etendada. Ilus. Miskipärast välja kuulutatud lasteaiale etendamise päeval üritust ei toimunud. Toimus aga sel nädalal, kus rühmas 24-st lapsest 13 kodus tuulerõugetes. Oli kokkulepe, et vanematele etendatakse mai lõpus (nn rühma lõpetamise pidu). Täna sain teada, et ei ... teeme ära sel reedel emadepäeva puhul. Kus on loogika? Miks nii hea? Ehk reageerin üle, kui torisema hakkan? Öelda vaid et nii ei tohi või olla kurjem? Küsimused, mis kummitavad. Lapsed ju ootavad seda. Uhked kostüümid ja vahvad tegemised. Hingega asja juures. Ja nüüd jäävad üle poolte laste sellest ilma. Müstika. Kuri ja pettunud.

Põnevil olen aga eilse kogemuse pärast - lasin endale (põhiliselt uudishimust) elus esimest korda teha akupunktuurdiagnostikat - mõõdeti minu elektritakistust ja öeldi, mis pahasti. Hmmm. Õigesti ütles. Äkki mul näkku kirjutatud? :O Tegelt oli väga lahe. Ja Pille meeldis oma olemuselt mulle tohutult - ma ei suutnud kogu seda positiivsust, mida ta andis, koguda-korjata. Ma polnud valmis selleks. Ehk teinekord olen rohkem. Aga asi, mis jäi kummitama - usalda oma kolmandat silma. See pidavat olema mul hästi arenenud. Klassifitseerin hommikuse nn ilmutuse lasteaia etenduse suhtes kolmanda silma teemaks. Ja nüüd .... hoidke alt. Hakkan müstika-mutiks ;)

2008-05-05T10:55:00.003+03:00

Täpitame aga rõõmsalt edasi. Pole kohta, kus pojal täppe pole: kõht, selg, allapoole vööd piirkond paksult, kõrvatagused, pea täies mahus, suus, käed-jalad suts vähem kui mujal. Ehk siis meil kodus rõõmus Shrek. Rõõmus alles 2. päeva, sest varasemad olid üsna palavikulised-rasked-väsitavad talle. Nüüd läheb paremaks. Meie kolmekesi aga ootame, kes veel nakatub.

Nädalavahetus oligi eelneva lõigu tõttu "töö sektsioonides":
* laupäeva hommikul valvasime Lauraga värsket tuulerõugetajat Jaagupit, õde A rallis emaga linnas ringi.
* edasi suts koju ja mamma poole rallima (Laura vapralt kaasas). Oma katkise amordiga :S Kohale saime ja surnuaia ilusaks tegime (võtsime veidi kõrvalolevat valli maha - tasandasime ümbrust, istutasime võõrasemasid ja hekiks pisikesi ilusaid ümmargusi elupuukesi).
* pühapäeval auto remont (remondimehe poolt ikka :)), muidu rändamine ja lõpuks millalgi koju. Tihedalt tegemist, veidi looderdamist, niisama mõnusas ilmas jalutamist.

2008-05-01T09:34:00.001+03:00

Meil on täpid - KE tuulerõugetes.

Kevadväsimus

2008-04-16T14:22:00.002+03:00

Ma arvan, et mul on kevadväsimus. Mjah - kellel ei oleks. Aga olemine on igatahes kiiksuga - pool päeva olen triks-traks, teen tööd, reaalselt ja mõtteis aktiivne, aga siis .... urrrr .... ei suuda midagi. Ainuke mõte - keeraks pikali ja tukuks. No on elu.
Kuduelu ka soiku jäänud: ideid nagu on, aga konkreetselt ei ole ka, tahaks midagi, aga tegema ei jõua. Loodetavasti vaid paus. Veidiks ajaks. Sest eks lähe õhtuid vaja ka muudeks asjadeks: paneme tapeeti ja siis osa kakun maha ja panen uuesti. Ei friikle, vaid püüan sutsukenegi suuremaid jamasid veel lappida. Iseenda silma jaoks suuremaid.

KE ja L on mingid mängud, mille tekkelugu pole ma tuvastanud. Näiteks kutsub KE õekest Teie Kõrgeaususeks. "Mida Teie Kõrgeausus soovib?", "Jah, Teie Kõrgeausus!". Lisaks on mõlemal tekkinud kindel soov saada tagasi titaks. Nii räägitakse aegajalt titakeelset juttu, ei osata kõndida (emme tassigu :O) ja kuulda võib ka titanuttu. Ja mina juba rõõmustasin, et titaaeg saab otsa. Heheee :P

Homme aga lasteaeda arenguvestlusele. Ja ülehomme arstile, ja ....

Ring ümber .....minu

2008-04-07T09:47:00.006+03:00

Nädalavahetus oli kirjult ühtlane:

laupäeva ülimõnusal hommikul läksime shoppana - Laurale tossukesi vaja. Ja jopet ka. Kui jopega sain veel mina vaadata ja mõelda ja pakkuda, siis tossudega ... no looda sa. Pliks nägi printsessidega tossusid ja jutt oli läbi. Need peab tema saama. Saigi :O Sest õnneks oli õige suurus olemas.
sealt edasi mamma poole. Saime veel suurnuaial madistada (korrastustööd), autoga sinna-tänna suure kauplemise kajal sõidetud (kauplema pidin otseloomulikult mina).
Õhtul läksid puslikud onu J-ga nende poole. Enne otsustasid poodi minna. Ja otseloomulikult käis L enne poeni jõudmist ninuli. Sõna kõige otsesemas mõttes, sest nina lõhki, veri väljas. Onu paanikas. Mina sain suts hiljem vaid verist jopet pesta. Ja lohutada onu, et see meil tavaline värk.
KE aga, kes meil kodus olude sunnil arvutiga enam ei sutle, jäi onu poole ööseks. Sest seal oli ARVUTI. Hohooooo!!! See siis 1. kord seal kodus ööseks jäämist. Öösel aga saime L-ga kahekesi tunda suviseid rõõme - sääsed.
Pühapäeva hommik: kirikus (minu kannatused tahtsid vahepeal katkeda, aga pidin veel vastu), eelmisel õhtul toodud haugedega sahmerdamine ja kojusõit.

Märts lännu

2008-04-01T12:27:00.002+03:00

Läks tormide/tuiskude/suurte lumehangedega. Läks meie viirusest paksude peade-ninade-kurkudega. Läks minu uue töökoha esimese kuuna. Läks meie Laura 3-aastaseks saamisega.

Ja aprill tuleb veel ilusam. Raudselt.

Täna põikasin korra ühte second hand poodi. Piilusin-vaatasin-katsusin. Ära minnes tuli müüja minu juurde: "Vaata-vaata, tütreke! Mida sa otsid?" Väljusin naeratades.
Lippasin eile kiire-kiiresti töölt koju. Maakeeli seletades Pauluse kiriku kandist kesklinna. No ja uskuge või mitte, aga kella 17.30 paiku liikusin ma sel trajektooril jalgsi sama kiiresti kui autod mu kõrval. Sutsuke nemad ette ja mina jälle järgi ja nemad ette, mina järgi. Ütle veel, et autoga sõit on aja võit :O
Täna arsti juures palus arst KE-l hoolikalt hingata (kuulas kopsusid). Poiss nikerdas ja katsetas, aga väga hästi välja ei tulnud. Mina: "Kas sa ei oska enam hingata?" KE: "Ei oska jah. Hing läks ära!"

Kevadised mõõdud:
KE (5 a 1 k) - 118 cm / 23 kg
L (3 a) - 100 cm / 17 kg

No ime ka, et kui nad mul mõlemad põsti olles süles, siis mu põlved annavad tunda. 40 kg lisaks pole üldse nalja asi.

2008-03-24T20:14:00.002+02:00

Metsas. Haige olen. Reedest saadik. Palavikku pole, köha pole, nohu on, vastik paks röga on ja kurk sutsu valus. Ja tohutult uimane. Kahtlaselt uimane. Nii ma pühapäeval EMOsse läksin (täpsustan: herr abikaasa viis, sest rooli ise ma ei riskinud minna). Vaadati, et mis sa ullike tulid. Oled ju viirusega haige. Mina muidugi vastu, et mismoodi - palavikku pole ju. No vaidlesime mis me vaidlesime, aga vererõhk sai mõõdetud. Hea, et ma istusin. Masin näitas 184/132. Ossa sadede sademed. Nii ma koju saabusin teadmisega, et rahunemist ja magamist kõvasti vaja. Siin need mu magamata ööd ja väsitavad päevad siis kuhjunud on. Õhtul oli vererõhk juba inimese moodi.
Ja nii ma rögisen ja uimatsen ja puhkan siin nüüd. No täitsa keeks. Sõnatu. Ja mõtteid edasise suhtes puuduvad :O

Tükike loodusele

2008-03-19T13:18:00.002+02:00

Väga hea uudis: Selver alustas biolagunevate kilekottide müüki. Eriti minusuguse udupea jaoks, kes ikka unustab kodunt miskit kaasa võtta ja peab taas uue kilekoti ostma. Nüüd vähemalt jääb siin südamevalu ära.

Kõik müügiks ... uuesti

2008-03-18T18:41:00.002+02:00

No mis sa teed kui teed asju, mida ise ei kasuta. Mis sa ikka teed, kui pakud teistele. Ehk siis sel korral eestikeelne, -meelne pakkumiskoht.

Head nuuskimist!

Jesver-susver

2008-03-14T15:44:00.002+02:00

No vaadake neid. Või neid. Urrr-njau kuidas need meeldivad.

Ja mis siin salata - et koju on tekkinud üsna palju valmiskäsitööd, siis mõningaid võib leida siit. Pisitasa täiendan.

Kingieri jõul 2007/08

2008-03-07T16:53:00.021+02:00

Teate ju, et parem hilja kui üldse mitte kunagi.
Seega esitlen viimase aastavahetuse kingieri.
Asjade autor - mina.
Kingisaajad - kallid sugulased.
Tiigrisokid J ja H-le
Oli kaval plaan kududa triibulised tiibrisokid. Näoga ja puha. Aga kui näo tegemiseni jõudsin, siis kippus see tulema hoopis roti oma. Nii said sõbrad sokid lihtsate triibikutena.
Sokid suuruses 31 ja 37.

Materjal: Jil ( 50g/125m; 100% vill); Liannist
Vardad: 2,5 cm
Triibikud M-le
Tuli plaan, et teeks sokid :) No otsige teist hullu, kes teeb jalale nr 45 sokid nii peenikesest lõngast. Oh jah, aga valmis sain. Lõnga värvid/värvide jooks meeldis kududes ja meeldib ka valmiskujul :)

Materjal: Hobby (100 g/390 m; 75% villa/25% polüamiidi); Hõbelõngast
Vardad: 2 cm
Lõngakulu: 100 g tokist jäi pisemate sokkide jagu üle
Pitsikad H-le
H-le tahtsin teha salli. Lahedat salli. Isegi materjal oli varutud. Aga ... aga elu tegi nii, et kingiks sai ta hoopis sokid :P No ei tulnud mul too salliidee välja. Vähemalt mitte sel korral.
Seega sokid. Imepehmed. Materjali valik lähtus lõngast - silmade ees olid konkreetsed värvid. See sinine tundus kõige mõnusamana.

Muster: sokieri ajakirjast (täpsustan)
Materjal: Winner (50g/160 m; 100% meriino villa), Liannist
Vardad: 2 cm
Lõngakulu: 100 g jäi üle pisemate sokkide jagu

Klappide ja poolikute sõrmedega kindad K-le
Sõber K sai sellised klapikad. Võib nüüd minna jahile. Värvid on hoolikalt vaadatud ja meelde jäetud. Ehk siis umbestäpselt tema jope värvid. Kandja silmist oli näha üllatust ja headmeelt - popp värk ju :)
Muster: Heleni poolt muudel põhjustel saadetud skeem kohandatud variandis
Materjal: Jil ( 50g/125m; 100% vill); Liannist
Vardad: 2,5 cm
Lõngakulu: 100 g

Pääsusaba mammale
Nii see juhtus - andsin oma sõrme. Rätikutele. See minu esimene rätik. Imeilus pääsusaba. Oma tööga ma eriti rahul polnud - et ma ka venitamist katsetasin esimest korda elus, siis see eriti ei õnnestunud. Sakid ei tulnud ilusad. Aga eks ma harjuta.

Muster: Swallowtail Shawl
Materjal: Novita Florica ( 50g/157m; 100% villa); suured tänud lõnga hankimisel Mari-Liisile
Vardad: 3,5 cm
Lõngakulu: natuke üle 100 g

Edasi ja tagasi

2008-03-04T16:19:00.003+02:00

Täna siis vaadatud-kuulatud-üleelatud tagasiside (või mõningas mõttes ka edasiside) andmise/vastuvõtmise kursused. Vahva-vahva-vahva ja väsitav. Vaat sellises situtsioonis hakkad tajuma kui vähe me teineteisele ikkagi tagasisidet anname. Eriti positiivset. No on ju nii? Mina paraku küll. Ja minule ka senistes töökohtades. Seega suund, mida jälgida. Mõlematpidi ja mõlemas suunas.
Nali naljaks, aga tagasisidet ma lõunalauas ka juba sain. Positiivset! Kolleeg-kursavenna suust. Midagi sellist, mida pole mulle eriti öeldud. Ja viimaste aastate jooksul kohe kindlasti mitte. Mu pilk/olek olevat nii realistlik, et hea kohe vaadata. Minul naeratus näol ja hea tuju mõneks ajaks. Vaat kui lihtsalt. Vaat kui möödaminnes. Vaat kui õigesse kohta. Hää kolleeg mul.

2008-03-03T16:28:00.002+02:00

Pea huugab otsas ja esimene tööpäev hakkab lõppema. Tohutult palju uut infot, palju uusi nägusid, palju-palju lugemist. No kui natukenegi sellest meelde jäi, siis oli hästi. Ja ootuspärase 2 tuttava näo asemel leidsin 5. Vaat kus lops. Tartu va tilluke linnake ju. Tegelikult on väga lahe kohata taas ammu unustatud nägusid. Ja hea meel tõdeda, et mindki tuntakse ära. Ja naljakas kui nn meestekorrus on rahul naissoost näo lisandumise pärast. Häh - naljatilgad. Ma ju harjunudki meestega. Amet ju siuke. Arvavad, et nüüd miskit muutub. Vaat ei taha uskuda.
Ja homme juba koolitusel.

2008-03-02T18:05:00.004+02:00

Ja nii ma läksin. Ostsin suure kausitäie komme, jagasin ja soovisin head jäämist. Vastu suurt ei soovitud. Kõle-kurb-nukker. Ja hea meel, et ma õigel ajal mõistusele tulin ja äraminekut korraldama hakkasin. Ja ära läksin. Ja homseks uueks kohaks vaimselt valmistun. Ja mitte ainult vaimselt - sai soetatud ka siuke eputamishilp. Väga mitteminulik. Aga seljas oli isegi peeglisse vaadatav.
Tegelikult oli mu töötuaeg tihe:
eile: 85 km Värskasse - kirik, surnuaed, korraks ema poole. Edasi ca 50 km Võrru - tädi ja täditütart sünnipäeva puhul külastamas ja lõpuks 70 km koju. Väsi-väsi-väsinud.
täna: KE kauaoodatus sünnipäevapidu - sõpradega bowlingut, mängunurka, Hesbugeris söömas. Väga lahe oli. Bowling andis kustumatu mulje, sest enamus kohalolijaid tegi miskit sellist esimest korda. Mina kaasaarvatud. KE arvas, et võiks veel minna. Mina arvan ka :) Sest (no olgem ausad) meil tuli juba täitsa hästi välja.
Ja nii need leheküljed (päevad-nädalad-kuud-aastad) vahetuvad.

Uudised

2008-02-23T18:46:00.003+02:00

Uskumatu juhtum - mina jäin üksi. Terveks õhtuks ja ööseks. Täiesti üksi. Appiiiii .... ei tea kuhupoole jooksma hakata. Mida teha, mida teha. Plaan - telekas ja korralik uni.

Infoks - lapsed Tädi A juures (tänud-tänud-tänud), herr abikaas tööl.

Et kui juba, siis juba ... infoks veel - järgmisel reedel jään töötuks. St olen sel kohal ses firmas viimast päeva. Tunded? Puuduvad. Tegelikult olen rahul, et võtsin asja ette. Ja muudan oma elu. Mjaaaaa ... tervelt 2 päev töötuelu :P Sest esmaspäevast uues ametis uues kohas. Uus elu. Hmmm ... täitsa ärevuses ja põnevuses kui mõtlen.

Aga tegelikult on tööturg tööd täis - kandideerisin 6 kohta, käisin 5 kohas vestlus(t)el, valitud sain 4 kohta. Ehk siis minule jäi kaalumine ja otsustamine. Põnev. Silmaring laienes, enesekindlust sain juurde. Igati tervendav tegevus :) Siiski loodan, et mõneks ajaks jääb CV saatmine ära.Puhkan ja naudin elu.

Laps teab, mis on hea

2008-02-19T09:22:00.004+02:00

Ostsin taas nn toorpiima (uh, kuidas see sõna mulle võõras on). Ehk siis külmkapis piim pakis (poe kaup) ja piim pudelis (taluniku kaup). KE tirib muudkui pudelit lauale - see on parem. On muidugi. 1,5 l läks nagu niuhti. Eile sai siis 3 l varutud. Näis kauaks.

Pean oma käike nüüd veidi rohkem organiseerima. Et kodus oleks pea alati head piima. Peres ju 3 piimaarmastajat.

Kui aega üle

2008-02-12T22:03:00.000+02:00

Omamoodi elu, kui lapsed on haiged. Sest nad magavad. Palju magavad. Pidevalt magavad. Mina käin ümber nende ja kraadin ja topin rohtu ja jahutan ja katan ja vaatan, mis saab (Laural täna mitu korda 39,5-ni palavik jõudnud). Ja loen imelikke asju. Näiteks OPist kuuldud uue luulekogu "Äramõte" autori Maria Lee kohta. Mina ja luule? Oh ei .... ei klapi kokku. Aga mina ja uurimine klapime. Tegemist üsna põneva tugeva kirjandusliku taustaga noore inimesega.
Nüüd aga taas tõbilaring.

Eile...

2008-02-10T11:44:00.000+02:00

... sai kalli pojake 5-aastaseks. Juba? Vat ei teagi. Juba mõnda aega on ta parajalt suur/asjalik. Ja tubli. Ja emme poja.
Plaanisime sünnipäevaks nii mõndagi ägedat, aga ..... öösel tõusis KE-l palavik+tohutu nohu ja päeval minul. Ja sõber J-l ka ja tädi A-l. Epideemia. Vastik-vastik-vastik. Torti ikka sõime. Ja püüdsime püsti püsida. Vähemalt minul oli sellega probleeme. Uuuh .... olla üksi 2-lapsega kodus, ise täitsa haige, söögilõhna ei talu - lastele vaja süüa orgunnida, püsti ei püsi - lapsed tahavad süüa/juua/... ........ karm igatahes. Püüan tänase päeva vastu pidada - eks siis näis. KE-l õnneks parem. Haigena haiget põetada on ju veel hullem.

2008-02-07T22:44:00.000+02:00

Vahepeal ma ei saa aru. Inimestest. Arvad ikka naiivselt ja lootvalt, et inimesed on normaalsed/arusaajad/abistavad/mõistvad. On ikka. Aga mingil imekombel olen viimasel ajal kohanud liig palju teistsuguseid. Tõesti liig palju. Ja mul on lihtsalt kahju neist. Ja heameel, et tegin õige otsuse. Otsuse minna edasi. Areneda/kogeda/saada ilusamaks, paremaks ja targemaks. Miskipärast tuleb aegajalt õigete asjade arusaamiseks kogema ka mittemeeldivaid asju. Vähemalt on lõpptulemus seda väärt. Ma usun seda. Teisiti ei saa lihtsalt olla.

/mõistukõne selgitus - käsil on veebruarikuusse soovitud muudatus, seotud leivaga ja vorstiga selle peale

Värvilise inimese heietused

2008-02-03T21:32:00.000+02:00

Vahel on selline masendus peal, et kuku kummuli. Iga võimalik vaba hetk vehin rulliga mööda lagesid-seinu-põrandaid, aga midagi sellist, millel silm puhkaks, ikka pole. Kõik on poolik. Ja osaliselt veel otsustamata. Aga taktika muudatust on tunda - enam väga ei mõtle, pigem hindame oma vaistu. No ja mis siis kui saab imelik. Kes ütles, et meie normaalsed oleme.
Väsinud olen. Ja värviline (põhiliselt käed). KE-poja loodab koos meiega, et ehk saab mingil moel tema sünnipäeval (mis läheneb liig kiiresti) uues kodus pikniku pidada. Ikkagi uus ja põnev. Kui ma vaid homme esiku lae ära värviks ja seinad krundiks ja lastetoa ja magamistoa põrandad korra üle lakiks ja .... siis olen vist surnud ka.

Ei ta valeta

2008-02-01T08:23:00.000+02:00

Jalutasime eile õhtul lastega tädi poolt koju. Paras vahemaa, et igasugu põnevat näha, omavahel päevauudised vahetada.
** Mööda jalutab suitsetav keskealine mees. KE: "Keegi suitsetab. Talle on plaastrit vaja!" Plaaster - Nicoret plaaster, mida suitsetamisest loobumise aitamiseks tõsiselt reklaamitakse.

**Maja nurgal noored tugevas embuses. KE: "Keegi armastab oma kallikest." L: "Miks armastab? Jah-jah, armastab ja musitab"

Arvestada tuleb sellega, et eriti vaikselt need laused öeldud ei olnud.
Lapsesuu ei valeta!

Karm, aga ... karm

2008-01-25T15:48:00.000+02:00

Täielik ralli:

ööl vastu teisipäeva KE taas ninaverejooks, hommikul läksime erakorraliselt LOR juurde, kes märkamatult kõrvetas 1 poole ära (st sealt ei tohiks enam verd lihtsalt niisama tulema hakata). Poja uskumatult tubli ja käitus kui täitsamees
neljapäeval perearsti juures - KE sõrmeverd uurimas. Poja taas uskumatult tubli ja arstitädi küsimise peale vastas, et valus ei saanud. Veri korras.
reedel röntgenis - KE adenoidid teemaks. Saime supsti käidud. Poisi tublidusest ei hakka taas vist rääkima :) AGa käik oli nii supsti, et ta ei saanud aru, et mis me sinna üldse läksime :P
järgmine teispäev taas LOR juurde - eks näis, mida adenoidide kohta arvatakse

Kui kõige selle siblimise ümber panna veel ka kiire tööaeg ning peaaegu igapäevane töövestlustel käimine, siis ... õhtuks üpris läbi. Vahel õnnelikult läbi, vahel õnnetumalt. Aga iseendaga olen rahul. Et ma suudan ka nii segasel ajal naeratades tööd otsida ja ennast kiita. Psssst! Ei tohi miskit ära sõnuda.

Kui arvutit pole

2008-01-21T09:19:00.000+02:00

... siis mängime meie lauamänge, teeme ristsõnu, harrastame rebimistehnikat jms. Sest meie truu kaaslane otsustas peale 5 a usinat tööd sussid püsti ajada. Diagnoos: toitekas väsind.

Eile õhtul mõtlesin, et kas täna hommikul tööl julgengi meilipostkasti lahti teha (äkki milioon kirja). Õnneks nii hull polnud. Ja meilid ja blogid ja foorumite tähtsad asjad juba loetud.

Kui nüüd pildid saaks ka fotokast kätte. Ja osad asjad juurde pildistatud. Ja need siia-sinna üles pandud. Vaat siis võiks selle nädala edukaks nimetada :)